Savi muutub märjalt plastseks ja voolaks, kuivades aga seob pinnaseosakesed üheks tervikuks. Märja ehitusaluse saame tugevamaks muuta, kui ehitame vundamendi tallast allapoole. Looduslikud pinnased ehitusalustena Kaljupinnased pinnase skelett on liitunud tugevas massiiviks. Siia kuuluvad graniidi-, pea ja liivakihid jms. On parimad ehitusalused,sest on vähe või üldse mitte kokkusurutavad. Tänu pooride vähesusele ei kogune neisse ka vesi, seega ei anna nad külmakekeid ja pole uhutavad. Jämepurdpinnased On kaljupinnaste murenemise saadused, kus üle 2mm suuruseid osakesi on üle 50% . sellesse grippi kuuluvadpaerähk, kruus ja veeristikud. Kruusades ja veeristikes on oskeste servad ümarad, rähkedes on osakesed ebakorrapäraste kantidega. On head ehitusalused, sest on tugevad, vähe kokkusurutavad, neisse sattunud vesi ei jää sinna pidama. Liivapinnased On kaljupinnaste murenemise saadused, kus alla 2mm suuruseid oskesi on üle 50%.
Bioloogiline: toitainete omastamine taimede ja mikroorg poolt. 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid- a) orgaanilise aine koostises-taimedele omastamatu, vabaneb mineraliseerumisel b) mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud-fikseeritud c) raskesti lahustunud anorgaaniliste sooladena, keemiliselt neeldunud d) mullakolloididel neeldnud, taimedele omastatavad, kuid kaitstud leostumise eest e) mullavees lahustunud, kergelt omastatavad ka välja uhutavad. Sisaldust väljend; üldsisaldus % või liikuvate elementide sisaldus mg/kg ; mg /100g; mg/l (turbasubstraat) 8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses- Lämmastik:Kasv taimedes 0,5- 4% asendamatu valkude, aminohapete, nukleiinhapete klorofülli jt koostises puudus: kasv pidurdub. Üleküllus- pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi, lamandumine. Fosfor: saagi valmimine 0,1-0,3%, asendamatu nukleoproteiidide, nukleiinhapete, fermentide,
väljendamise viisid • Orgaanilise aine koostises – taimedele omastamatu, vabaneb mineraliseerumisel • Mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud – fikseeritud (K+, NH4+ savimineraalidel) • Raskesti lahustunud anorgaaniliste sooladena – keemiliselt neeldunud (fosfaadid, sulfaadid) • Mullakolloididel neeldunud – taimedele omastatavad, kuid kaitstud leostumise eest • Mullavees lahustunud, kergesti omastatavad, kuid kergesti välja uhutavad . Toitainetega mullas toimuvad protsessid- On dünaamilised ja võivad olla samaaegselt vastassuunalised sõltudes loodusliku tasakaalu tingimustest Toitainete sisaldust väljendatakse: Üldsisaldus % ja –Liikuvate elementide sisaldus mg/kg; mg/100g; mg/l Mulla viljakuse määrab ära mulla võime varustada taimi vee ja toitainetega ning taimejuuri hapnikuga. Meie muldades on saaki limiteerivateks elementideks NPK . 8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses- 9
veemassi väikese termilise inertsi, mille tõttu vee temperatuur jälgib suurel määral õhutemperatuuri kõikumisi ja oleneb päikesekiirguse hulgast. Võrtsjärve vesi on vegetatsiooniperioodil rohke sestoni tõttu kollakasrohelise värvusega, talvel ja kevadise suurvee ajal kollane või isegi pruun. Vee läbipaistvus on tavaliselt suvel alla ühe, talvel pisut üle ühe meetri. Oluliselt vähendavad läbipaistvust tugeva lainetusega järve põhjast üles uhutavad savi- ja liivaosakesed, mis takistavad ka miksoskoopiliste veeorganismide, eriti aktiivsete filtraatorite elutegevust. Harilikult on Võrtsjärve vesi aastaringselt leeliselise reaktsiooniga (pH 7,18,9) ja suhteliselt rikas mineraalaintetest (üldaluselisus 170250 mg/l). Orgaanilisi aineid on keskmisel hulgal või üle selle (tavaliselt dikromaatne oksüdeeritavus 23-43 mg O2/l). Biogeensete ainete kontsentratsioon Võrtsjärve vees vastab tugevalt eutroofsele tasemele,
Taimsed loomsed jäänused mullas. 2) spetsiifiline orgaaniline osa huumus. Huumuse koostiskomponendid on huumushapped ja huumusained. Huumushapped jagunevad: a) Humiinhapped. Annavad humaate (soolasid), mis on vees vähemlahustuvad seega ei allu väljauhtumisele on püsivamad. Jäävad mulda pidama. b) Fulvohapped annavad vees kergesti lahustuvaid soolasid (fulvaate). Soolad on liikuvad välja uhutavad. Toimub leetumine, mullast kantakse soolad minema ja alles jääb ainult kvarts. Huumust tekib kõige rohkem, siis kui aeroobsed tingimused vahelduvad aegajalt anaeroobsetega. Huumus annab mullale mustjas pruuni värvuse. Et huumust tekiks on vaja viia mulda orgaanilisi väetisi sõnnikut, komposte, haljasväetis kultuure (mesikas), heintaimede kasvatamine soodustab huumuse teket. Mulla viljakuse seisukohalt on huumus väga oluline. Huumust peaks olema vähemalt 3 protsenti,
Orgaanilise aine vormid: 1) mittespetsiifiline orgaaniline osa. Taimsed loomsed jäänused mullas. 2) spetsiifiline orgaaniline osa huumus. Huumuse koostiskomponendid on huumushapped ja huumusained. Huumushapped jagunevad: a) Humiinhapped. Annavad humaate (soolasid), mis on vees vähemlahustuvad seega ei allu väljauhtumisele on püsivamad. b) Fulvohapped annavad vees kergesti lahustuvaid soolasid (fulvaate). Soolad on liikuvad välja uhutavad. Toimub leetumine, mullast kantakse soolad minema ja alles jääb ainult kvarts. Huumust tekib kõige rohkem, siis kui aeroobsed tingimused vahelduvad aegajalt anaeroobsetega. Huumus annab mullale mustjas pruuni värvuse. Et huumust tekiks on vaja viia mulda orgaanilisi väetisi sõnnikut, komposte, haljasväetis kultuure (mesikas), heintaimede kasvatamine soodustab huumuse teket. Mulla huumuse tähtsus seisneb:
Toiteelementide vormid mullas: • Orgaanilise aine koostises – taimedele omastamatu, vabaneb mineraliseerumisel • Mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud – fikseeritud (K+, NH4+ savimineraalidel) • Raskesti lahustunud anorgaaniliste sooladena – keemiliselt neeldunud (fosfaadid, sulfaadid) • Mullakolloididel neeldunud – taimedele omastatavad, kuid kaitstud leostumise eest • Mullavees lahustunud, kergesti omastatavad, kuid kergesti välja uhutavad Toitainetega mullas toimuvad protsessid On dünaamilised ja võivad olla samaaegselt vastassuunalised sõltudes loodusliku tasakaalu tingimustest Toitainete sisaldust väljendatakse: – Üldsisaldus % – Liikuvate elementide sisaldus mg/kg; mg/100g; mg/l Mulla viljakuse määrab ära mulla võime varustada taimi vee ja toitainetega ning taimejuuri hapnikuga. Meie muldades on saaki limiteerivateks elementideks NPK Taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale:
Paagisegudeks kasutatava vee optimaalne pH on vahemikus 5-6. See tagab paagisegu komponentide parema lahustuvuse ja parandab pritsimise efektiivsust. Veetemperatuur soovitavalt üle 10 kraadi. Kerge öökülm soodustab preparaadi taimesse tungimist nii umbrohtudel kui ka kultuurtaimedel. Tuul – lubatud kuni 4 m/sek. 95. Herbitsiidide järelmõju, seda mõjutavad tegurid. Pehme talv muudab ained inaktiivseks. Enamik herbitsiide on lühiealise fütotoksilise järelmõjuga ja kiiresti välja uhutavad. Osad jällegi püsivad mullas mitmeid aastaid ja on võimelised umrohtusid hävitama. 96. Herbitsiidide fütotoksilisuse vähendamise võimalused (aminohapped biostimulaatoritena). Ained, mida lisatakse taimekaitsevahendile, et vähendada fütotoksilisust. Nt aminaohapete lisamine vähendab fütotoksilisust. 97. Herbitsiidide resistentsus. Kautatakse mitu aastat (4) järjest sama toimemehhanismiga herbitsiide. (glüfosaat) Tekivad superumbrohud. 98. Kultuuride kasv ja areng, BBCH kood.
Mullalahus sisaldab ka selles lahustunud gaase – hapnikku, lämmastikku ja süsihappegaasi. Lisaks on mullalahuses suutelised lahustuma ka mitmed kelaadid, orgaanilised happed ning mõningad mineraalide murenemisproduktid. Mullalahuse koostis varieerub väga laiades piirides ning seda mõjutavad toitainete tarbimine taimede poolt, ilmastik, väetamise iseloom, vee liikumine maapinnas, lupjamine jms. Liikuvate toitainete ühiseks omaduseks on, et nad on mullast väga kergesti välja uhutavad, mistõttu nende doseerimine peaks olema võimalikult täpne. 2.3.2. Asenduvad toitained ja asendusneeldumine Asendusneeldumise olemus Et asendusneeldumise toimemehhanismist aru saada, on vaja mõista, mis on mullakolloidid. Mullakolloidid on mikroskoopilised mullaosakesed, mille läbimõõt on 1…100 nanomeetrit ning mis on nähtavad üksnes elektronmikroskoobis umbes 500 000 kordse suurendusega. Kolloidi
sisaldavad mereveest neelatud soolasid. Nad ei sobi kultuurkõlvikuteks ega suuda ka rannalähedast merd naaberaladelt valguvate saasteainete ning metallorgaaniliste ühendite eest kaitsta. Seda asjaolu tuleb silmas pidada mis tahes glei- ja leet-gleimuldade parandamisel ja kasutamisel Lääne-Eestis ja saartel. Erodeeritud ja deluviaalmuldi on eelkõige Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikul, vähesel määral ka mujal. Deluviaalmuldadesse võivad kuhjuda uhutavad taimekaitsevahendid, väetiste ülejäägid jms. Erosiooni tõkestamiseks on vaja rakendada mullakaitselist agrotehnikat. Tehismullad on uusmoodustised, mis on tekkinud kaevandamisest, ehitusest vms tegevusest. Eestis on karbonaatsetel puistangutel paiknevaid tehisrendsiinasid. 136. Siseveed ja põhjavesi. Suurjärved. Väikejärved Siseveed on järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid, põhjavesi, karstiojad, karstijärved
annaabi.ee 
