klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele žanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis-olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis-romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi
Hiljem tekkisid romantilised koolkonnad Prantsusmaal, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Taanis ja USA-s. Romantism kujutavas kunstis Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Arhitektuuris on romantismiajastule iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. Romantism muusikas Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis-olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis-romantilisi ("Norma"), lüürilis- psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati
· kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) 2 · Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. · Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. · Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. · Loodi muinasjutulisi (" Undine "), fantastilisolustikulisi (" Nõidkütt "), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tel l"), heroilis romantilisi ("Norma"), lüürilispsühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", " Tristan ja Isolde "). · Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. · Tekkisid vokaal ja instrumentaaltsükkel.
Schubert kasutas ka Goethe loomingut ,,Metshaldjas". B 1)Romantism sai valitsevaks 19.sajandil, enne seda kasutati samu väljendusvahendeid mis olid käibel viini klassikute ajal. Hakati vältima klassikalisi norme. Läbivaks teemaks oli tunded ja emotsinaalsus. Tähtis oli loodus. Loodust ja tundeid samastati. Veel olid teemadeks üksildus,armastus,öö,salapära,unistused. Tihti kirjutati fantastilisi muinajuttudest inspireeritud teoseid nt ,,Undine", ,,Wilhelm Tell" 2) Suuremat osa Schubert laule ja väiksemaid instrumentaalpalu, nagu ka eranditult kõiki tema suurteoseid tema eluajal ei avaldatud.Schuberti suured tsüklid "Kaunis möldrineiu" ja "Talvine teekond" moodustavad tema laululoomingus tippsaavutuse.Laulud on väga mitmekesised ja iga laul kujutab endast terviklikku, täiesti individuaalset kunstiteost.Kõik laulud on sisult omavahel seotud ja tsüklit tervikuna võib võrrelda omapärase lüürilise "soolo-ooperiga"
Üleminek romantismi ajastusse jääb 19. sajandi esimesse veerandisse, mil üheaegselt tegutsesid klassik Beethoven ning esimesed romantikud Weber ja Schubert. Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsioni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilisolustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilisromantilisi ("Norma"), lüürilispsühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Suurt tähelepanu osutati programmilisel muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi.
oli Giacomo Meyerbeer, kelle tuntuim ooper on ’’Hugenotid’’. 15. Saksamaa – Mis oli teisiti võrreldes Itaalia ja Prantsusmaaga? Esimene romantiline Saksa ooper?Olulised nimed? Prantsuse ja Itaalia ooperiga võrreldes oli Saksamaa ooperielu halvas seisukorras,kuna sakslastel polnud piisvalt häid ooperisoliste ning lavastamiseks algupäraseid oopereid(tõlgiti Itaalia ja Prantsusmaa oopereid).Esimeseks romantiliseks Saksa ooperiks peeatakse E.T.A Hoffmann-’’Undine’’.Olulised nimed: Carl Maria von Weber,E.T.A Hoffmann,Richard Wagner. 16. Richard Wagner – Mis oluline? Juhtmotiiv? „Nibelungi sõrmus“? Harmoonia? On kõige rohkem mõjutanud 19.sajandi ooperiteatrit.Oli väga vastuoluline maailmavaadetelt.Võttis kasutusele juhtmotiivi-tegelast iseloomustav lühike sissejuhatus.Suurteos ’’Nibelungi sõrmus’’-see koosnes 4-st ooperist,seal on ’’Reini
Eestisse jõuab rahvusliku liikumise perioodil läbi Koidula loomingu (1860.-1880.). Romantism muusikas Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis- olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis- romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni,
Eestisse jõuab rahvusliku liikumise perioodil läbi Koidula loomingu (1860.-1880.). Romantism muusikas Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis- olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis- romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni,
siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku. 1.1. Romantism muusikas Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis- olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis- 4 romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkis vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt
Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi, fantastilis-olustikulisi, rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid, heroilis-romantilisi, lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid. Näiteks ,,Undine", ,,Nõidkütt", ,,Willhelm Tell", ,,Norma", ,,Faust", ,,Tristan ja Isolde" jne. Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. ROMANTISM TEARTIKUNSTIS
põgenemist, haiglast müstikat ja teovõimetust. Selline vastuolulisus esineb ka saksa romantilises ooperis, mille aluseks said saagad, muinasjutud ja legendid, milledes armastus ja lunastus, needus ja süütegu tugevamini kui teistel aegadel domineerisid. Muidugi on ekslik arvata, nagu oleks Weber ainsaks pioneeriks saksa romantilises ooperis (peab veel tingimata nimetama Ernst Hoffmanni, romantilist kirjanikku ja muusikut, kelle tähtsaimaks ooperiks oli "Undine"). Weber aga tõstis saksa rahvusliku ooperi nii kõrgele tasemele, et see oli väärikaks võistlejaks itaalia ooperile. Oma teoste sisuks valis Weber ainestiku saksa elust ja rahvaloomingust - muinasjutust, luues sinna juurde suurepärase meloodilise muusika, andes haarava dramaatilise pinge. Tema ooper "Nõidkütt" vastas ülimal määral saksa patriotismitunde tõusule. Suur vene helilooja ja kriitik Serov on öelnud, et just Weberi ooperiga "Nõidkütt" algab saksa ooperi tähtis etapp.
lähedane temaatika, itaalia ja prantsuse ooperitega võrdväärne muusika. Teine raskus oli saksa heatasemeliste lauljate vähesus, aga see olukord paranes järjest. Suure tõuke saksa rahvusliku eneseteadvuse tõusule ja rahvuslikule liikumisele andis võitlus Napoleoni vastu 19. sajandi alguses (kuni 1814). Esimeseks romantiliseks saksa ooperiks võib pidada kirjaniku ja teatritegelase, hariduselt juristi Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni (E. T. A. Hoffmann; 1776-1822) ooperit ,,Undine" (loodud 1813/1814, esietendus 1816 Berliinis), millel on kaks eeskuju: opéra comique ja saksa laulumäng (Singspiel). Ainestik: romantiline legend räägib veteneitsist Undinest, kes armub inimesse noorde rüütlisse ning lahkub inimeste maailma, kus ta aga kogeb ainult pettust ja alatust, ka ta armsam murrab talle truudust. Kättemaksuks kutsub Undine esile üleujutuse. Teine oluline ooper sellest ajast on viiuldaja ja helilooja Louis (Ludwig) Spohri ,,Faust".
Ka muinasjutuline ränd. Adelbert von Chamisso – kirjutanud palju. Pärit Prantsusmaalt, seotud Berliiniga. Tema kirjutas teose „Peter Schlemini“ – lugu mehest, kes müüs oma varju. E.T.A. Hoffmann – omapärane autor. Temaga saksa romantismi võrdsustada küll ei saa. Tal on romantilised romaanid, aga samas on ta irooniliselt allegooriline, satiirik. Ta on ühtaegu andekas kirjanik kui ma muusik (kirjutanud esimese saksa romantilise ooperi „Undine“). Nooruses oli perekonnaga vastuolus. Kasvas kasuvanemate juures. Võttis sealt kaasa teadmised muusikast. Tegeles juuraga. Tema elav vaim sundis teda joonistama karikatuuri oma ülemusest ja seetõttu saadeti ta Poola. Sattus kunstnike seltskonda. Töötas teatris. Napoleoni väed tungisid Poola ja Hoffmann jäi tööst ilma ning suundus Berliini, kust andis muusikatunde. 1809. aastal avaldas esimese tellimusel esitatud kirjaliku töö muusikaajakirjas
annaabi.ee 
