Esmalt proovi teadvusetut äratada sõnadega ja kerge raputamisega (,,Hallo, kas te kuulete?"). Kui kannatanu ei vasta, siis põlvita kannatanu rindkere kõrvale. Pane üks käsi tema kukla alla ja teine otsmikule, kalluta pea ettevaatlikult kuklasse (sellega vabastad ta hingamisteed). Vaata kas tema rindkere tõuseb ja langeb. Pane oma kõrv tema suu ja nina juurde. Kas on kuulda hingamist või tunda õhu liikumist? (Õhu liikumist võib tunda ka oma käeseljaga). Kontrolli pulssi unearterilt. Kui patsient hingab ja pulss on tunda, siis keera patsient küljele, aga nii et pea jääks ka küljeli olekus kuklasse. Kuidas asetada kannatanut püsivasse küliliasendisse? *Lasku põlvili kannatanu kõrvale. Painuta ta lähemalasuvat jalga põlveliigesest. *Aseta lähemalasuv väljasirutatud käsivars keha alla. *Painuta kannatanu teine käsivars üle rindkere, haara tema õlast ja puusast ning keera ta küliliasendisse.
harvem hingamine, aga mitte kunagi ei taastu teadvus! (mahajahtumine, sarvkestade hägunemine, koolnulaigud, koolnukangestus, koolnulagunemine) MILLAL ELUSTADA? 1)Teadvuse kontroll- kõneta kannatanut, raputa kannatanud, tee valu 2)Hingamise kontroll- ava hingamisteed, kuula kas kuulda hingamiskahinat, vaata kas rindkere liigub, tunne kas õhk liigub 3)Pulsi kontroll- kahe sõrmega unearterilt SÜDAMEMASSAZ Sagedus : 100x minutis. Algoritm : 30:2 Iga 3 tsükli järel kontrolli hingamist ja pulssi. Efektiivne: tsüanoos väheneb, pupill kitseneb, pulss suurtel arteritel LASTEL: Sagedus: 120x minutis (vähemalt 100korda) Algoritmid: Vastsündinu: 1:3 (kuni 1 kuu) Imik: 1:5 (1 kuu- 1 aasta) Laps: 2:15 (1 aasta- 8 aastat) Laps: 2: 30 (üle 8 aasta) 2. Minestuse, kollapsi, kooma mõiste. MINESTUS- e. sünkoop e
o Kas tuleb hingeõhku? Õhu liikumine on vaba, mingit häält ei kuule– hingab vabalt. o Kas esineb mingit heli? Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud. Üksikud kramplikud sissehingamised – agonaalne hingamine (sage südameseiskumise korral). o Liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus. 6. Mida tähele panna vereringe uurimise juures? Vereringe uurimine • Katsu pulssi unearterilt (kaela pealt kõrisõlme kõrguselt kaks sentimeetrit kõrisõlmest paremale või vasakule), katsu ainult ühelt poolt korraga (nimetissõrme ja sellest järgmise sõrmega). Pulsi normaalne kiirus on 60-100 lööki minutis. Pulsi kontrollimine. Südame ja veresoonkonna (vere ringlemine ja hulga piisavus) töö efektiivsust hinnatakse pulsi ja vererõhu kontrollimisega. mis tugineb vaatlusel, puudutamisel, komplemisel. Pulssi katsu teadvusel patsiendil kodarluuarterilt e
olekute juurdeloomise ,,tootmistööd", oma kehale, hingele, vaimule ja inimsuhetele. Südame tervis on põhiline ressurss Süda on meis kõigis - väike vapper lihas rinnasügavuses. Just seetõttu südame tervis kui ressurss puudutabki absoluutselt igat inimest. Süda töötab järjekindlalt, ilma et teda ennast näha oleks või käega otse puudutada saaks. Näha ja tunda saab üksnes südame tööd. Pulssi katsudes või unearterilt tukseid vaadates on näha, kuidas südamelihas oma kokkutõmmete mõjul vere mööda veresoonestikku ringi käima paneb, mööda kogu keha laiali ajab. Süda on seega kehasisene jõuvarude jaotuspunkt ja ühenduses vereringega kogu organismile toitainete transportimise süsteem. Südames, umbes kämblasuuruses pumbajaamas, võetakse vastu soonestiku teedel ja-magistraalidel ,,väsinud" veri ja tukse-tukse haaval saadetakse soonevõrgustikku hapnikuga värskeks uuendatu.
tõttu ette ja hingamisteed püsivad avatuna. (1) Teadvuseta kannatanul, kes ei hinga tuleb vabastada hingamisteed ja pea lükata kuklasse. Vabastama peab ta hingamisteed ja vajadusel puhastada suuõõs, kui suus on proteesid või oksemass. Nina tuleb kannatanul sõrmedega sulgeda täielikult ning haarata kannatanu suu, puhuda kaks korda tema kopsudesse. (1) Kui kannatanu pulss on taastunud, tuleb jätkata puhumisega sagedusel 12-16 korda minutis. Pulssi tuleb kontrollida unearterilt. Kui pulss on tunda, siis kannatanu süda töötab. Kui ei, siis tuleb viivitamatult alustada südame massaaziga. (1) 7 Selleks, et kannatanut elustada, peab ta lamama kõval pinnal. Masseerimiseks tuleb asetada oma käed rinnaku alumisele kolmandikule hoides küünarliigesed sirged. Tegevust tuleb rütmiliste tõugetega teha 80-100 korda minutis. Elustamist tuleb jätkata hingamise ja pulsi
1) VABASTA KANNATANU HINGAMISTEED JA VAJADUSEL PUHASTA SUUÕÕS VÕÕRKEHADEST (hambaproteesid, oksemassid, jm.) 2) SULGE OMA SÕRMEDEGA KANNATANU NINA. HAARA HUULTEGA TÄIELIKULT KANNATANU SUU JA PUHU 2 KORDA ÕHKU KANNATANU KOPSUDESSE. KONTROLLI PULSSI (vt. järgmine lehekülg). KUI PULSS ON OLEMAS JÄTKA PUHUMIST SAGEDUSEGA 12-16 KORDA MINUTIS. 4 1) PULSSI KONTROLLI UNEARTERILT. KUI PULSS ON TUNDA, SIIS KANNATANU SÜDA TÖÖTAB. KUI PULSSI TUNDA EI OLE, SIIS TULEB VIIVITAMATULT ALUSTADA SÜDAME MASSAAZIGA ! 2) MASSEERIMISEKS ASETA OMA KÄED RINNAKU KESKMISELE KOLMANDIKULE, HOIDES KÜÜNARLIIGESED SIRGED. MASSEERIDA TULEB RÜTMILISTE TÕUGETEGA 80100 KORDA MINUTIS. NB! KANNATANU PEAB LAMAMA KÕVAL PINNAL! Elustades: 2 HINGAMIST 15 SÜDAME MASSAAZI
määrab manustatavad ravimid ja otsustab elustamise jätkamise või lõpetamise tegevus elustamisel Südamemassaaži tegija: 1) Kontrollib südame tööd, defibrilleerib (uuesti umbes minutiliste vaheaegadega) ja keskendub tulemuslikuks katkestusteta surumiseks 2) Vastavalt võimalustele vahetatakse massaaži tegijat väsimisel 3) Loeb surumise kordi valju häälega 4) Jälgib südame rütmi monitorilt Hingamise eest vastutaja: 1)Hoolitseb efektiivse ventilatsiooni eest 2)Kompleb pulssi unearterilt 3) Intubeerib 4) Vajadusel puhastab hingamisteed (aspiraatoriga või ilma) Ravimite eest vastutaja: 1) Kindlustab õige infusioonivedeliku (Ringer või 0,9% NaCl) valiku 2) Kindlustab veenitee 3) Abistab intubeerimisel 4) Jälgib infusioonivedeliku tilkumist 5) Paneb valmis süstlasse Adrenalin 1mg (kui eelmine on kasutatud, paneb valmis kohe uue), manustab ravimeid vastavalt arsti korraldusele 6)Täidab elustamisblanketi, jälgib aega
Moodusta vähemalt 5 lauset! http://www.syda.ee/syda.htm Veresooned ja vereringe. Joonisel on sinisega märgitud veenid ja punasega arterid. Kaelal saame pulssi katsuda nn unearterilt. Enamasti asuvad arterid rohkem keha sisemuses ja on niiviisi kaitstud vigastuste eest. Süda asub üsna keha keskjoone lähedal vasaku kopsu allosas südamepaunas. http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanusu/
TEADVUSETA KANNATANUL, KES EI HINGA VABASTA HINGAMISTEED KUI KANNATANU EI HINGA, SIIS TEOSTA SUULT-SUULE HINGAMIST! VABASTA KANNATANU HINGAMISTEED JA VAJADUSEL PUHASTA SUUÕÕS VÕÕRKEHADEST (hambaproteesid, oksemassid, jm.) SULGE OMA SÕRMEDEGA KANNATANU NINA. HAARA HUULTEGA TÄIELIKULT KANNATANU SUU JA PUHU 2 KORDA ÕHKU KANNATANU KOPSUDESSE. KONTROLLI PULSSI. KUI PULSS ON OLEMAS JÄTKA PUHUMIST SAGEDUSEGA 12-16 KORDA MINUTIS. PULSSI KONTROLLI UNEARTERILT. KUI PULSS ON TUNDA, SIIS KANNATANU SÜDA TÖÖTAB. KUI PULSSI TUNDA EI OLE, SIIS TULEB VIIVITAMATULT ALUSTADA SÜDAME MASSAAZIGA MASSEERIMISEKS ASETA OMA KÄED RINNAKU ALUMISELE KOLMANDIKULE, HOIDES KÜÜNARLIIGESED SIRGED. MASSEERIDA TULEB RÜTMILISTE TÕUGETEGA 80100 KORDA MINUTIS. Elustamist tuleb jätkata hingamise ja pulsi taastumiseni või kiirabi saabumiseni! VEREJOOKSUD Verejooksud jagunevad kolmeks:
Marju Karin KOPSUDESSE. KONTROLLI PULSSI. KUI PULSS ON OLEMAS JÄTKA PUHUMIST SAGEDUSEGA 12-16 KORDA MINUTIS. Kunstlik hingamine suult suule põhineb sellel, et abistaja väljahingatavas õhus on piisavalt hapnikku, et tagada kannatanu aju hapnikuvarustus Laubal asuva käe pöidla ja esimese sõrmega pigistame kinni kannatanu nina, hingame maksimaalselt sisse, avame suus ja haarates oma kopsudest õhu kannatanu kopsudesse. Arvesta kannatanu kopsumahtu. PULSSI KONTROLLI UNEARTERILT. KUI PULSS ON TUNDA, SIIS KANNATANU SÜDA TÖÖTAB. KUI PULSSI TUNDA EI OLE, SIIS TULEB VIIVITAMATULT ALUSTADA SÜDAME MASSAAIGA ! 36 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin MASSEERIMISEKS ASETA OMA KÄED RINNAKU ALUMISELE KOLMANDIKULE, HOIDES KÜÜNARLIIGESED SIRGED. MASSEERIDA TULEB RÜTMILISTE TÕUGETEGA 100-120 KORDA MINUTIS. NB! KANNATANU PEAB LAMAMA KÕVAL PINNAL! ÜKSI ELUSTADES JA KAHEKESI ELUSTADES 2 HINGAMIST
tavaliselt tegemist mitteeluohtlike lokaalsete külmakahjustustega, näiteks sõrmede või nina külmumine. Ka külmumise korral tuleb rakendada adekvaatseid prehospitaalseid meetmeid, et vältida hilisemaid kahjustusi. 588 Näidisjuhtum Ühest bussiootepaviljonist leitakse talvisel hommikul esmapilgul elumärkideta 57-aastane mees. Kohale jõudes leiate eest teadvuseta patsiendi, kellel on säilinud spontaanne hingamine ja bradükardiline, unearterilt raskesti palpeeritav pulss. Käega katsudes tundub patsient ilmselgelt alajahtunud. Sisekõrvast mõõdetav kehasisene temperatuur näitab 24 °C. Pärast patsiendi ettevaatlikult kiirabiautosse tõstmist ei ole vaatamata säilinud elektrilisele südameaktiivsusele palpeerimisel pulssi enam tunda ning spontaanne hingamine on kadunud. Intubeerimise järel tekib vatsakeste virvendus (VF). Pärast kolmekordset defibrilleerimist ja 1 mg adrenaliini
annaabi.ee 
