a Noorsooteatris (Linnateater) muusikaala juhataja 1975-1991 Noorsooteatris muusik 1970-1975 ENSV riiklik filharmoonia, toimetaja 1973 Looming: Enam kui 60 lavastust Eest, Läti, Soome ja Venemaa teatrites, üle 100 laulu ja muusikat enam kui 40 filmile. Muusikalid: "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975), "Johnny" (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), "Thijl Ulenspiegel" (1987). Filmi-muusika: "Don Juan Tallinnas", "Karoliine hõbelõng", "Tulivesi", "Lurjus", Kallis Härra Q", "Kolmnurk", "Harjutusi iseseisvaks eluks", "...ja teeb trikke", "Tagasi Euroopasse", jne. Laulud: "Vaid see on armastus", "Võta mind lehtede varju", "Päikeseratas", "Vitsalaul", "Rahalaul", "Vokilaul" (Ehi, kallis, ehi), "Põlev puu", "Laul surnud linnust", jne. Tunnustused: Suure Vankri preemia (1997), Valgetähe 5. klassi orden .
Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga Ehala on kirjutanud muusika peagu kõikidele Pärna joonisfilmidele, mis on ka pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi auhindu. Olav Ehala on kirjutanud muusikat paljudele filmidele: "Nukitsamees", "Karoliine hõbelõng", "Don Juan Tallinnas", "Kapsapea", "Vana daami visiit" ja "Lotte reis lõunamaale". Samuti muusikat teatrilavale: "Lumekuninganna", Kümme neegrit", "Memme musi", "Thijl Ulenspiegel" ja "Buratino". Lisaks esineb Ehala pianistina ning osaleb ansamblite töös. Tihedam koostöö seob Ehalat ansambliga Kiigelaulukuuik, kus ta 1989. aastast tegutseb helilooja, klaverisaatja ja arranzeerijana. Olav Ehala on oma mitmekülgse tegevuse eest pälvinud rohkelt tunnustusi: Eesti muusika aastapreemia (1992), Suure Vankri preemia (1997), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia joonisfilm "Lotte" loomingulises kollektiivis (2000), Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001), Riho Pätsi
Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumi (2002). Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitli (2005). Eesti Muusikaauhinna panuse eest Eesti muusikasse (2007). Riikliku Kultuuripreemia 2010. aasta loomingu eest (2011). jt. Tähtsamad teosed Tuntud joonis- ja nukufilmid, kus Ehala looming kõlab: "Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E", jt. Ehala kirjutatud muusikalid: "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975), "Thijl Ulenspiegel" (1987) ja "Nukitsamees" (1998). Filmid, kus kõlab Ehala muusika: "Nukitsamees" (1981), "Karoliine hõbelõng" (1984), "Don Juan Tallinnas" (1971). Kuulamiseks "Päikeseratas" filmist "Nukitsamees": http://www.youtube.com/watch?v=dzCzg0R-4rA "Vana mehe laul" J. Viidingu sõnadele: http://www.youtube.com/watch?v=JjpptYolMHE "Kodulaul" filmist "Nukitsamees": http://www.youtube.com/watch?v=zJJIPWEJ5O8
sümfooniaorkestrite osa. Seega on Pärnu Linnaorkestri suund olla ainus professionaalne kahese koosseisuga sümfooniaorkester ainuõige. uriidiliselt on Pärnu linnaorkester Pärnu linnavalitsuse hallatav etendusasutus. Ühisprojektides Pärnu teatriga "Endla" on rambivalgust näinud "Zorbas", "Teatrilaev", ""Valge Hobuse" võõrastemaja", "Kardemoni linna rahvas ja röövlid", O. Ehala muusikal "Thijl Ulenspiegel" ja F. Poulenc'i "Inimese hääl". Koostöös Vaasa Ooperiga toodi 1997. aastal Pärnus lavale G. Puccini ooper "Boheem". Dirigeeris Zheng Xiaoying (Hiina). Paljude Pärnu Linnaorkestriga esinenud solistide seas on ka maailmamainega viiuldajad Liana Issakadze (Venemaa), Sergei Stadler (Venemaa), Xiang Gao (USA) ning pianistid Chitose Okashiro (USA) ja Kalle Randalu. Orkestrit on juhatanud Loit Lepalaan (peadirigent 1994-97), Toomas Kapten, Mati
Ta on esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Ta on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks. Muusikalid Ehala on kirjutanud muusikalid "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975) ja "Johnny" (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), "Thijl Ulenspiegel" (1987) ja "Nukitsamees" (1998). Koos saksofonisti Lembit Saarsaluga on Ehala esinenud koolides, et tutvustada noortele dzässi ja selle ajalugu. Samuti annab ta dzässikontserte klubides ja kontserdisaalides. Muusika plaadid Olav Ehalal on ilmunud 6 autori-CD-d: "Olav Ehala. Laulud" (Forte, 1992), "Olav Ehala. Kino. Teater. Muusika" (Eesti Raadio, Concerto Grosso, 1998), "Kaotajad" (Tallinna Linnateater, 2003), "Olav Ehala. Armastatud laulud" (Mojo Records, 2004), "Head lapsed,
Priit Võigemast asus ,,Ugala" teatrisse näitlejana tööle 2002. aastal. Toon ära tema Viljandi teatris mängitud etendused ja rollid: · 2002: "Niskamäe kired" Antti · 2003: "Ullike ootamatuste saarelt" Ingel · 2003: "Minu pere ja muud loomad" Gerald Durrell · 2003: "Kevade" Lesta · 2003: "Koturnijad ehk Kui nalja ei saa, siis meie ei mängi" Mees, Peremees, Põis · 2003: ,,Toomas Nipernaadi" Toomas Nipernaadi · 2003: "Thijl Ulenspiegel" kuningas Felipe, vaim · 2004: "80 päevaga ümber maailma" salapolitseinik Fax · 2004: "Aarete saar" Jim Hawkins · 2005: "Suvi" Tõnisson · 2005: "Lõõmav pimedus" Carlos · 2005: "Anna Karenina" krahv Aleksei Kirillovitsh Vronski · 2006: "Saateviga" Dönci · 2006: "Kolm klaasikest kirsiviina" erinevad rollid · 2006: "Marilyn" Joe DiMaggio · 2007: "Opera Comique" - Georges Bizet
Viidingu luulele. Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Šapiroga. Muusikalid Ehala on kirjutanud päris mitu muusikali. "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975) "Johnny" (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), "Thijl Ulenspiegel" (1986) "Nukitsamees" (1981) (1999) „Lumekuninganna“ (2006) „Arabella“ (2013) 4 Filmid Olav Ehala on kirjutanud muusikat filmidele ja kasutanud sedasama muusikat ka oma muusikalides. Filmide "Nukitsamees" (režissöör Helle Karis, 1981) ja "Karoliine hõbelõng" (režissöör Helle Karis, 1984) laulud on muutunud populaarseks, samuti muusika 1971
esisolist. Ta on olnud pikka aega ka Gruusia Balleti külalissolist, kus ta tantsis solistirolle Ashtoni, Balanchine'i ja Possokhovi ballettides. 20132014 oli ta Eifmani Balleti esitantsija Peterburis, kus ta tantsis Ivani (,,Teispool pattu"), Tsekisti (,,Punane Giselle"), Kindralit (,,Onegin"), Kareninit (,,Anna Karenina") jpt. Sügisest 2014 on ta Eesti Rahvusballeti esisolist. Tema repertuaari kuuluvad Peremees (Tubina ,,Kratt"), nimiosa Cranko ,,Oneginis", Thyl Ulenspiegel (Jelizarievi ,,Legend Thyl Ulenspiegelist"), Spartacus (Hatsaturjani ,,Spartacus"), Jumal ja Adam (Petrovi ,,Maailma loomine"), Paris ja Tybalt (Prokofjevi ,,Romeo ja Julia"), Tsaikovski Prints Désiré (,,Uinuv kaunitar"), Rotbart (,,Luikede järv"), Drosselmeier ja ,,Araabia tants" (,,Pähklipureja"), Jaropolk ja Vladimir (Mdivani ,,Kirg"), Minkuse Solor (,,Bajadeer") ja Espada (,,Don Quijote"), Adami Hans (,,Giselle"), Conrad ja
Üksühest lahendust pole mõistujutul kunagi. Ent ühe variandina jääb siiski kõlama järgmine mõte: kui pime juhib pimedat, kukuvad mõlemad kraavi (hollandi vanasõna). "Veel parem näide on Pieter Brueghel vanem (1525 / 30 69), keda tunneme hollandi talupoja kuju loojana, lausa nii ehedana, et XX sajandi filmikunst on kasutanud tema maale ajastuautentsete kaadrite loomisel. Tuletagem meelde meilgi peaosalise rollis mänginud Lembit Ulfsaki tõttu populaarset filmi "Till Ulenspiegel": Bruegheli lumisel maastikul sumpavad kütid, üksteist talutavad pimedad ning kõrtsilaua taga pummeldavad talupojad lõid ajastu tausta. Pole ka imestada, sest hüüdnimede "talupoeg-Brueghel" ja "kojanarr-Brueghel" järgi tunti teda veel kaua pärast surma. Tema kaasaegsed imetlesid kunstniku loodustruudust: tollal tuntud teoreetik Karel van Mnader kiitis Brueghelit talupoegade karakterit esiletoovate koomiliste figuuride eest. Samas on teada, et Pieter
Nii töö kui eraelu pärast sõidab Priit Võigemast pidevalt Tallinna ja Viljandi vahet. Viljandis elab näitlejate pansionaadis, Tallinnas Kristiine linnaosas üürikorteris. 3 Rollid TEATRIROLLID "Latern" projektiteater 2004 "Grease" Danny Zuko (Nukuteater) 2004 "80 päevaga ümber maailma" salapolitseinik Fax (Ugala) 2004 "Thijl Ulenspiegel" kuningas Felipe; vaim (Ugala) 2003 "Toomas Nipernaadi" Toomas Nipernaadi (Ugala) 2003 "Koturnijad ehk Kui nalja ei saa, siis meie ei mängi" Mees, Peremees, Põis (Ugala) 2003 "Kevade" Lesta (Ugala) 2003 "Minu pere ja muud loomad" Gerry Durell (Ugala) 2003 "Ullike ootamatuste saarelt" Ingel (Ugala) 2003 "Niskamäe kired" Antti (Ugala) 2003 "Bent" Rudy (Vanalinnastuudio) 2003 "Tabamata ime" Advokaat Kurg (diplomilavastus) 2001
töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Olav Ehala on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks. Muusikalid Sabata krokodill (1972), Oliver ja Jennifer (1972), Buratino (1975) ja Johnny (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), Thijl Ulenspiegel (1987), Nukitsamees. Koos saksofonist Lembit Saarsaluga on Ehala esinenud koolides, et tutvustada noortele dzässi ja selle ajalugu. Samuti annab ta dzässikontserte klubides ja kontserdisaalides. Filmid Lisaks kuuleb Olev Ehala muusikat filmides. Muusikafilmide "Nukitsamees" ja "Karoliine hõbelõng" laulud on saanud hittideks. Kiigelaulukuuik Tihe koostöö seob Olav Ehalat vokaalansambliga Kiigelaulukuuik, kusjuures viimastel
Uut kuningat ei tunnistatud. Katoliikluse võiduga piirati hugenottide õigusi. Nende olukord halvenes ja nad hakkasid Prantsusmaalt välja rändama. Madalmaad 16. saj. lõpp-17. saj. algus. Hispaanlased üritasid kalvinismi välja suruda ja madalmaad tahtsid iseseisvust. Olulised sündmused olid 1566. a. toimunud pildirüüste, kui tungiti kirikutesse. 1572. Aastani 8000 inimest, madalmaadest 60000 pages resressioonide eest Saksamaale. Rahvuskangelaseks seal oli Thiel Ulenspiegel. 16. saj. lõpp ja 17. saj. algus on Hollandi kuldajastu, alamkihtide elatustase kõrgenes. 17. saj. lõpuks oskasid peaaegu kõik hollandlased lugeda ja kirjutada. Madalmaad vabanesid Hispaania võimu alt, algul põhja-, siis lõunariigid. 30-aastane sõda 1618.-1648. a. katoliiklaste ja protestantide vahel. 1555. a. sõlmiti Augsburgi usurahu, mille põhimõtted (,,Kelle võim, selle usk") kinnitas 1648. a. sõlmitud Vestfaali rahu. Saksamaa killustus 300-ks riigiks. Rahuga
Oli aastatel 1970--1975 Noorsooteatris muusik ja 1975--1991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Suure Vankri preemia 1997. Muusikalid: Sabata krokodill (1972), Oliver ja Jennifer (1972), Buratino (1975), ja Johnny (1980, koos J. Nõgisto ja P. Volkonskiga), Thijl Ulenspiegel (1987) Sven Grünberg (24.11.1956 Tallinn) Helilooja, esimene elektrooniliste instrumentide kasutaja Eestis. Tema looming on tihedalt läbi põimunud idamaise muusika elementidega. Kirjutanud palju filmimuusikat. Sven Grünberg lõpetas 1976. aastal Tallinna Muusikakooli. Juba neil aastail mängis ta mitmes ansamblis. Omi muusikalisi nägemusi hakkas ta realiseerima 1974. aastal loodud ansamblis "Mess", mis oli Nõukogude Liidu esimese elektroonilise muusika ansamblina omas ajas erandlik
Ehala teoseid on peetud ka liiga keerulisteks, nende pidevalt vahelduvate taktimõõtude ja raskesti arusaadava rütmi ja loogika pärast. Nagu J. Viiding on kunagi öelnud lihtsad aga väga sügavamõttelised. Mõned tuntumad teosed milllele Ehala on muusikat kirjutanud. Muusikalid: ,,Sabata krokodill" (1972), ,,Oliver ja Jennifer" (1972), ,,Buratino" (1975) ja ,,Johnny" (1980, koos J. Nõgisto ja P. Volkonskiga) kõik Noorsooteatris, ,,Thijl Ulenspiegel" (1987 ja ,,Endlas" 1996), ,,Nukitsamees" (1999 ,,Estonias" ). Filmid: ,,Don Juan Tallinnas" (1971; resissöör Arvo Kruusement), ,,Karoliine hõbelõng" (1985), ,,Nukitsamees" (1981), ,,Tulivesi" (1994), ,,Aeg maha", ,,Eine murul", ,,Ärasõit", ,,Papa Carlo teater" jt. Olav Ehala muusikaga joonis ja nukufilmid on pälvinud rahvusvahelisi auhindu. Muusikafilmide ,,Nukitsamees" ja ,,Karoliine hõbelõng" laulud on saanud hittideks.
Nimetage lisaks oma vastuses mainitule veel Rakvere Teatri etendusi, mis Teile on meeldinud või meelde jäänud Üle poole vastanutest (53 vastanut ehk 65,4%) teadsid lisaks enda lemmiketendusele nimetada veel Rakvere Teatri etendusi. Nimetatud etenduste hulgas olid ,,Romanss", ,,Ükssarvikute farm", ,,Nullpunkt", Tiina Mälbergi monoetendus, ,,Gravitatsioon", ,,Armastus tööpostil", ,,Lendas üle käopesa", ,,Kaasavaratu", ,,Buratino", ,,Majahoidja", ,,Maailma otsas", ,,Thijl Ulenspiegel", ,,Üks pealuu Connemaras", ,,Kuhu küll kõik lilled jäid", ,,3 õde". Mil määral sõltub Teie arvates etenduse headus näitlejatest Kõik ankeetküsitlusele vastanud märkisid oma vastuses, et etenduse headus sõltub näitlejatest väga suurel määral, ehk lausa 100%. Nimetage Rakvere Teatri parim näitlejaid Uurimistulemuste analüüsist järeldus, et kõige rohkem mainiti näitlejatest Ülle Lichtfeldti
luuletused. On uudsed, sest on pihtimuslikud. Kirjutab I näidendi inimesest, kes müüb oma hinge Saatanale (like Faust või Timm Thaler ehk Müüdud naer). Linnaeepika oli valdavalt satiirilise sisuga, lühikesed. Prantslased kutsusid neid fabliov, sakslased siank, itaallased novella. Sarjatakse kirikumeeste rahaahnust, liiderlikkust, naiste truudusetust. Rutebeufi Eesti testament. Teosed koonduvad populaarse tegelase ümber (a la Robin Hood, Thijl Ulenspiegel) + tema lähim abimees. Keskaja lõppu tähistab mitmekesine narrikirjandus, naerdakse kõikvõimalike pahede üle, seda zanri ei põlga ära ka õpetlased. 1509. Rotterdami Erasmus, ladina keelene narrusekiitus, mis on populaarne eriti pärast trükikunsti leiutamist. (Kreutzwaldi mugandus Kilplased) Teise liigine loomakirjandus, "Reinecke Fuchs", "Roman de Renart" (rebase romaan e. Kreutzwaldi Reinuvader rebane). Loomad sümboliseerivad inimesi. Lõvi Nobel
annaabi.ee 
