2. Tagada majanduslik kasu 3. Säilitada/parendada mullaviljakust Planeerimine: 1. Millised mullad on 2. Planeeritava kultuuri mõju mullale 3. Tööjõud 4. Orgaaniliste väetiste kasutamine Eelviljade väärtus Rühvelkultuurid (kartul, mais, sööda ja söögijuurviljad) Mitmeaastased heintaimed (liblikõielised, kõrrelised) Puhas ehk mustkesa – mula intensiivsemal harimisel umbrohtumus, haigustekitajate osakaal väheneb Keskmise väärtusega eelviljad Üheaastased liblikõielised (hernes, uba), raps, rups, tatar, mais Halvad eelviljad Teraviljad, eriti suviteraviljad – mulda minev orgaaniline aine lämmastikuvaene, seega huumuse tekkel väheväärtuslik Enamus põllukultuure ei talu enesele vahetult sarnast põllukultuuri Haljasväetised Põllukultuurid, mis viiakse mulda kas kasvukohast või teisest kasvukohast Kartul
*Eesmärk: tera toiduks ja söödaks, haljasmass söödaks, siloks *Maisi terad sisaldavad palju süsivesikuid, vähem valku , rasva, min.aineid, vitamiine. *Teradest saadakse jahu, helbeid, piiritust , õli. Terad ka hea sööt loomadele *On ka heaks eelviljaks teistele kultuuridele. *Saagikus ideaalsetes tingimustes USAS 7-8t/ha , Euroopa 10t/ha, Uus-meremaa 18t/ha. Arengumaades 2-2,5t/ha põhjuseks väheviljakas happeline muld, niisutuse puudumine, ebapiisav väetamine ja taimekaitse, umbrohtumus. *Eelviljadeks sobivad taliviljad, kaunviljad, kartul, soodajuurviljad, lutsern. Kuivemates pk- des päevalill ja mais . Väetamine Põhiväetis sügisel enne kündi, orgaaniline väetis 40t/ha, min.väetis paiklikult koos külviga. Pealtväetamine N-väetisega 3-5 lehe faasis. Agrothenoloogia *Ettevalmistusel tehastes seemned kalibreeritakse ja puhitakse. *Külv tehakse kui mulla temp on külvisügavuselt 10-12 kraadi. *Külviviis laiarealiselt 50-70cm *Taimede vahe reas 13-43 cm
oluliselt põllu eripinda, kiirendades nii mulla soojenemist. Põhus on suur C:N suhe, see võib põhjustada saagi langust. huumusesisaldus ning ka vihmausside arvukus, paraneb mulla Kettad paiknevad ühisel võllil jäigalt. Lämmastiku asemel võib anda ka virtsa või külvata sinna veeläbilaskvus. Tõuseb aga umbrohtumus , seega vajalik Rihvelketasrull. Kettad malmist või terasest, vahekettad liblikõielised nt mesikas. Sissekünd 23-25 cm ?. uldhävitav umbrohutõrje. saavad liikuda ristsuunas. Erinevalt liigendatud ketastel Põhumajandus otsekülvil. Otsekülv Esiteks tööaja kokkuhoid ning vähem
~35000 taime/ha - toiduainetetööstusele kasvatamisel (friid jms.) · vaovahe tavaliselt 70 cm · mugulate vahekaugus vaos - ~25 cm (4-5 mugulat m kohta) · seemnenorm - keskm. 3 t/ha (2 - 4 t/ha) · mugulad peaksid saama kaetud vähemalt 5-7cm mullakihiga, vao kõrgus ~25 cm Kasvuaegne hooldamine 1 Rullimine -kuiv kevad-hiline mahapanek - kerge muld Vaheltharimine-5-7 päeva pärast mahapanekut, vaod mullatakse üles · I vaheltharimisega hilinemisel umbrohtumus suureneb 10-45% · edasised muldamised teha agregaadis äketega · äestamine lõpetatakse, kui taimed on 5-10 cm kõrgused · mullatakse vastavalt vajadusele kuni pealsete kokkukasvamiseni · Viimase vaheltharimisega aetakse võimalikult laiad ja sügavad vaod · vaheltharimiste ajal peaks järel olema jäljekobesti Keemiline umbrohutõrje pärast eelvilja koristamist roundup bio pärast kartuli mahapanekut, enne tärkamist - prometriin, senkor
116. Mullaharimise minimeerimine. Otsekülv- kulude kokkuhoid harimisel, aga selleks on vaja kvaliteetseid otsekülvikuid, mis on kallid. Aga see-eest otsekülv parandab mulla pealmises kihis C sisaldust ja parandab seeläbi viljakust. Miinusteks on umbrohud, haigused, sest neid ei hävitata. Selleks peab kasutama rohkem pestitsiide, mis toovad kaasa selle akumuleerumise mulda. 117. Mullaharimise minimeerimise eelised, puudused, lahtised küsimused (tööaeg, kulutused, saak, umbrohtumus,vihmaussid, taimehaigused ja kahjurid, N-majandus, huumusseisund, sordi ja kultuuri valik, mulla tihenemine jastruktuur, mulla filtratsioon, toitainete diferentseerumine künnikihis, toitainete juurdeviimine, toitainete leostumine,pestitsiidide koormus). Eelised Puudused Lahtised küs? Aja kokkuhoid Rohkem herbitsiide peab Kahjurid, haigused kasutama
millele järgnes mineraalväetiste kasutamine põllumajanduses. Peale taimede mineraalse toitumise teooria andis J. von Liebig agrokeemiateadusele veel kaks olulist teooriat, millised veel praegugi peetakse taimede toitumise teooria nurgakivideks. Need on: 1. miinimumseadus („tünnilauateooria“) — ütleb, et saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame. Kirjelda, kuidas võib ebasoodne kasvutegur mõjutada taimede kasvu ja arengut? TAIMEDE TOITUMISE ALUSED Taimetoiteelemendid ja nende jaotus
mullaharimine - enne heinaseemne külvi peab muld saama võim. tasane. Kobe peab olema ainult pindmine kiht (2-3 cm) tühikud! Kultivaator, äke, rull (rull eriti oluline turvasmullal) hilise külvi (suvise) korral võib harida korduvalt hea oleks kui muld saaks enne külvi paar nädalat vajuda väetamine - lupjamine tehakse vajaduse korral sügisel (ph alla 5,5 6,0). org. väetis samuti sügisel enne kündi (40-60 t/ha), võib anda ka enne eel- või vahekultuuri külvi (väheneb umbrohtumus heinaorastel). P ja K väetiste andmise aluseks on mulla PK sisaldus, taimiku liigiline koostis jms. (v.t. niitude, karjamaade väetamine) kõrrelisterohke rohumaa rajamisel külvieelselt N 60-80 kg/ha liblikõielisterohke rohumaa rajamisel N reeglina ei planeerita mikroväetiste kasutamine põhineb mullaanalüüsidel. Külv. norm arvutatud. aeg aprill kuni august. eelistada varajast külviaega (tärkamine ja aren. parem). liblikõielised ja aluskõrrelised
2) Miinimumseadus taimede saagikuse määrab miinimumis olev kasvutegur. Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi 1 taimekasvutegureid optimumis. Maksev on see ka teiste maaviljelussüsteemide komponentide (külvikorrad, mullaharimine, väetamine) jt tegurite puhul Eesti ,,madalaimaks tünnilauaks" on muld ja mullaharimine, viljavaheldus ja umbrohtumus 3) Taimekasvutegurite asendamatuse ja nende füsioloogilise samaväärsuse seadus siinjuures on oluline kõigi vajalike taimekasvutegurite toime taimekasvule ja arengule, vähemoluline ühe või teise teguri maht, kogus või mõjukestus. Antud seadus on kehtiv ka maaviljelussüsteemi komponentide kohta 4) Optimumiseadus - suurimsaak saadatakse optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus
ja alustalaks. Kuna mahepõllunduses ei kasutata mineraalväetisi ja keemilisi taimekaitsevahendeid, tuleb eriti hoolikalt valida kasvatatavaid kultuure ning tunda väga põhjalikult nende bioloogilisi iseärasusi. Kultuuride nõudlused on ühesugused nii tava- kui mahepõllunduses, kuid iga tehtud viga külvikorras maksab end topelt valusamini kätte, sest ,,möödalaskmisi" ei saa kergendada ega parandada keemiliste vahenditega. Sellest tulenevalt on vead (umbrohtumus, haiguste levik) raskemini parandatavad ning põllu kordasaamine nõuab rohkem aega. 9.5 Talvine taimkate Talvise taimkattena mõistetakse talvituvaid kultuure: taliteraviljad, taliraps, talirüps, kõrrelised ja liblikõielised heintaimed ning maitse- ja ravimtaimed. Nii põllumajanduslikust kui ka keskkonnakaitse seisukohast lähtudes tuleks külvikord planeerida nii, et oluline osa põldudest oleks talvel taimestikuga kaetud. See on vajalik eelkõige taimetoiteelementide kao ja nende
annaabi.ee 
