amfetamiini amfetamiini kahjulikke tarvitamisest mõjusid organismile · Purusta müüdid uimastite kohta · Tutvusta tugigruppe Kasutatud kirjandus · Allaste, A.-A., Lagerspetz, M., Kurbatova, A. (2005). Uimastid ja uimastitarvitajad Eesti ühiskonnas. Valgus. · Laukkanen, E., Marttunen, M., Miettinen, S., Pietikäinen, M. (2006). Kuidas aidata psüühikaprobleemidega noorukit. Medicina. · Mustajoki, M., Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (2001). Õe käsiraamat. Medicina · Shives, R. L. (2005). Basic concepts of pshyciatric-mental health nursing. Lippincott Williams & Wilkins. · Videbeck, S. (2003). Pshyciatric mental health nursing
Oluline on, kes ja kuidas õpetab Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetamine Alus: noored proovivad ja tarvitavad uimasteid teisi jäljendades ja teiste tunnustust taotledes. Eeldus: kui noortele õpetada enesega toimetuleku oskusi (stress, mured, eesmärgi saavutamine, enese-kehtestamine, probleemide lahendamine), siis noored ei proovi ja tarvita uimasteid. Programmi mõju: uuringud näitavad nende programmide teatavat edu: vähem uimastitarvitajad, proovimine hilisemas vanuses. Kokkuvõte efektiivsusuuringutest: Oluline on, kes ja kuidas õpetab Alternatiivsete tegevuste ja vaba aja veetmise võimaluste pakkumine Alus: noored proovivad ja tarvitavad uimasteid igavusest. Eeldus: kui noortele võimaldada alternatiivseid tegevusi, siis ei jää aega uimastite proovimiseks ja tarvitamiseks. Alternatiivtegevused suurendavad noorte vastutustunnet ühiskondlike väärtuste suhtes ja
ühiskonna alagruppide erinevusi väärtustes, arusaamades, normides ja käitumises. Ühiskonna alagrupid kaitsevad end ühiskonna mõju eest grupile piire luues ja neid tugevdades nt erialase keele kasutamine, erilised riided (punkarid)jne 23. Kontrakultuurid- Grupp inimesi kes vastanduvad üldlevinud arusaamadele. subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Nt 50-ndate biitnikud, 60-ndate lillelapsed, 70-ndate uimastitarvitajad jne. 24. kultuuribarjäär- takistab teistest aru saada, nt keel, religioon, käitumisreeglid. 25. kultuurikonflikt- Ei saa kultuurist aru, tekivad lahkhelid. 26. kutuuriareaal- piirkond, kus on levinud mingi kultuuri tunnused. Laiem kultuuriline kooslus. Nt Euroopa. 27. Hofstede kultuuridimensioonid- võimudistants; maskuliinsus/feminiinsus: individualism, kollektivism, ebamäärasuse taluvus. 28. Sotsialiseerumine- protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma
Sõltuvus narkootikumidest sarnaneb mõneti alkoholisõltuvusega, tekitades samuti ajutise mõnutunde. Tõuke sõltuvuse kujunemisele annab sageli uudishimu ja eakaaslaste 3 soovitus ning surve narkootikume proovida. Narkootikumidest otsitakse uusi kogemusi ning loodetakse ainest leida probleemidele ja ahistunud olekule leevendust. Samuti on alkoholijoobes ja/või suitsetav inimene altim proovima näiteks kanepit (Tallinna Noorsooamet). Uimastitarvitajad tunnevad end vahetult peale aine tarvitamist mõnu- kokaiinitarvitajad , et nad on maailma tipus, ecstary- tarvitajad, et maailm on ilus paik, speed`i tarvitajad aga enesekindla ja energilisena. Leitakse, et selliseid tundeid otsivad nad kuna nende igapäevane elu on igav ja tuim, kurb ja täis vapustusi (McGill 2003:23). Psüühiline sõltuvus kujuneb läbi kannatuste, mis järgnevad narkootilise aine lahtumisel organismist
Kui loed kokaiini ohtlikkusest ja kahjulikust mõjust, saad isegi aru miks. • Müüt: uimastid ei ole ilmselt kuigi ohtlikud. • Mõni inimene arvab nii: minu sõbrad kasutavad narkootikume ja neil ei paista olevat mingeid probleeme ega tervisehäireid. Miks ei võiks ka mina proovida ja sellest puhtalt välja tulla? Tegelikult on paljud uimastitega hätta jäänud noored hiljem rääkinud, et eeskujuks olnud sõbrad polnudki suuremad uimastitarvitajad. Mõnikord lihtsalt laiatakse teemaga rohkem, et sõprade silmis popp ja eriline näida. Samuti on inimesed on erinevad: mõned jäävad ruttu sõltuvusse, teised jälle aeglasemalt. Ning alati võib juhtuda, et just sinule satub ebapuhas uimastipartii, mis viib su haiglasse.
Ning alati võib juhtuda, et just sinule satub ebapuhas narkootikumipartii, mis viib su haiglasse või hauda. Müüt: Narkootikumid ei ole ilmselt kuigi ohtlikud. Mõni inimene arvab nii: minu sõbrad kasutavad narkootikume ja neil ei paista olevat mingeid probleeme ega tervisehäireid. Miks ei võiks ka mina kasutada ja sellest puhtalt välja tulla? Tegelikult on paljud uimastitega hätta jäänud noored hiljem rääkinud, et eeskujuks olnud sõbrad polnud suuremad uimastitarvitajad. Mõnikord lihtsalt laiatakse teemaga rohkem kui tegelikult kasutatakse. Müüt: Kokaiin on märk, et kuulud rikaste ja ilusate hulka. On tõsi, et kokaiinitarvitajate hulgas on mitmeid kuulsaid inimesi. Aga palju rohkem on kokaiinisõltlastest asotsiaale, pätte ja kurjategijaid. Kindlasti ei tee triibu tõmbamine kedagi edukaks. Kui loed kokaiini ohtlikkusest ja kahjulikust mõjust, saad isegi aru, miks. 17
Kirjandus: Aasvee, K.; Poolakese, A.; Minossenko, A.; Kurbatova, A. (2009). Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring. 2005/2006 õppeaasta. Tervise Arengu Instituut. Tallinn. http://www2.tai.ee/Terviseinfo/Trykised/PROOF_HBSC_raport_01.10.2009_F6_grayscale_F OLD.pdf Adams, E. K.; Johnson, V. (2000). An Elementary School-Based Health Clinic: Can It Reduce Medicaid Costs? – Pediatrics, 105(4): 780-788. Allaste, A-A; Kurbatova, A.; Lagerspetz, M. (2005). Uimastid ja uimastitarvitajad Eesti ühiskonnas. Tallinn: Valgus. Armstrong, N.; van Mechelen, W. (2000). Pediatric Exercise Science and Medicine. Oxford: Oxford University Press. Aro, I., Tõemets, T., Oolo, T. (2004). Koolitervishoiuteenuse tegevusjuhend. Tartumaa Trükikoda. Currie, C. (2006). The scientific context: what is HBSC telling us? Socioeconomic determinants of healthy eating habits and physical activity levels among adolescents, WHO/HBC FORUM 2006. Firenze 10-11 March 2006. Report of Forum proceeding.
KASUTATUD KIRJANDUS A a s v e e, K., Eha, M., Härm, T., Liiv, K., Oja, L., Tael, M. (2012). Eesti koolinoorte tervisekäitumine. 2009/2010. õppeaasta Eesti HBSC uuringu raport. Tallinn: Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, Tervise Arengu Instituut. Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat (2005). MTÜ AIDSi Ennetuskeskus Sotsiaalministeerium. Tallinn: OÜ Dada AD. A l l a s t e, A.-A., Lagerseptz, M., Kurbatova, A. (2005). Uimastid ja uimastitarvitajad Eesti ühiskonnas. Tallinn: Kirjastus Valgus. B a t c h e l d e r, T. 2004. Cannabis sativa and the anthropology of pain Medical Anthropology. http://www.findarticles.com/p/articles/mi_m0ISW/is_247-248/ai_113807045 C l a r k e, R.C., Pate, D.W. 1994. Medical Marijuana. Journal of the International Hemp Association, 1, 9-12. http://mojo.calyx.net/~olsen/HEMP/IHA/iha01104.html H a r r o, J. (2006). Uimastite ajastu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. K o b i n, M., Allaste, A.-A
tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 40. Mida nimetatakse kontrakultuuriks? Näited Grupp inimesi kes vastanduvad üldlevinud arusaamadele. subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Nt biitnikud, lillelapsed, uimastitarvitajad, kultuuriheidikud 41. Nimetage Geert-Hofstede kultuuridimensioonid. võimudistants; maskuliinsus/feminiinsus: individualism, kollektivism, ebamäärasuse taluvus. 42. Mis juhtub erinevate kultuuride kokkusaamisel? Akulturatsioon, assimileerumine, akommodatsioon. Seletused ja näited. Akulturatsioon- võõraste kultuurielementide ülevõtmine, laenamine, imiteerimine, nt laensõnad.
käitumisreegleid nimetatakse sotsiaalseteks normideks. 33. Mis on subkultuur? Subkultuuriks nimetakse ühiskonna alagrupis esinevad iseärasusesd väärtustes, arusaamades, normides ja käitumises. nt. tudengid, emod. 34. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Kontrakultuur pakub opositsioonilist elustiili neile, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega. nt. biitnikud, lillelapsed, uimastitarvitajad. 35. Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks? ... on eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri, õpib tundama ennast ja oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumisel on seega duaalne iseloom. Ühelt poolt me omandame ühiskonna elulaadi ja tavad, teisalt me arendame välja oma identiteedi. 36. Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht milliseid
eraldada. 34. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Kontrakultuurid subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Pakub elustiili nendele, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega. Otsivad teisi, kes jagavad samu vaateid ja tugevdavad nende vastuseisu üldlevinud väärtustele ja käitumisele. Ntx: biitnikud, lillelapsed, uimastitarvitajad, kultuuriheidikud. 35. Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks? Sotsialiseerumine on protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine on kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Sotsialiseerumise käigus omandatakse ühiskonna elulaad ja tavad, teisalt arendame välja oma identiteedi. See on eluaegne
INIMESTEGRUPP, KES EI SUUDA VÕI EI TAHA KOHANEDA ÜHISKONNAS VÄLJAKUJUNENUD NORMIDEGA. NÄITEKS: HÄKKERID, KURJATEGIJAD, PIRAADID. Kontrakultuurid subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Pakub elustiili nendele, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega. Otsivad teisi, kes jagavad samu vaateid ja tugevdavad nende vastuseisu üldlevinud väärtustele ja käitumisele. Ntx: biitnikud, lillelapsed, uimastitarvitajad, kultuuriheidikud. 55. Selgitage mida tähendavad assimilatsioon, akulturatsioon ja akommodatsioon. Näited juurde. KULTUURIKONTAKTID: · AKULTURATSIOON - VÕÕRASTE KULTUURI-ELEMENTIDE ÜLEVÕTMINE, LAENAMINE, IMITEERIMINE, NT LAENSÕNAD. · ASSIMILATSIOON - VÕÕRASTE KULTUURI-ELEMENTIDE JA NORMIDE OMAKSVÕTMINE JA SELLE VÕÕRA KULTUURIGA ÜHTESULAMINE; ÜKS KULTUUR KAOB. · AKOMMODATSIOON - VÄIKSEM KULTUURIGRUPP PIKEMA AJA
Enamik vastanutest nõustub, et kui süstlaid on puudu, jagatakse ühte ja et uimastite kasutamine stimuleerib riskikäitumist nagu kaitsevahendita seks. Napp enamus uskus, et HIV-positiivsed ei süsti ühes nendega, kel viirust pole. Paljud vastanud polnud sellega nõus, esitades ka erinevaid põhjendusi. Võtmeküsimus 4: Millist edukat sekkumist kasutatakse? 13. Millistest neile võimaldatavaist tegevustest narkomaanid osa võtavad? PSI: Peamised mainitud tegevused, millega uimastitarvitajad aega veedavad, on osalemine tugigruppides, loengutel ja rehabilitatsiooniprogrammides. Nad tegelevad ka spordiga ja käivad koolis. Teised tegevused on seotud kiriku või tööga. Seitse vastanut väidab, et 23 kinnipeetavad ei tee enamasti mitte midagi. Viimastena mainitakse uimastite hankimist ja lugemist.
annaabi.ee 
