Saatesõna: Ants Oras. Vaba Eesti, Stockholm 1958, 523 lk................................................................10 "Valitud luuletused". Koostanud ja järelsõna: Paul Rummo; illustreerinud Hando Mugasto. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1958, 280 lk..................................................... 10 "Kolmteist ballaadi". LR 1963, nr. 10............................................................................... 10 ,,Uneretk" (valik luuletusi kogudest "Sädemed tuhas" ja "Ääremail"). LR 1968, nr. 13..10 5 ,,Mu süda laulab" (luuletusi kolmeteistkümnest kogust). Koostanud Paul Rummo; järelsõna: Erna Siirak. Illustreerinud Vive Tolli. Eesti Raamat, Tallinn 1981; 2. trükk 1984................................................................................................
Saatesõna: Aleksis Rannit. Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts: New York; Vaba Eesti, Stockholm, 1957, 250 lk. ,,Kogutud luuletused" (täiendatud ja autori poolt redigeeritud uusväljaanne). Saatesõna: Ants Oras. Vaba Eesti, Stockholm 1958, 523 lk. "Valitud luuletused". Koostanud ja järelsõna: Paul Rummo; illustreerinud Hando Mugasto. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1958, 280 lk. "Kolmteist ballaadi". LR 1963, nr. 10 ,,Uneretk" (valik luuletusi kogudest "Sädemed tuhas" ja "Ääremail"). LR 1968, nr. 13 ,,Mu süda laulab" (luuletusi kolmeteistkümnest kogust). Koostanud Paul Rummo; järelsõna: Erna Siirak. Illustreerinud Vive Tolli. Eesti Raamat, Tallinn 1981; 2. trükk 1984 8 [Luuletused]. Sari Väike luuleraamat. Koostanud Ellen Niit. Eesti Raamat, Tallinn 1987 ,,Mureliku suuga; Sädemed tuhas; Ääremail"
Paguluses olles hakkas üha vähem ilmuma enda loodud luuletusi, valdavalt tegeles ta tõlkimisega. Luuletuses ,,Põgenik" väljendab metsik igatsus kodumaa järele, kuid tee on ära lõigatud. Suureks sooviks on vaid saada kord koju tagasi, magada selle mullas välja kõik silmavesi. Kogus ,,Sädemed tuhas" otsib ta küsimusi elu suurtele mõistatustele seejuures kirjeldab ta oma elu õnnetaotlust ja selle äpardumist ning illusioonide purunemist luuletuses ,,Uneretk". Luuletuses ,,Ja langes üks täht" väljendub elujanu, pilk möödunuile ja teadmine, et teekond läheneb lõpupoole. 14) 1981 - MU SÜDA LAULAB. Raamatu ,,Mu süda laulab" on kokkuvõte Marie Underi teostest ,,Kogutud luule" (Stockholm, 1958) ja ,,Ääremail" (Stockholm, 1963). Luba selle raamatu kirjutamiseks küsis Paul Rummo. Selle ta ka sai, kuid Marie Under ei näinud seda raamatut, kuna ta suri 25. septembril 1980. aastal
seotusetunnetus oma maa ja rahvaga. Marie Underi kolmeteistkümnes ja viimane luulekogu ,,Ääremail" sisaldab 10 originaalluuletust ja 36 tõlget eri maade luuletajate loomingust; osa viimastest oli avaldatud juba varem kodumaal. Hilisluules on Underi väljenduslaad muutunud lihtsamaks, kuid alles on jäänud luuletuse ärev sisepinge, iseloomulik Underi poeetikale. Luuletaja on jäänud endiselt otsijaks, küsijaks. Iseloomulik on hilisluule keskne teos ,,Uneretk". Luuletaja ise ütles, et ta on tahtnud siin väljendada inimese põlist igatsust õnne järele ja tema taotluste nurjumist. Niisiis on tegemist õnnevarjutusega uues variatsioonis. Marie Underi pikk elutee lõppes ööl vastu 25. septembrit 1980. aastal. Ta on maetud Stokholmi metsakalmistule. Kokkuvõte Marie Under oli täielikult luuletaja, mitte literaat harilikus mõttes. Ta kirjutas küll ka
Sisu: eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, sisemise ja välise maailma võitlus, enam eraelulised sündmused, enamasti traagiline lõpp (kuid ‘moraalne võit’) Kunstballaad (romantismi olulisemaid luuležanre): R. Burns, W. Scott, S. Coleridge, W. Wordsworth, J. G. Herder, J. W. Goethe, F. Schiller Eesti luuletajate ballaade: Käsu Hans ‘Kaebelaul’, Marie Under ‘Uneretk’, Henrik Visnapuu ‘Ballaad peninukkidele’, Betti Alver ‘Sinisuka ballaad’, Hando Runnel, ‘Üks veski seisab vete pääl’. Sonett Pärineb 13. s. Itaaliast (Giacomo da Lentini). Kuulsaks sai Dante Alighieri (1265–1321)ja Francesco Petrarca (1304–1374) armastussonettide seeriate kaudu; petrarkism, William Shakespeare (1564–1616). 14 värsirida, riimiskeem abab abab cdc dcd. puhas kõlav keel, korrapärane ülesehitus Sisu:
Sisu: eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, sisemise ja välise maailma võitlus, enam eraelulised sündmused, enamasti traagiline lõpp (kuid `moraalne võit') XV-XVIII sajandil Euroopas rahva teadvuse peamisi kunstilise teadvuse vorme, oluline romantismi arengus > ilukirjanduslik ballaad R. Burns, W. Scott, S. Coleridge, W. Wordsworth, J. G. Herder, J. W. Goethe, F. Schiller Eesti luuletajate ballaade: Käsu Hans `Kaebelaul', Marie Under `Uneretk', Henrik Visnapuu `Ballaad peninukkidele', Betti Alver `Sinisuka ballaad', Hando Runnel, `Üks veski seisab vete pääl' Sonett. 13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Sonette on viljelenud ja edasi arendanud nt. Dante Alighieri (12651321), Francesco Petrarca (13041374), Pierre de Ronsard (15241585), William Shakespeare (15641616); Riimipaigutuse üldskeemi järgi jaguneb kolmeks:
Sisu: eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, sisemise ja välise maailma võitlus, enam eraelulised sündmused, enamasti traagiline lõpp (kuid ‘moraalne võit’) XV-XVIII sajandil Euroopas rahva teadvuse peamisi kunstilise teadvuse vorme, oluline romantismi arengus > ilukirjanduslik ballaad R. Burns, W. Scott, S. Coleridge, W. Wordsworth, J. G. Herder, J. W. Goethe, F. Schiller Eesti luuletajate ballaade: Käsu Hans ‘Kaebelaul’, Marie Under ‘Uneretk’, Henrik Visnapuu ‘Ballaad peninukkidele’, Betti Alver ‘Sinisuka ballaad’, Hando Runnel, ‘Üks veski seisab vete pääl’ Sonett. 13. sajandil Itaalias loodud luuležanr, koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Sonette on viljelenud ja edasi arendanud nt. Dante Alighieri (1265–1321), Francesco Petrarca (1304–1374), Pierre de Ronsard (1524–1585), William Shakespeare (1564–1616);
eraelulised sündmused, enamastu traagiline lõpp (kuid ,,moraalne võit"). 9 XV-XVIII sajandil Euroopas rahva teadvuse peamisi kunstilisi teadvuse vorme, oluline romantismi arengus ilukirjanduslik ballaad. Kunstballaad (romantismi olulisemaid luulezanre). Autoreid: R.Burns, W.Scott, J.G.Herder, J.W.Goethe. Eesti luuletajate ballaade: Käsu Hans ,,Kaebelaul", Marie Under ,,Uneretk". Sonett Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks tuleb kahtlemata pidada 14-realist sonetti, mille viisikjamb ja mitmekordsed riimid taotlevad kõlavust ning vaimupeenust. Pärineb 13.sajandist Itaaliast. Riimiskeem abab abab cdc dcd. Tuntumaid autoreid: Dante Alighieri, Francesco Petrarca, William Shakespeare. Sonetis on puhas kõlav keel, korrapärane ülesehitus. Sisu: Nelikud teema esitamine, mida arendatakse tõusvas joones 8.rea lõpuni.
1942 "Mureliku suuga" nukker (ema surm), 8 luuletusest koosnev tsükkel ühendatud emale Pärast ema surma . Elu ja hävingu kontrast ning vägivallast tingitud hingeline ahistus- Vihane kevad, Valus vaikimine, Kojuminek 1954 "Sädemed tuhas" nostalgia, eelistatud lühivorm. Kojuigatsus- Põgenik, Kusagil 1963 "Ääremail" Seisatan, Viimne valgus, Ühekoos, Rõõm- rahulolu ja häirimatu õnne hetked on harvad ning rõõm tundub "varastatud vaeva vahelt." Uneretk, Ja langes üks täht- oma elu ja loomingu kokkuvõte Underi luulet on palju tõlgitud, tema keelekasutus on tippkvaliteetne. Lisaks paljudele muudele keeltele, on teda tõlgitud ka esperanto ja jaapani keelde. Teemad mitmekesised. Ka Under ise tõlkis palju saksa ja prantsuse luuletajate töid. Underi looming on tugevasti mõjutanud hilisemaid eesti naisluuletajaid: Kersti Merilaas, Debora Vaarandi. Domineerivad teemad ja märksõnad Underi luules:
annaabi.ee 
