Iga viimane kvartett on ere jutustus tema sisemaailmast. Neis on palju reipaid ja elujaatavaid momente. * * * Kokku on Beethoven kirjutanud sümfooniaid, avamänge, muusikat lavateostele, tantse orkestrile, klaverikontserte, sonaate viiulile, klaverile, tshellole, klaverivariatsioone, teoseid mandoliinile, vokaalmuusikat ooperile, missadele, oratooriumitele, aariaid. Armastus, kannatus, tahtekindlus, masendus ja uhkustunde tõusud ja mõõnad, sisemised tragöödiad see kõik kajastub Beethoveni loomingus. 5
Noormehe nn. kouros'e marmorkujuke. Kouros'te omaaegne tähendus pole selge. Oletatakse, et nad kehastavad kreeka ühiskonnas, eriti ülikute hulgas valitsenud kujutlust ideaalsetest sõjakangelastest ja sportlastest. Hästi arenenud nooruslik keha oli kreeklaste arvates ka Olümpose jumalatel. Osa kouros'te nägudel nähtavad veidrat, kramplikku naeratust on tõlgendatud kui hingeelu kujutamise püüet ning enesekindluse ja uhkustunde väljendust. Kourus'te loomine levis Mandri-Kreekas, aga kore'de traditsioon lähtus Väike-Aasiast Joonia maakonnast. Kore'd olid alati riietatud. Idamaa kujurid olid riidega kaetud kehaosi kujutanud enamasti ühtlase kivimassina, aga kreeklasi huvitas kujutada riiet nii, et see küll katab keha, aga ei varja seda täielikult. Kore'de ilma oli röömus ja pidulik. Teatud kohmakusest hoolimata, mõjuvad nead õrnade ja sarmikatena
ning laialt levinud stereotüüpe ei tohiks liiga tõsiselt võtta ei eestlase ega ühegi teise rahvuse esindaja puhul. Käesoleva essee näol teen katse näha eestlast teiste rahvuste peeglis, eeskätt lähinaabrite soomlaste ja venelaste omas, kuna nendega puutume igapäevaselt kokku kõige rohkem. Üritan näha eestlast võimalikult objektiivse ja erapooletu vaatlejana, jättes kõrvale rahvusliku uhkustunde, sest ainult nii on võimalik mõista kultuuride vahelisi erinevusi ning nende erinevuste najal tekkinud stereotüüpe. Kirjutamise käigus üritan ühtlasi leida iseennast oma rahvuses ning mõtestada lahti enda kuuluvus ja identiteet. Stereotüübiks õpiku ,,Psühholoogia gümnaasiumile" (2006) järgi nimetatakse järeldusi ja omistusi inimeste omaduste ja käitumise kohta, mis on tehtud teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel
inimfiguure. Kouros'te omaaegne tähendus pole selge. Oletatakse, et nad kehastavad kreeka ühiskonnas, eriti ülikute hulgas valistenud kujutlust ideaalsetest sõjakangelastest ja sportlastest. Hästiarenenud nooruslik keha oli kreeklaste arvates ka Olümpose jumalatel. Osa kouros'te nägudel nähtavat veidrat kramplikku naeratust on tõlgenadatud kui hingeelu kujutamise püüet ning neskindluse ja uhkustunde väljendust. Kouros'te loomine levis Mandri-Kreekas , aga kore'de traditsioon lähtus Väike-Aasiast Joonia maakonnast. Kore'd olid alati riietatud Idamaa kujurid olid riidega kaetud kehaosi kujutanud enamasti ühtlase kivimassina, aga kreeklasi huvitas kujutada riiet nii, et see küll katab keha, aga ei varja seda täielikult. Kore'de ilme on rõõmus ja pidulik. Teatud kohmakusest hoolimata mõjuvad nad õrnade ja sarmikatena.
egiptuse kunsti mõju. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelseisakus, rusikas käed kõrval, kuid vasak jalg veidi ettepoole astumas. Kehavormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Kreeklastel oli anatoomia järgimine esialgu kohmakam kui egiptlastel, kuid nad on esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid inimfiguure. Osa kouros'tenägudel nähtavat veidrat, kramplikku naeratust on tõlgendatud kui hingeelu kujutamise püüet ning enesekindluse ja uhkustunde väljendust. Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Arhailisel ajastul loodud kujud olid peamiselt eestpoolt vaatamiseks, aga klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ning kujude näod on tõsised ja rahulikud. Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega nn kontraposti rakendamine. Kui inimene seisab vabalt, toetub tema keha
ettevõtte nime avaldamisest. Uhkustunne on väga võimas lojaalsuse rajamise vahend, mida tuleb pidevalt juurutada ja kasvatada. Firma peaks panema inimesi tundma, et ettevõte ongi nemad ise. Mitchell rõhutab, et igaühe töö loeb tõeliselt. Tuleb välja näidata, et kõikide töötajate tegevus on ettevõtte käekäigule väga oluline, sest igaüks annab oma tööülesannete täitmisega panuse. Mitchell usub, et uhkustunde tekitamiseks tuleb alustada neljast olulisest kriteeriumist, milleks on innustav ettevõtte tulevikuülesannete nimekiri, puhas ja paeluv töökeskkond, kasutajasõbralik tehnoloogia ja haridusalaste võimaluste pakkumine. See on suurepärane, kui ülemus toetab oma töökaaslasi ja paneb neid tundma nagu oleksid nad perekond. – See on uhkuse jõud. Harva uhkeldatakse oma töökoha üle, isegi kui paljud inimesed veedavad rohkem aega tööl kui kodus
ülikute hulgas valitsenud kujutust ideaalsetest sõjakangelastest ja sportlastest. * Hästiarenenud nooruslik keha oli kreeklaste arvates ka olümpuse jumalatel. * Eeposte ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" jumalad just kehalt treenitud ja lood nendest motiveerisid sajandite vältel kreeklasi arendama oma keha ja selle üle uhkust tundma. * Osa kouros'te nägudel nähtavat veidrat, kramplikku naeratust on tõlgendatud kui hingeelu kujutamise püüet ning enesekindluse ja uhkustunde väljendust. * Kouros'te loomine levis mandri kreekas, aga koro'de traditsioon lähtus väike-aasia maakonnast. Kore'd alati riietatud, aga kreeklased kujutasid riiet nii, et see küll katab keha aga ei varja seda täielikult. Koro'de ilme on rõõmus ja pidulik. * Kouros'e ja kore erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle kreeka ühiskonnas. Mehe ideaali kehastas alasti atleet, naise ilu seostus rohkem riietuse, ehete ja soenguga. 5
Enda vajaduste rahuldamisel jäävad lapsed tihtipeale tähelepanuta. Kuidas saab laps jõuda kõrgemate astmete vajaduste rahuldamiseni, kui näiteks lapsel on nälg või armastuse puudus? Lapsed vajavad täiskasvanu tihedas päevaplaanis tähelepanu. Näiteks tahavad nad oma õnnestunud tööde eest kiitust ja vanemate uhkusetunnet. Kui aga vanemad väljendavad ükskõiksust või ärritatust, tekitab see lapses segadust. Laps, kes peab korduvalt ebaadekvaatset reaktsiooni taluma, kaotab uhkustunde oma saavutuste üle ja entusiasmi. (Chazan, 2001:18) "Vaikselt omaette tegutsev "hea laps" on elumuredest niigi koormatud täiskasvanule mugav. Kuigi üksiolek on sageli täiesti sobiv ja vajalik seisund, võib see olla ka eemaletõmbumine millegi eest, äratõugatus kellegi poolt, ning üksildane laps kannatab vaikselt omaette olles ühtlasi ära lõigatud olulisest arenguressurssidest. Lapse vaikiv üksildane olek on passiivne
Ta rõhutab, et eneseväärtuse tunded on enesestmõistetavad väga paljude tegevuste, sh ka sotsiaalsete suhete loomise ja säilitamise tagamiseks. Madal enesehinnang Madalat enesehinnangut võib defineerida kui häbi, mis tuleneb enesel selliste oskuste ja võimete puudumise hindamisest, mis olulistel teistel olemas on. Selle definitsiooni tähtsaks aspektiks on häbitunne. Madal enesehinnang ei ole lihtsalt uhkustunde puudmine, vaid tugevalt negatiivne emotsionaalne seisund. Sellisele seisundile kõige täpsemini vastav emotsioon on häbitunne. Mascolo & Fischer (1995) väidavad, et me tunneme häbi siis, kui oleme läbi kukkunud nendele väärt olemise normidele vastamise osas, mis meie poolt hinnatud teistel isikutel olemas on. Häbitunde korral näib kogu oma isiksus väärtusetuna. Madala enesehinnangu teiseks võtmeelemendiks on inimese uskumus, et tal puuduvad olulised oskused ja võimed
annaabi.ee 
