9. Mis on koalitsioon, mis opositsioon ? Kes kuuluvad neisse praeguses parlamendis ? Koalitsioon Parteid, kes kuuluvad valitusesse. (Reformiaerakond & Isamaa ja Res Publica Liit) Opositsioon Parteid, kes ei kuulu valitusse. (Keskerakond, Rahvaliit, Rohelised, Sotsiaaldemokraadid) 10. Kelle nimetab president tavaliselt peaministri kandidaadiks ? Riigikogu valimised võitnud partei liidri 11. Millal peab terve valitsus ametist tagasi astuma ? Kui riigikogu umbusaldab peaministrit. 12. Mida teha, et riigikogu hakkaks arutama mõnda sinu jaoks tähtsat küsimust ? - Riigikogu hakkab arutama sinu küsimust, kui saad oma ettepaneku toetused üle 10 000 allkirja.
aru juba mis seal majas toimub,saates linnapeale kirja. Julien saadetakse teise linna seminari,kus teda põlatakse ja kadetsetakse,sest ta on liiga tark ja enamus kõik seal koolis on talupojad lootes saada preestriteks. Pariisis otsustas Julien,markii kõrgi ja iseteadva,tütre Mathilde endale saada,kuigi ta ei pidanud neiut isegi ilusaks ja ültsegi ei peetud teda võrdväärseks seltskonnas,seisuse ja hoiaku pärast.Mathilde kirjutab Julienile armastuskirja, mida too alguses väga umbusaldab - ta laseb teha ärakirja ja saadab originaali sõbrale Fouque'le hoidmiseks, kui on vaja midagi tõestada.Mathilde teeb Julienile ettepaneku hiilida öösel kell 1 redeliga tema tuppa.Pärast nende koosolemist tunneb Julien,et tüdruk ei tähenda talle midagi,ning nad lähevad lahku.Ühel õhtul ooperis nad jälle kohtusid ja jälle nad kohtusid Mathilde magamistoas,Julien hakkas teda jälle põlgama ja Mathilde hakkas ka teda vihkama ja sõimas ta läbi.
Roi" (Kuningas Ubu), tuginedes tõdemusele, et inimese elu ja püüdlused on niivõrd ebaloogilised ja keel suhtlemisvahendina nii puudulik, et ainus väljapääs on naerus (3, 258). Absurditeater on seotud Albert Camus' filosoofiliste vaadetega (esse ;,Sisyphose müüt", 1942). Kuid erinevalt Camus'st või Sartre'ist ei lasku absurditeatri autorid arutlusse elu mõtte või mõttetuse üle, vaid näitavad olemise absurdi mitmetähenduslike visuaalsete metafoorida kaudu. Absurditeater umbusaldab rangeid loogilisi skeeme, põhjuslikke seoseid järgivat mõtlemist ning isegi keelt kui tunnetuse tööriista. Eelistatakse keha- ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid, mis on suunatud pigem meeltele kui mõistusele (1, 348). Absurditeatri peateema inimese olemisseisund maailmas on loomult universaalne, üldinimlik. Absurditeatri suured sümbolpildid kõnelevad elu korrastava väärtusastmiku puudumisest
Pariisis muutub palju. Ta õpib palju, saab pea et teiseks inimeseks. Markii usaldab teda täiesti ja pidades nägema paljusid hiilgavaid kodusid, ei üllata need noort maapoissi enam ja kaob aukartus kulla/karra vastu. Teistele seltskonnas ja Mathilde lähikonnas Julienile ei meeldi teda ei peeta võrdväärseks nii tema seisuse kui hoiaku pärast. Ühel päeval kirjutab markii kõrk ja iseteadev, seltskonnalõvist tütar Mathilde Julienile armastuskirja, mida too alguses väga umbusaldab ta laseb teha ärakirja ja saadab originaali sõbrale Fouque'le hoidmiseks, kui on vaja midagi tõestada. (See sõber on teda juba mitmeid kordi aidanud hoolimata sellest, et Julien keeldus hakkamast tema partneriks puiduäris). Julieni vastus Mathilde'le on viisakas ja külm. Mathilde teeb Julienile ettepaneku hiilida öösel kell 1 redeliga tema tuppa. Mees on murtud minemata ei julge jätta, au pärast; minna ka ei julge, ettevaatuse pärast
Mõne häire nimi on muudetud DSM-süsteemi antisotsiaalsest on saanud düssotsiaalne isiksushäire ning obsessiiv- kompulsiivsest on saanud anankastne isiksushäire. Emotsionaalselt ebastabiilsed isiksused jaotab RHK kaheks alarühmaks piirialaseks ja impulsiivseks. Seega ametlikult kehtivad nende kahe süsteemi järgi praegu kaheksa isiksushäiret ning DSM-IV järgi ka nartsislik isiksusetüüp. (Allik etc 2003: 122). Paranoiline isiksus Paranoiline inimene umbusaldab, kahtlustab ja väärtõlgendab motiive. Ülimalt tundlik tõrjumise ja ebaedu suhtes. Tal on kalduvus kaua viha pidada, ei pruugi andestada solvanguid. Isik moonutab kogemusi ja tõlgendab teiste neutraalseid või sõbralikke tegusid kui vaenulikke või põlglikke. Ajab visalt ja sõjakalt taga oma õigust olukordades, mis ei vasta tegelikule situatsioonile. Kahtlustab alusetult (näiteks abikaasat). Ta kaldub pidama ennast liialt tähtsaks, mis väljendub tema enesekeskses hoiakus
b. ja kui President, peaminister ja Riigikogu esimees kutsutakse kokku VII. Kuulutab Riigikogu valimised välja VIII. Kuulutab välja seadusi IX. Saadab Riigikogu laiali kui: a. Riigikogu ei suuda ametisse nimetada peaministrit b. ei suuda valitsust moodustada c. pole õigeks ajaks vastu võtnud riigieelarvet d. Riigikogu umbusaldab peaministrit või valitsust X. Nimetab: a. Peaministri kandidaadi b. Õiguskantsleri kandidaadi c. Riigikontrolöri kandidaadi d. Eesti Panga Nõukogu esimehe kandidaadi XI. Teeb ettepaneku Riigikogule ja nimetab ametisse: a. Eesti Panga presidendi XII. Valitakse 5-ks aastaks sünnijärgne Eesti kodanik, vähemalt 40- aastane
Adorno- sireenid(naise peaga ja linnu kehaga olendid). Valgustusajastu idee inimene on seotud, et kogedavõi näha midagi ilusat peab inimene olema nö kinniseotud. Ego valitseb idi üle. Massiühiskond- hakkab välja kujunema tarbimisühiskond ja näiteks on ameerika. Adorno jaoks on tähtis et tõeline kunsti osa sisaldab kahte sorti aspekti: utoopiline ja kriitiline. Adorno kunsti käsitluses on massiühiskonna kriitika olulises kohas, populaarmuusika kriitika samuti. Ta umbusaldab populaarmuusikat sest see on midagi teistsugust. Keskne idee oli talle kunstis see, et see ei ole mitte täielik, sest maailm on mitte lõpetatud ja mitte täielik. Ja sellele vastandub näiteks see mis toimub kunstiteosega turul, kauba mõiste on see, et see on lõpetatud. Kunsti loomus on olla lõpetamata(see on marxi ja adorno mõisted). Kauba vorm on lõpetatud, täpne ja fikseeritud. Reifikatsioon(verdinglichung)- mingile asjale antakse materjaalne vorm, asja vorm
28. Jean Jacques Rousseau arusaamad teaduste ja kunstide osast inimkonna arengus Rousseau vastas küsimusele lühidalt: teaduste ja kunstide areng on toonud inimkonnale vaid häda ja viletsust. Ta tõestab ajaloo väidetele toetudes, et tsivilisatsiooni arenguga käib kaasas luksus ja jõudeolek, need aga viivad ühiskonna nõrkuse ja languseni. Tugevad on need ühiskonnad, kus elu sisu määravad praktilised vajadused ja voorusepüüd- see, mis on looduslähedane. Rousseau umbusaldab selliseid teadusi ja kunste, mille kõlbeline eesmärk ei ole selge, mis ei lähtu praktilisest vajadusest ja voorusearmastusest. Väidab, et kaasaegne kunst sünnitab üksnes pahesid ja rikub inimese vaimu. Inimese mõistus teenib enese allakäiku. Rousseau pidas ühiskonna kõige terviklikumaks osaks lihtrahvast, kelle side loodusega on vahetu. Kritiseeris aristokraatiat, kelle jõudeelu ja luksus oli nende pahede peapõhjus
väeteenistusega kaasnevatest raskustest. Muudab ju relvitu olek - lisaks muule halvale - sind ka põlatuks ja nagu allpool jutuks tuleb, on põlgus üheks neist häbistustest, millest valitsejal tuleb hoiduda. 2. Ei saa ju juttugi olla suhete võrdsusest relvis ja relvitu vahel, ka pole mõistlik arvata, nagu kuuletuks relvastatu meeleldi relvitule või tunneks relvitu end relvastatud teenrite keskel turvaliselt - pole ju edukas koostöö võimalik olukorras, kus üks põlastab ja teine umbusaldab. Sestap ei saagi sõjaasjanduse unarusse jätnud valitseja, juba mainitud ebameeldivustele lisaks, olla oma sõdurite poolt lugu peetud, ega saa ka ise nende peale kindel olla. Seepärast ei tohi valitseja sõjalisi harjutusi kunagi unarusse jätta ning rahuajal tuleb tal nendega veel hoolikamalt tegelda kui sõjaajal; seda saab ta teha kahel viisil: esiteks tegudes, teiseks mõtetes. 3. Mis puutub tegudesse, siis tuleb tal - lisaks hoolitsusele vägede distsiplineerituse
väeteenistusega kaasnevatest raskustest. Muudab ju relvitu olek - lisaks muule halvale - sind ka põlatuks ja nagu allpool jutuks tuleb, on põlgus üheks neist häbistustest, millest valitsejal tuleb hoiduda. 2. Ei saa ju juttugi olla suhete võrdsusest relvis ja relvitu vahel, ka pole mõistlik arvata, nagu kuuletuks relvastatu meeleldi relvitule või tunneks relvitu end relvastatud teenrite keskel turvaliselt - pole ju edukas koostöö võimalik olukorras, kus üks põlastab ja teine umbusaldab. Sestap ei saagi sõjaasjanduse unarusse jätnud valitseja, juba mainitud ebameeldivustele lisaks, olla oma sõdurite poolt lugu peetud, ega saa ka ise nende peale kindel olla. Seepärast ei tohi valitseja sõjalisi harjutusi kunagi unarusse jätta ning rahuajal tuleb tal nendega veel hoolikamalt tegelda kui sõjaajal; seda saab ta teha kahel viisil: esiteks tegudes, teiseks mõtetes. 3. Mis puutub tegudesse, siis tuleb tal - lisaks hoolitsusele vägede distsiplineerituse
seestpoolt, ja neile märgu-andmiseks, et nad tuleksid kuulatama koos temaga. Mõlemad musketärid armastasid mugavust, nad tõid toolid enestele ja Athosele. Kõik kolm istusid, pead koos ja kõrvad kikkis. «Te sõidate Londoni,» jätkas kardinal. «Londoni jõudes teete visiidi Buckinghamile.» «Ma pean Tema Eminentsile meenutama,» ütles mileedi, «et pärast lugu teemantripatsitega, milles hertsog mind alati on kahtlustanud, Tema Hiilgus umbusaldab mind.» «Ent seekord ei seisa asi tema usalduse võitmises,» lausus kardinal, «vaid te peate end talle otsekoheselt ja ausalt esitlema kui vahendajat.» «Otsekoheselt ja ausalt,» kordas mileedi vaevaltmärgatava kahemõttelisuse varjundiga. «Jah, otsekoheselt ja ausalt,» jätkas kardinal endise tooniga, «kogu läbirääkimine peab toimuma avalikult.» «Ma täidan täpselt Tema Eminentsi juhtnöörid ja ootan, et ta mulle need esitab.» 461
annaabi.ee 
