• Emissioonudu • Emissioonudu on tähtedevahelise gaasi pilv, mis ise kiirgab valgust • Emissioonudusid eristatakse peegeldavatest ududest, mis ainult peegeldavad tähtede valgust • Emissiooniudude kiirguse energiaallikas on tavaliselt ühelt või mitmelt läheduses asuvalt kuumalt tähelt pärinevad suure energiaga footonid. Need ultraviolettkiirgustkiirgavad tähed ei pruugi olla silmaga nähtavad planetaarudu • Planetaarudu koosneb tähe arengu hilisstaadiumis kõrvale heidetud gaas- ja plasmaümbrisest • Nimetus tuleb sellest, et nad paistavad teleskoobis enamasti ümmargused ja rohekad nagu kauged hiidplaneedid • Planetaarudud eksisteerivad tavaliselt ainult mõnikümmend tuhat aastat. • Galaktikas on teada umbes 1500 • Teistes galaktikates on planetaarudud mõnikord ainsad vaadeldavad objektid, millest saab piisavalt informatsiooni, et teha
Kui Päike jõuab sellisesse staadiumi, siis on t a nii suur, et ulatub Maani. Tähe sisemuses moodustub sel juhul kokkusurumatu süsinikust ja hapnikust tuum. Oma aktiivse arengu lõpus, kui peaaegu kogu heelium on ära kulutatud, paiksb punane hiidtäht oma välimised kihid eemale ning paljastab väga tiheda ja kuuma tuuma. Väljapaisatud ainest aga moodustub tuuma ümbritsev planetaarudu, mis mõnekümne tuhande aastaga hajub. Tuum, millel pole energiaallikaid, hakkab jahtuma valgeks kääbuseks. Vähene säilinud vesinik ümber tuuma jätkab veel põlemist heeliumiks, ja küllaldase heeliumi kogunemisel võib ka see veel korraks süttida. Selle tulemusena paisutatakse allesjäänus tuuma ümbritsev aine hiidtähe mõõtmetni toimub punase hiiu taassünd.See aine aga
spektrijoonte lainepikkusel. Vesiniku spektris on jooned kõige tugevamad punases otsas, mistõttu emissioonudud helendavad punakalt. Tuntumad gaasudud on Orioni udu(üleval pildil) ja nn. Põhja-Ameerika Udu Luige tähtkujus. Planetaarudud Mõne kuuma tähe ümber võib näha gaasirõngast. Rõnga välimine serv on punakas, sisemine sinakas või rohekas. Niisugust udukogu nimetatakse planetaarseks. Nimi on tulnud arvatavasti sellest, et väikese teleskoobis sarnaneb planetaarudu planeediga Uraan. Planetaarudu on pärit tema keskel olevast tähest. Elutee lõpu eel puhub täht oma atmosfääri väliskihi laiali. Paljastuva kuuma tähetuuma ultraviolettkiirgus paneb gaasi helendama. Lisaks vesinikule on gaasis heeliumi, lämmastikku ja hapnikku, mis lisavad planetaarudule sinist värvust. Planetaarududest tuntuim on Lüüra rõngasudu. Supernoovajäänukid Tähe plahvatuspilv ehk supernoovajäänuk võib väliselt olla planetaarudu sarnane
udukogu alamkategooriaks Difuusne (hajus) udukogu ★ välja venitatud ja piirideta ★ liigitatakse: ○ emissioonudu - kiirgab ise valgust erinevates värvides ○ peegeldav udu - “peegeldavad” läheduses olevate tähtede valgust ○ “tume udu” - varjutab/blokeerib teiste udukogude või tähtede valguse ★ eredad infrapuna allikad Omega Nebula Messier 78 Horsehead Nebula Carina Nebula Planetaarudu ★ taevakeha ★ nimetus eksitav - ei ole planeetidega midagi pistmist ★ galaktikate keemilises evolutsioonis otsustav osa ○ rikastab tähtedevahelist ainet raskete elementidega ★ galaktikas teadaolevalt ~ 1500 The Spirograph Nebula The Cat's Eye Nebula The Ring Nebula Aitäh tähelepanu eest! Kasutatud allikad ★ https://en.wikipedia.org/wiki/Nebula ★ https://en.wikipedia.org/wiki/Carina_Nebula ★ https://et.wikipedia.org/wiki/Udukogu ★ https://et
Valge kääbus Koostaja: Andry Nõgols 9c Viljandi 2012 Valge kääbuse teke Valge kääbus tekib siis, kui evolutsiooni lõppfaasi jõudnud punase hiidtähega (hiiglasuureks paisunud täht) toimub supernoova. See tähendab, et punane hiidtäht heidab ära oma vesinikurikkad välimised kihid ning tekib planetaarudu. Tähest jääb järele väga kuum ja tihe tuum, mida nimetataksegi valgeks kääbuseks. Edaspidi kiirgab valge kääbus vaid oma sisemise soojuse arvelt. Esialgne valgete kääbuste pinnatemperatuur on väga kõrge: 100 tuhat kraadi ja enamgi. Selline kõrge pinnatemperatuur püsib vaid lühikest aega pärast tekkimist. Kõige kuumemad valged kääbused on ka kõige heledamad ja neid on kergem märgata. Valge kääbuse olemusest
EIT kaameraga SOHO tehiskaaslaselt. -5- Tähtede surm Kui päikesesarnased tähed vananevad, muutuvad nad jahedamateks ja punasemateks, kuid suurenevad oma mõõtmetelt tohutul määral - neist saavad punased hiiud. Kui selline punane hiid heidab lõpuks ära oma paisunud väliskihid, paljastub tema järele jäänud täheline südamik, millelt lähtuv ultraviolettkiirgus paneb lahkuva gaasipilve helendama - tekkib planetaarudu. Nimetus "planetaarudu" on omajagu eksitav, jättes mulje seotusest planeetide tekkimisega. Tegelikkuses sellist seost ilmselt pole, sest tähti ümbritsevad planeedisüsteemid tekkivad ilmselt juba koos tähtedega viimaste arengu varajastel etappidel. Planetaarudude tekke ja arengu määravad aga surevate tähtede "viimsed hingetõmbed", kuid ka need hingetõmbed võivad olla küllaltki huvitavad nagu võib näha ka kõrval olevalt pildilt. PILDIL: HKT foto ühest keeruliseima
Üllatuseks aga selgus, et tähed moodustavad rühmi. Enamik tähtedest asub peajadal. Ülevalpool peajada on hiidude ja ülihiidude rühmad. Allpool peajada asuvad kääbuste rühmad. ( Oll, 2005) Punane hiid on vana täht, mis on paisunud hiiglasuureks. Päikesest saab punane hiid umbes 5 miljardi aasta pärast ning ta põletab Maa. Kui evolutsiooni lõppfaasi jõudnud punane hiidtäht heidab ära oma vesinikurikkad välimised kihid ning tekib planetaarudu, jääb tähest järele väga kuum ja tihe tuum, mida nimetataksegi valgeks kääbuseks. Edaspidi kiirgab valge kääbus vaid oma sisemise soojuse arvelt. Esialgne valgete kääbuste pinnatemperatuur on väga kõrge: 100 tuhat kraadi ja enamgi. Selline kõrge pinnatemperatuur püsib vaid lühikest aega pärast tekkimist. Kõige kuumemad valged kääbused on ka kõige heledamad ja neid on kergem märgata. ( Vikipeedia.ee , 2012)
Kui järelejäänud pisikese kera mass on 1,5-3 päikese massi, saab sellest neutrontäht (surnud ja kokkukukkunud täht, mis koosneb peamiselt neutronitest.) Kui aga mass on suurem variseb kera iseenda raskuse mõjul kokku mustaks auguks. Slide 6 Valged, pruunid ja mustad kääbustähed Erakordselt väikesi tähti kutsutakse kääbusteks. Kui evolutsiooni lõppfaasi jõudnud punane hiidtäht heidab ära oma vesinikurikkad välimised kihid ning tekib planetaarudu, jääb tähest järgi väga kuum ja tihe tuum, mida nimetataksegi valgeks kääbuseks. Valgete kääbuste tihedus on palju suurm kui tavalistel tähtedel. See on miljoneid kordi vee tihedusest suurem. Täringusuurune tükk valgest kääbusest kaalub sama palju kui suur auto. Väikeste mõõtmete tõttu ei paista valged kääbused kuigi kaugele. Päikese lähimast ümbrusest on avastatud paarsada valget kääbust. Pruune kääbuseid on rohkem kui hiiglaslike planeetide kui tähtede sarnased
muutumiseni mustaks kääbuseks. Tüüpilise valge kääbuse mass on 60% Päikese massist, kuid mõõtmed on vaid veidi suuremad Maa omadest. Suurema osa valgete kääbuste on massid jäävad vahemikku 0,5...0,7 Päikese massi, kuid väike osa valgeid kääbuseid on massiga kuni 1,4 Päikese massi. Kui evolutsiooni lõppfaasi jõudnud punane hiidtäht heidab ära oma vesinikurikkad välimised kihid ning tekib planetaarudu, jääb tähest järgi väga kuum ja tihe tuum, mida nimetataksegi valgeks kääbuseks. Edaspidi kiirgab valge kääbus vaid oma sisemise soojuse arvelt. Esialgne valgete kääbuste pinnatemperatuur on väga kõrge: 100 tuhat kraadi ja enamgi. Selline kõrge pinnatemperatuur püsib vaid lühikest aega pärast tekkimist. Kõige kuumemad valged kääbused on ka kõige heledamad ja neid on kergem märgata. Piisavalt kaua jahtudes saab valgest kääbusest külm must kääbus
vaadeldav pulsarina või röntgenpurskurina. Aja möödudes pöörlemine aeglustub ja neutrontähe vaatlemine muutub üha raskemaks. Kui pöörane neutrontäht rahunenud, on jäänud järele paarikümne kilomeetrise läbimõõduga tihe surnud täht.(Heikki Oja "Põhjanael) Tähtede suremisel tekivad ka udukogud. Kui väike, Päikese-sarnane täht sureb, paiskab ta eemale oma gaasiümbrise, mis moodustab rõngas-ehk planetaarudu. Seda nimetatakse nii sellepärast, 8 et väikeses teleskoobis paistab udu rõngakujuline ja sarnaneb seega planeediga.(Robin Kerrod "Tähetark) Kokkuvõte Tähed on erlised just selle poolest, et neil on võimalus ise valgust kiirata. Need on püsivalt helendavad taevakehad. Nende püsivus helendada tuleneb sellest, et sees toimuvad tuumareaktsioonid, mille puhul kergemad aatomituumad liituvad raskemaks
Tähed sünnivad prototähena, küpseks saades püsivad tähed suurema osa oma elust. Kui vesinik saab tähe sisemuses otsa, tõmbub suure massiga tähe südamik kokku, täht paisub ja muutub punaseks hiidtäheks ja lõpetab supernoova plahvatusega. Suure massiga tähed plahvatavad ja moodustavad musta augu, väiksema südamikuga tähed muutuvad neutrontähtedeks. Tagasihoidlikud tähed, nagu ka päike, ei kuumene nii palju, et võiksid plahvatada. Nendest vabanev gaas ja tolm moodustavad planetaarudu, mis lõpuks hajub, südamik tõmbub kokku valgeks kääbustäheks, mis aja jooksul kulutab ära allesjäänud energia ja muutub nähtamatuks. 12 KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU 1. BAUMANN, HOPKINS, NOLETTI, SOLURI Mis on maailmaruumis Sinisukk 2005 2. DORLING KINDERSLEYK Illustreeritud laste entsüklopeedia Avita 1997 3. Vikipeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4ht_%28astronoomia%29 4. Tähistaeva tähed - http://tahistaeva
tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Tähed ja nende evolutsioon Gaasipilvest moodustub prototäht, mille mass ja temperatuur on suuremad päristähest. Prototähest moodustub aja jooksul päristäht, mille eluiga on pikem prototähest ja kõdutähest. Pärast päristähte tekib kõdutäht, mis aja jooksul muutub punaseks kääbuseks ja see omakorda mustaks kääbuseks. Mustale kääbusele järgneb planetaarudu moodustumine. Universiumi evolutsioon Algas Suure pauguga, jätkab laienemist(paisumist), lõppeb Suure Kollapsiga. Suur Pauk Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks.Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.
auk, seda juhul, kui ta enne pole kogunisti laiali plahvatanud. Valged kääbused Tähed, mille mass on väiksem kui umbes 1,2 Päikese massi ja mis pole kaksiktähed, arenevad moodsate teooriate järgi üsna rahulikult valgeteks kääbusteks. Vesinuku- ja heeliumivarude kuludes tähe sisemus tiheneb ja kuumeneb, väliskihid aga paisuvad ning jahtuvad. Tähest saab punane hiid. Vähehaaval puhub tähe kuuma tuuma kiirgus väliskihid hoopis minema ja neist saab planetaarudu, samasugune nagu tuntud rüngasudu Lüüra tähtkujus. Tähe tuum tõmbub kütuse lõppedes üha rohkem kokku ja algul temperatuur tema keskkohas kasvab, saavutab teatud maksimumi (umbes miljard kraadi) ja hakkab siis langema, samas tähe kokkutõmbumine peatub. Aine tihedus on tõusnud kümnete tuhandete kilogrammideni kuupsentimeetri kohta. Täht koosneb peamiselt vabadest elektronideis ja prootonitest. Ülitugev raskusjõud ning elektrongaasi rõhk hoiavad teda tasakaalus. Tähe raadius on
annaabi.ee 
