Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõige ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad. Juunipööre, Riigikogu valimised ja otsused: Zdanovi suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. Korraldati meleavaldus Moskva ultimaatumis esitataud nõudmiste toetuseks. 21.juunil koguti Tallinnas Vabaduse väljakule mõni tuhat inimest. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Pika Hermanni tornis asendati sinimustvalge punalipuga. Relvitutasti Eesti sõjaväeüksused. Samal õhtul andis president Päts allkija otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus, peaministriks Johannes Vare-Barbarus. Juuli alguses saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigikogu valimised
Eestile ja Lätile anti sama ultimaatum 16. juunil. 17 juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Kontroll anti üle punaarmeele. Juunipööre ja valimised Balti riikides. Juhiks saadeti Tallinna Stalini eriesindaja Andrei zdanov hakati kokku seadma uut eesti valitsust. Moskva ultimaatumis esitatud nõudmiste toetuseks. 21 juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest, nõudsid kõikjal Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Võeti üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused. 21 juuni õhtul andis toimuvast sokeeritud president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased: peaministriks oli arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus
muuhulgas peagi puhkenud Talvesja kigus Soome rndamiseks. 1940. aasta alguseks oli punavelasi Eestis juba le 40 000. Piiride lhistele koondati veelgi suuremaid ksusi. Nukogude ajakirjanduses algas kampaania Eesti vastu. 12. juunil 1940 okupeeris Nukogude laevastik Naissaare. 14. juunil algas tielik hu- ja mereblokaad. Samal peval tulistati alla Soome reisilennuk "Kaleva" TallinnHelsingi liinil. 16. juunil esitas Nukogude Liit jrjekordse ultimaatumi, hvardades sjaga. Ultimaatumis nuti uue valitsuse moodustamist ja tiendavate Punaarmee ksuste riiki lubamist. Valitsus vttis ultimaatumi vastu ning astus seejrel tagasi. 17. juunil lks kogu Eesti territoorium Nukogude veksuste kontrolli alla ning kindral Johan Laidoner kirjutas alla sellekohasele dokumendile Punaarmee vejuhatusega. Eestis hakkas paiknema kokku le 115 000 Nukogude sduri. Rahvusvahelise iguse kohaselt muutus Eesti alates 16.17. juunist 1940 okupeeritud riigiks. 19
ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikul loovutada relvad. Viimane korraldus oli mõeldud Kaitseliidu relvistustamiseks. JUUNIPÖÖRE JA VALIMISED BALTI RIIKIDES Edasise tegevuse juhtimiseks saabus Tallinna Stalini eriesindaja Andrei Zdanov. Tema suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. Kohalikele vasakmeelstele ringkondadele tehti ülesandeks korraldada meeleavaldus Moskva ultimaatumis esitatud nõudmiste toetumiseks. 21 juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Demonstrandid suundusid Kadriorgu, nõudes kõikjal Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Kadriorust lahkudes haarasid ohjad käremeelsed isikud, kutsudes üles revolutsiooni tegema. Üleskutset jälgis küll vaid väike osa demonstrante, kuid tänu
Soome reisilennuk, blokeeriti Eesti sadamad ning baasides olevad väed seati lahinguvalmis. 16. juunil esitati ultimaatum Eesti Vabariigi valitsusele, milles nõuti selle väljavahetamist ja Punaarmee lubamist Eesti territooriumile. 17. juunil algab okupatsioon, kui riiki siseneb umbes 80 000 punaväelast. 21. juunil korraldatakse vastavalt NSV Liidu korraldusele Vabaduse väljakul meeleavaldus NSV Liidu ultimaatumis väljendatud nõudmiste toetuseks. Sama päeva õhtul tehakse teatavaks uue valitsuse koosseis, kus peaministriks sai arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus, tema asetäitjaks Hans Kruus, kultuuriministriks sai Johannes Semper. Riigikogu saadetakse laiali ja kuulutatakse välja ennetähtaegsed valimised, kusjuures kavatseti moodustada vaid Riigivolikogu, Riiginõukogu ei pidanud enam kokku tulema. 14.-15. juulil toimunud ,,valimised" olid eht
Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel alla kirjutama Narva diktaadile.Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmeele,keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikutel loovutada relvad. 3. 21. juuni 1940. a riigipööre, selle iseloomulikud jooned. Miks sai riigipööre võimalikuks? Kohalikele vasakmeelsetele tehti ülesandeks korraldada meeleavaldus Moskva ultimaatumis esittatud nõudmiste toetuseks. 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest: vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja tsiviili riietatud punaväelasi.Mass mõudis Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Õhutati revolutsiooni tegema, kuid sellega läksid kaasa vähesed. Sellegi poolest tänu punaväelaste toetusele õnnestus neil võtta üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused.Pika Hermanni torni tõmmati punalipp. 4
ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada kõik relvad. Viimane korraldus oli mõeldud eeskätt Kaitseliidu desarmeerimiseks. Eesti Vabariigi üürike iseseivusaeg oli asendunud Nõukogude okupatsiooniga. Esimene nõukogude aasta. Juunipööre. Tallinnasse saabunud NSV Liidu eriesindaja Andrei Zdanov astus kontakti siinsete Nõukogude Liidu meelsetega, tegi ta neile ülesandeks korraldada 21. Juunil meeleavaldus NSV Liidu ultimaatumis väljendatud nõudmiste toetuseks. 21. juunil kogunes Tallinna Vabaduse väljakule mitu tuhat inimest vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja Nõukogude baaside ehitajaid. Nõuti J. Uluotsa valitsuse tagasiastumist ja uue kabineti moodustamist. Uus valitsus. 21. juuni õhtul tehti teatavaks uue valitsuse koosseis, kuhu kuulusid pahemoolsed tegelased ja opositsioonilised haritlased. Peaministriks sai arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus, tema asetäitjaks ajalooprofessor Hans Kruus,
Baasiväed võtsid enda kontrolli alla Tallinna. 17. juunil Narva raudteejaamas kirjutas J Laidoner alla ,,Narva diktaadile". Kontroll anti kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Eesti VB üürike iseseisvusaeg oli asendunud Nõukogude okupatsiooniga. Juunipööre Tallinnasse saabus NSVL eriesindaja Andrei Zdanov. Olles kontaktis siinsete Nõukogude Liidu meelsetega, tegi ta neile ülesandeks korraldada 21. Juunil meeleavaldus NSVL ultimaatumis väljendatud nõudmiste toetuseks. Kogu sündmust julgestasid punaväelaste patrullautod ja soomusautod Eesti Vabariigist Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks 21-23 juulil aset leidnud Riigivolikogu istungijärgul selgusid kommunistide tegelikud sihid. Alustuseks nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja otsustati paluda selle vastuvõtmist NSV Liitu. Majandusreform
Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõige ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad. Juunipööre, Riigikogu valimised ja otsused: Zdanovi suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. Korraldati meleavaldus Moskva ultimaatumis esitataud nõudmiste toetuseks. 21.juunil koguti Tallinnas Vabaduse väljakule mõni tuhat inimest. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Pika Hermanni tornis asendati sinimustvalge punalipuga. Relvitutasti Eesti sõjaväeüksused. Samal õhtul andis president Päts allkija otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus, peaministriks Johannes Vare-Barbarus. Juuli alguses saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigikogu valimised
sõja käigus okupeeritud Brest-Litovskis ohvitseride kasiinos 19. novembril (vkj) 1917. Pärast mitut vaherahu pikendamist jõuti lõpuks rahu sõlmimiseni, kuid sakslased andsid 10. veebruaril (ukj) 1918 üle esimese ultimaatumi, kus määrasid rahujooneks vägede seisu idarindel. Vene delegatsiooni juht Lev Trotski teatas seepeale, et Venemaa lahkub läbirääkimistelt jätkamata sõda ja tegemata rahu. Selline avaldus jättis sakslastele vabad käed edasiseks tegutsemiseks. Vastavalt ultimaatumis määratud päevale läks 18. veebruaril 1918 Saksa rinne idasuunas liikuma ja venelaste revolutsioonilisest korratusest haaratud väed taganesid. Nõukogude Venemaal oli läbirääkimiste ajal võimul bolševike ja vasak-esseeride koalitsioonivalitsus, mistõttu sel ajal osaliselt veel säilinud demokraatliku valitsemisprotsessi käigus toimusid erinevate huvigruppide vahel diskussioonid ja võimuvõitlus. Saksamaa kavatsused ja sõjalised jõud.
annaabi.ee 
