" Sellised tekstid toovad esile ja võimendavad antud rahvusele iseloomulikkust, väljendavad sõnas rahvuse kollektiivseid ihasid ja hirme. Veidemani arvates suurelt osalt tänu ,,Kalevipojale" tekkis eesti keele poeetiline struktuur. Kalevipoeg pani aluse eesti kirjanduse arengule. Kust otsast me Kreutzwaldi ,,Kalevipojale" ka ei läheneks, mis külgedest me seda ka ei mõtestaks, ikka toob see Jaan Unduski sõnul enesega kaasa avastusretke eesluse aluspõhja. Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg" on paradoksaalne teos nii oma tekke, vastuvõtu kui ka mõju poolest. Tegemist on eliidiprojektiga. See ei ole rahvaeepos nagu soomlaste ,,Kalevala", mille Lönnrot oma ,,runojahtidelt" kokku korjas ja järgides eeposeteooriat, voolis sellest kunstiteose ning andis soomlaste muinasajast tervikliku maailmapildi. Kalevipoega võrreldakse Euroopa renessansi loojangul Luis Vaz de Camõesi ,,Lusiaadid"
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4. Miks on Unduski arvates määrava tähtsusega esimeste eesti kirjameeste päritolu? Leia kolm põhjendust! 1. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
minema, manööverdasid prügiautod – tema teadis, mis inimesed tegelikult teevad.“ Romaanil süžeed otseselt ei ole. Tegelased elavad omas maailmas, puutudes mingil määral ka kokku. Romaani peamine märksõna on üksindus. Kõik tegelased olid üksiklased. Laural oli ka poeg Peeter, kuid temagi elas oma pojast mööda ja oli ikka üksildane. Tegelased olid justkui kapseldunud oma eludesse ning tegelesid oma probleemidega. Ka eelpool nimetatud Unduski arvamusartiklis loeb välja, et Mati Unt oli üksik Unt. Tal oli küll sõpru, kes tal külas käisid, kuid sellega ühtlasi sõprus ka piirdus. Ühegi naisega, kellega ta elu jooksul kokku puutus, ta lõplikult kokku ei jäänud. Undusk iseloomustab Unti ja tema suhteid nii: „Unt tõmbas ligi, aga tõukas ka eemale, sest igaüks ei tahtnud saada malendiks egotsentrilise meistri partiis“. Seega võib romaani tegelasi ja ühtset võtmesõna üksindust
Uutes oludes leiavad need teemad väga intensiivset kajastamist ja mõtestamist. Tähtsal kohal identiteedi analüüs (seksuaalne või rahvuslik kriis vms). Muutub ka vorm, uueks märksõnaks saab pluralism, mitmuslikkus. Katsetatakse palju (modernism, postmodernism), luules tähtis sürrealism. Lõhutud narratiiv. Hakatakse looma uusi zanre, nt ulmekirjandus. Kes tahab lajatada, lajatagu otse, enam ei pea peitma oma sõnumit satiiri või allegooria taha. 6. Jaan Unduski ,,Sina, Tuglas" ja ,,Kuum". H. Krull: ,,"Kuum" on keeruka ülesehitusega armastusromaan, täis tsitaate, vihjeid, pastisse, põnevaid arutlusi; autori ajalootunne on võimas ja hämmastavalt originaalne. Noorte peategelaste nimed on laenatud sajandialguse eesti luulest ja nendega seostuvad haritud lugejal kindlad tekstid; eelviimane peatükk kasvab välja Henrik Visnapuu luuletuse laiendatud parafraseerimisest. Unduski poeetika võtmeks on virtuoosne intertekstuaalsus,
Inimesed kes võib-olla ei osanud nii hästi maalida kui Leonardo da Vinci või skulptuure valmistada sama oskuslikult kui Vanad- Kreeklased, kes aga on loomingulised nagu Walt Disney ja annavad igapäevastele esemetele uue või sügavama mõtte. Näiteks ON-grupi omaaegsed näitused eksponeerisid soovi välja murda vanast süsteemist ja see oli võimas. Nad erinesid hallist massist ning lõid midagi uut ja erakordset. Näiteks võib tuua ka Tallinna Kunstihoones asuv Maarja Unduski näituse "Ragulka" mis on lööv ning erineb teistest omalaadsetest. Tabekunstnikud on üldsiselt kõik saanud suure kriitika osaliseks ning hall mass kõneleb neist halvasti, sest leitud igapäevaesemed ei olevat mingi kunst. Kuid minu arvates siiski on, sest igaüks ei suuda esemele kunstilist tähendust anda ning igaüks ei mõista selle taga peituvat mõtet. Materjalistlik ühiskond on ise provotseerinud sellise kunsti tekke, sest inimesed
03.2008) Üldise sissejuhatuse poolest lugeda nt viimasest Eesti Kirjandusloost nüüdiskirjandusele pühendatud lehekülgi. Seal sidusamalt nendest teemadest lähtuvalt analoogne pilt eelnevatele loengutele. Jaan Undusk (s 1958) Jaan Undusk on ilmselt paljudele tuttav ennekõike kirjandusteadlase või teoreetikuna. 90ndate originaalsemad ja põhjalikumad kirjanduskäsitlused just tema sulest. Paralleelselt teoreetilise loominguga valmivad ka Unduski esimesed proosatekstid. Kuskil alates 70ndate lõpust, 80ndate algusest avaldab Undusk ka vähesel määral luulet ja olulisemalt rohkem novelle ja jutustusi. Eraldi esiletõstmist väärivad kultuuriloolised novellid, ennekõike ,,Sina, Tuglas" (1986). Peategelaseks on tuntud eesti kirjanik. Selle novelli kõrval on ta nt kirjutanud veel eesti kunstnikust Erich Obermannist ja ühe novelli peategelaseks Goethe. 1990 aastal
mälupöörised, Ülo Mattheuse ambitsioonikas hämarus, Vindi vormimängud ja psühholoogilised võbelused. Kõige enam aga kindlasti Mati Unt, kelle romaanid ,,Öös on asju" ja ,,Doonori meelespea" andsid kümnendi alguses ettekujutuse, kui pööraseks võiks vabamäng sajandi lõpul kujuneda. Undi romaanid ilmusid 1990. aastal ja siin võikski olla hetk, kus nihe proosas hakkab endast raamatutena rohkem märku andma. Samal ajal ilmus Jaan Unduski ,,Kuum", mis Undiga veenvalt haakub ja Undist ka veenvalt erineb. Jätkub realistlik proosa. Kirjanduses jääb eriti kõlama subjektiveeritud vaatepunkt, mille kaudu on ju ikka võimalik kirjeldada nii inimese kujunemislugu kui ka selles peegelduvat ühiskonda. Mats Traadi romaanisarja ei saa juba mahu tõttu märkamata jätta, aga sarja maht pole retseptsiooni mahuga kuidagi proportsioonis ja ilmselt on sellel siis ka põhjusi
Hübriidistumine ei pruugi olla pealesurutud, vaid vabatahtlik ja teadlik. Küsimus pole ainult alamseisuses, hübriidsus mõjutas ka kõrgemat seisust. 20.saj leidub mõisniku kõrgema seisuse ambivalentset olekut. J. Pärna „Must kuub“ – üks hübriidsuse tekkimise kanal võib olla abielu ja selle võimalikkus eriti 19.saj I poolel, mil abielu on reaalseim viis seisuspiir ületada. Nt abielu saksa naisega (Kreutzwald, Vilde, paljud kaupmehed). Unduski järgi on eesti kirjanduses neid süžeesid, aga see suhe toob alati kaasa probleeme. Abielu toob endaga kaasa identiteedi lagunemise, on ambivalentne ruum. Segunemise, mitmevalentse identiteeti näitab „Bob Ellerhein“ Maximilian Põdder (realistlik + idealistlik-romantiliste joontega), kus hübriidsus väljendub nimedes. Kitzberg toob sisse kadakasakslaste tüübi, mis on taunitav ja koomiline koopia kõrgemast seisusest. Teise kultuuri ülejooksvate kriitika on liialdatud, nt 19
Nikolai Baturini teostest väärivad märkimist "Karu süda" (1989) ja "Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija" (1993). "Karu süda" lähtub taigaelanike traditsioonilistest uskumustest: inimene pärineb karust, karu on inimene karu süda on kõige oleva kese. Müütiline maailmapilt on ühendatud tegelikkusega. 1990. a ilmus teoseid, mis eitavad traditsioonilist romaani, lugu, loogilised sündmused jne pole enam peamised (Peeter Sauteri "Indigo", Mati Undi "Öös on asju", Jaan Unduski "Kuum"). 1990. aastate enim tõlgitud ja diskuteeritud romaan on Emil Tode (tegelikult Tõnu Õnnepalu) romaan "Piiririik" (1993). Teoses vastandatakse Ida ja Lääs ning tuuakse sisse homoseksuaalsuse teema. Soolise identiteedi küsimusi käsitleb Mari Saadi romaan "Võlu ja vaim" (1990). Naiskirjanikest on olulisemad veel Ene Mihkelson, Maimu Berg ja Kati Murutar. 1990. aastatel sai loo ja sündmuse esitamine jälle oluliseks ja kirjandus muutus lugejasõbralikumaks. Nt Andrus Kiviräha,
annaabi.ee 
