Mati Unt · Sündis 1. Jaanuaril 1994. · Pärit Tartumaalt · Peeti juba keskkooli ajal kirjanikuks. · Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. · Läks edasi teatrisse, lavastajaks, kirjandusalajuhatajaks. · "Hüvasti, kollane kass!" Esimene romaan, hiljem kirjutas ümber. "Võlg" 1964 · Peateema: elu mõtestatus · Skandaalid: 1. Räägitakse otsekoheselt noorte suhetest 2. Noortel on vabameelne suhtumine seksi 3. Kritiseeritakse komsomoli. · Paraleelid Salingeri raamatuga "kuristik rukkis" (1951). "Mõrv hotellis" 1969 "Tühirand" 1972 · "Tühirand"-abiel...
klass Nimi MATI UNT NÜÜDISTEATER Referaat Koht ja aasta SISSEJUHATUS Referaadi teema on valitud just selline, kuna kirjanduse tunnis läbitakse teatrikursust. Mati Unt on kuulus eesti lavastaja ning on toonud teatrimaailma palju traditsioone. Iga gümnaasiumi õpilane võiks olla teadlik tuntumatest lavastajatest, kirjanikest ning teistest eesti elu arendajatest. Peab tõdema, et nii see alati ei ole ning seetõttu uurisin ja kogusin kokku materjalid Mati Undist. Teine põhjus on muidugi see, et soovin ise teada saada, kuidas Mati Unt eesti teatrit edendas ning milline oli tema elulugu. Nüüdisteatri loomise ajal muutus palju. Mind huvitab, kuidas see tekkis; mis on nüüdisteatri omapärad; mida ja kuidas see teatrit mõjutas ning mida head või halba tõi kaasa selle tekkimine. Tänapäeva noored, sageli ka vanemad inimesed, ei tea mis on toimunud eesti teatrielus minevikus ning kuidas sai praegune teater üldse alguse
Mati Unt Referaat Stiiv Aun VA11 Mati Unt on pärit Tartumaalt. Ta õppis Leedimäe 7-klassilises koolis, Tartu 8. keskkoolis ning 1962-1967 Tartu Ülikoolis ajakirjandust. 1966-1981 töötas ta kirjandusala juhatajana Tartu Vanemuises ja Tallinna Noorsooteatris. Esimestel Tallinna-aastatel (1972-1974) oli ta lühikest aega kutseline kirjanik. 1980. aastate algusest on Unt töötanud lavastajana Noorsooteatris ning Eesti Draamateatris. Ta on lavastanud ka teistes Eesti teatrites ja välismaal. Unt kirjutas oma esimese raamatu pretensioonitust koolipoisi- ainest ja nimetas teose "naiivseks romaaniks". "Hüvasti, kollane kass" jutustas abiturient Aarnest ja tema kaaslastest. Huvitavalt on kujutatud Aarne siseelu ja suhteid. Unt tuli kirjandusse romaaniga "Hüvasti, kollane kass", mis avaldati Tartu 8.keskkooli almanahhis "Tipa-Tapa" 1963. Juba esikteos...
,,Sügisballi" motona on kasutatud Viivi Luige luuletust, milles on vihjatud tumedale ohutundele ja romaan algab sõnadega ,,Midagi pidi ju juhtuma". Pidi nagu jah. Järgneb 196 lehekülge, millest igaühel hiilib ligi ootusärevus, valmisolek millekski suureks, mis tuleks ja muudaks elu, võõpaks hallid paneelmajad vikerkaarevärvidesse ja seoks maailma tervikuks. Tegelikult ei juhtu teoses midagi tähelepandavat. Noorest lüürilisest Undist on lihtsalt saanud keskikka jõudnud irooniline Unt. Ta räägib-kirjutab vigurdamata, lihtsalt ja edvistamata. Ja ta on väga-väga irooniline, iial ei või teada, kas ta mõtleb asja tõsiselt või tõmbab sind peenelt alt. Tema stiil on kohati lausa taotluslikult naiivne, latt jäetakse madalale, ei ole pingutamist ,,nii et pihik lõhki", ei mingeid salajasi keerdkäike. Tõeline postmodernistlik täht. ,,Sügisball" (algse pealkirjaga Mustamäe valss) on olnud rahva hulgas väga
Kasutatud allikad http://www.postimees.ee/?id=60340 http://www.kroonika.ee/index.php?id=3436 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/unt_gerdaviks.htm http://sinine.ehi.ee/ehi/oppetool/lopetajad/kneiman/unditeos_31.html http://www.postimees.ee/230805/gfx/19192430a4522da7c8.jpg http://www.litterature-estonienne.com/Unt.jpg ,,Undi-jutud. Mälestusi Mati Undist",(koostanud Kalev Kesküla) 11 Pildimaterjal 12
mälupöörised, Ülo Mattheuse ambitsioonikas hämarus, Vindi vormimängud ja psühholoogilised võbelused. Kõige enam aga kindlasti Mati Unt, kelle romaanid ,,Öös on asju" ja ,,Doonori meelespea" andsid kümnendi alguses ettekujutuse, kui pööraseks võiks vabamäng sajandi lõpul kujuneda. Undi romaanid ilmusid 1990. aastal ja siin võikski olla hetk, kus nihe proosas hakkab endast raamatutena rohkem märku andma. Samal ajal ilmus Jaan Unduski ,,Kuum", mis Undiga veenvalt haakub ja Undist ka veenvalt erineb. Jätkub realistlik proosa. Kirjanduses jääb eriti kõlama subjektiveeritud vaatepunkt, mille kaudu on ju ikka võimalik kirjeldada nii inimese kujunemislugu kui ka selles peegelduvat ühiskonda. Mats Traadi romaanisarja ei saa juba mahu tõttu märkamata jätta, aga sarja maht pole retseptsiooni mahuga kuidagi proportsioonis ja ilmselt on sellel siis ka põhjusi. Silmapaistvamaid kõrvalekaldujaid proosa zanrilistest tsentritest on Jaan Kaplinski.
kahtlemata ka üldise mõttekeskkonnaga. Nii kuuekümnendad Euroopas kui ka üheksakümnendad Eestis kujutavad endast teatavat uuestisündi, renessansi. Nii on ka vastava aja "põhihoovuse" mõtlejatele iseloomulik renessanslik universalism, lapselik kõike-teha-tahtmise iha, üldine optimism ning tugev usk maailma parandamise vajalikkusesse ning võimalikkusesse, kategooriliselt eitav suhtumine endise mõtlemise reliktidesse, mis on argimõtlemisse kinnistunud. Viimases punktis on Barthes Undist radikaalsem ning "klassiteadlikum", kuid see ei tulene vististi sisemisest sunnist, vaid vasakpoolsuse populaarsusest sõjajärgsel Prantsusmaal. Barhtes'i üheks eesmärgiks on väikekodanlike müütide paljastamine nende hävitamise tarvis. Müüdi all mõistab Barthes väljundite ja tõekspidamiste süsteemi, mida ühiskond loob omaenese olemise õigustamiseks ja kinnituseks. Mati Unt jääb pigem ükskõikse pealtvaataja positsioonile
periood. Ülemineku teos ühest perioodist teise on ,,Elu võimalikkusest kosmoses" (1967) realistlik lugu, imelik jutustamistehnika. Vaatepunkti vaheldus. Annab tegelastele hääle, kes veavad lugu edasi. Radikaliseerimine: romaan ,,Mõrv hotellis" (1969) avaldub radikaalne Unt. 1. radikaalselt modernistlik romaan Nõukogude Eestis. Kirjanduslik murdepunkt. Tõuseb esile lühiromaan zanriga modernistlik märk, ka 1960ndate märk. ,,Tühirand" (1972) tähtsam osa Undist. Tuumne Mati Unt. Armastuslugu, armastuskolmnurk. Tonaalsuse muutus. Kirjutatud ühe hingetõmbega (maniakaalne kirjutusmasin, katkematu tekstiloom, haagib võõraid tekste). Piiblitekstile ülesehitatud, otsib sealt lisatähendusi. Psühhoradikaalsuse tipp: ,,Mattias ja Kristiina" (1974) noorsookultuuriline mäss ja vastuhaku motiiv. ,,Via regia" (1975) esimene kaalukam ilukirjanduslik peegeldus Tartu teatriuuenduse teemadel. Kirjutas sellest vähemalt 2 varianti.
PILET 8 LOENDURID Loenduriiteks nimetatakse impulsside loendaamiseks ettee nähtud loo ogikalülitust. Loendureidd kasutatakse nii autom maatikasead dmetes kui kka arvutustehhnikas. Sissee tulevad impulsid. Väljundikks 0,1 kombiinatsioonid. Erinevate vääljundkombiinatsioonidee arvu nimettatakse moodulikks väljundi väärtus, mille korral alu ustab jälle allgusest. Realiseeritud trigeritel, mille otsevälju undist läheb läbi Enabled d signaaliga konjuktsioonni väärtus jäärgmise järgu u sisendisse. Kui kõik eelmmised järgud = 1, peab antud järk üm mber lülitumma. Jagunevaad: sünkroonne e loendur ümberlülitumine toimubb samaaegseelt v. paralleeelselt. Ümberlülitum Ü misaeg on ko ogu aeg samasugune. Kaasutatakse arvutites andmetöötluses. asünkroonn ne loendur ümberlülitu usaeg pole ssamasugunee
haakumine dokmentaalse taustaga. 1990 Öös on asju – Postmodernistliku tendentsi pidulik lõpule viimine. Romaan elektrist. Maailm on katastroofi äärel ja ilmub välja kangelaslik tegelane Lennart Meri. 1990 Doonori meelespea – Liigub edasi „Sügisballi“ esteetika pinnal. 1992 Tere, kollane kass! – esimese romaani ümberkirjutus. Ei saa enam mingist realistlikust või romantilisest Undist rääkida. Kui tahame mingeid vooluloolisi termineid kasutada, siis loomulikult on see prostmodernne Unt. Ka kassid hakkavad romaanis rääkima. 1997 Brecht ilmub öösel o 1999 Huntluts – lavastas Ingo Normet 2010 Vanemuises nimega „Täna õhta kell kuus viskame lutsu“. o 2006 Vent Antigone, ema Oidipus Esimeseks Undi taustaautoriks on Salinger ja kindlasti hakkab mängima
annaabi.ee 
