SEBRA OMADUSED Valge-mustatriibuline hobune. Vöödid kaitseks. Kaalub keskmiselt 260 kg. Hirnuvad. Eluiga kuni 28 aastat. 3 liiki kõrbesebra, savannisebra, mägisebra. TOITUMINE Kulutab söömisele pikki tunde. Tavatoiduks rohi, mõnikord puukoor, -lehed, pungad, puuviljad. Vett joob päevas 8-10 liitrit. ELUVIIS Elavad perekondlike karjadena. Karjad tihti segunenud antiloopide karjadega. Karja juhiks on täkk. Võimeline kiirelt ja osavalt liikuma. Kohastanud eluks Aafrika mägistes piirkondades. Hea kuulmine ja nägemine hoiatavad teisi ohu eest. PALJUNEMINE Tiinus kestab aasta. Sünnib üks varss. Paaritumine toimub ajal, mis võimaldab varsal sündida vihmaperioodil. Varsad perega koos 2 aastaseni. Sigima hakatakse 3-4 aastaselt.
HOBUNE Hobustel on pikad peened jalad ja sale keha, mis võimaldab neil kiiresti liikuda. Hobused magavad püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom ja tänu oma pikale kaelale saab ta hästi maast rohtu kätte. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Hobusele tuleb anda ka soola. Hobuse hammaste järgi saab määrata ka tema vanust, vanal hobusel on hambad juba kulunud. Hobune on veoloom, ta on abiks põllutöödel ja temaga saab ka ratsutada. Emast hobust nimetatakse mära ja isast hobust täkk. Hobuse poeg on varss. Hobused võivad olla valged, mustad, hallid, pruunid, kollased või kirjud. Koduhobused elavad peamiselt tallis. Päeval lastakse nad õue aedikusse või karjamaale jooksma ja õhtul tagasi talli. Metsikud hobused elavad looduses karjana, nende elupaigaks on Aasia stepid ja poolkõrbed. Jääkülmi talvi võimaldab neil üle elada pikk ja paks talvekarvastik. METSIK HOBUNE ...
Järvamaa kutsehariduskeskus Referaat Mära poegimine ja vastsündinu varsa esmane hooldus Autor : Jarko Rahnel 2013 Mära poegimine Emakakaela avanemise staadiumis, mis noorel märal võib kesta ööpäeva, vanemal märal mõni tund, on märad rahutud, vehivad saba ja tagajalaga, kraabivad maad. Poegimise lähenemisele viitab ka higistamine, hingeldamine, mahaheitmine ning uuesti ülestulek. Looteveed vabanevad, kui loote jalad tungivad emakakaela seda laiendades ja lootekesta purustades. Mära heidab sel ajal tavaliselt maha. Häbemepilust ilmuvad jalad, tavaliselt üks pisut pikemalt kui teine, sest loode on õlgadest pisut pöördepositsioonis. Tuleb jälgida, et kapjade tallapinnad ei oleks ülespoole, mis viitab loote valele seisule või tagapikiasetusele. Kiire kontrolliga tehakse kindlaks, kas sõrgatsist järgmine on kanna või randmeli...
Sebra · Koostas: Meriliis Evart · Kuupäev: 14.12.2009 Sebra eluviis · Sebra on võimeline järskudel mäenõlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. · Ta on üsna hästi kohastunud eluks mägistes eraldatud piirkondades. · Sebrad elavad pisikeste karjadena, mis on sageli segunenud teatud antiloobiliikide karjadega, kes nende seltsi otsivad. · Sebrade kari koosneb harilikult juhttäkust, ühest kuni kuuest märast ning nende ühistest varssadest. Toitumine · Nagu teised hobuslasedki, toitub sebra rohust. · Vahel närib puukoort, näksib ka lehti, pungi ja puuvilju. · Söömisele kulub sebral iga päev pikki tunde. · Seejuures jälgib ta pingsalt ümbrust, ega pole mõnd kiskjat lähenemas näha. Paljunemine · Märal on jooksuaega tavaliselt mitu korda aastas. · Paaritumine toimub harilikult niisugusel ...
Sebra Sebra kõrgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus võib ulatuda 220 cm. Saba on 45- 50cm pikk. Keskmine sebra kaalub 260 kg. Suguküpseks saavad noored sebrad tavaliselt 2. eluaastal. Innaaeg on kevadeti. Tiinus kestab 11,5 kuni 12 kuud. Poegi sünnitavad märad tavaliselt ühe. Sebrade eluiga on kuni 28 aastat. Eksisteerib 3 liiki sebrasid: kõrbesebrasid, savannisebrasid ja mägisebrasid. Selts: Kabjalised Sugukond: Hobuslased Perekond ja liik: Equus zebra Sebra on võimeline järskudel mäenõlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Ta on hästi kohastunud eluks Aafrika mägistes piirkondades. Sebrad elavad väikeste karjadena, mis on tihti segunenud teatud antiloopide karjadega. Sebrad on teravate meeltega: kuulmine ja nägemine. Nende abil on nad võimelised seltsilisi antiloope hädaohu eest õigel ajal hoiatama. Sebrade kari koosneb juhttäkust, ühest kuni kuuest märast ning nende ...
Mustang on Põhja-Ameerika preeriates vabalt ringi liikuv metsistunud hobune. Ta kuulub seltsi kabjalised, sugukonda hobuslased ning perekond ja liik on Equus caballus. Ajalugu Mustangid pärinevad XVI sajandil hispaanlaste poolt Ameerikasse toodud hobustest. Osa nendest hobustest pääses vabadusse ja metsistus seal. Mustang ei ole algupäraselt metsik loom. Ta eksisteerib tänu inimesele, kes hobuseid Ameerikasse kaasa tuues ning vabadusselastes neil metsistuda lasi. Ometi põhjustas inimene ka mustangi peaaegu täieliku hävimise. 17. sajandi lõpul esines mustangi vähemalt üheksas Põhja- ja Ameerika lääneosariigis. Sel ajal elas seal 2-5 miljonit isendit. Kui inimene hakkas preeriat harima, tõrjus ta sealt mustangid välja, tappes tuhandeid loomi. Kõige enam mustange tapeti siiski 20. sajandil. Püüti kinni arvukalt loomi, et neid Buuri sõjas ja I Maailmasõjas kasutada. Mustange püüti ka selleks, et neid igapäevases elus kasutada. Mustange ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastiku kaitse-ja hoolduse 1.kursus Sotsiaalsed suhted loomadel Referaat Nimi: Juhendaja: Tartu 2011 Loomade sotsiaalseid suhteid on väga erinevaid. Rohkem on sotsiaalset suhtlemist ühiselulistel putukatel ja kariloomadel.Referaadis tahaksingi mõlema kohta näite tuua. Esmaseks näiteks tooksin hobuse. Hobused elavad karjadena, tavaliselt moodustavad karja täkk ja märad, tavaliselt kolm kuni viis mära.Lisaks tuumikkarjale kuuluvad karja veel imevad varsad ja sälud, kes on enamasti 1-3 aastase...
SEBRA REFERAAT Kaido Mõts 6a klass TÕRVA GÜMNAASIUM 2004 ÜLDISELOOMUSTUS Sebrasid tuleb pidada kõige primitiivsemateks tänapäeva hobuslasteks, keda on säilinud kolm liiki. Sebrad on võrdlemisi väikesed vöödilised hobuslased: tüvepikkus 2-2,4 m, turjakõrgus 1,2-1,4 m, sabapikkus (koos selle otsalolevate pikenenud karvadega) 45-57 cm, mass kuni 350 kg. Keha värvuse põhitoon on helehall või pruunikas, sellel kulgevad mustad või mustjaspruunid ristivöödid. Niisugune värvus, mis fotol tundub silmatorkav, teeb looma looduses, eriti savannis, vähemärgatavaks. Sebrad elavad väikeste tabuunidena või üksikult, suuri karju moodustavad harva. Neid võib sageli näha segakarjades koos gnuudega. Üksikud sebrad on kaelkirjakute alalised saatjad. Sebrad ei jookse nii kiiresti kui hobused ja nad on vähem vastupidavad. Sebrasid on võimalik taltsutada, kuigi see on võrdlemisi vaevarikas. Sebrad on metsik...
Hobusekasvatus Hobusekasvatusele on tänapäeval väga kõrged nõudmised. Eriti just sportlik tipptase esitab neile suuri väljakutseid. Võistlushobuse elu on kaugel sellest, mida elasid tema esivanemad. Ta peab toime tulema tohutult suure füüsilise ja psüühilise koormusega ning paneb imestama, mil moel nii hilise kodustamisperioodiga loom, kes pealegi on saakloomale iseloomulikult pelglik ja ettevaatlik, suudab teha inimesega sedavõrd täpset koostööd ja võistluste ajal endast nii palju välja anda. Aretusega on muidugi väga suur töö selle nimel ära tehtud. Konkurents hobusekasvatuses on kujunenud väga tugevaks, sest rangelt jälgitavad aretusprogrammid, kunstlik seemendus ja embrüosiirdamine võimaldavad üha rohkem toota heade eeldustega hobuseid. Nende eelduste avaldumiseks on aga määrava tähtsusega sünnijärgne etapp - kasvatus ja treening, mille täiustamiseks otsitakse samuti pidevalt uusi võimalusi. Igast ...
Hobusekasvatus H. Peterson 01.02.07 Hobuste põlvnemine Zoolooglise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Hobused Pärishobused- Equus 1. koduhobune E. caballus 2. Przewalski hobune Equus przewalskii. 124-145cm kõrge. Laia ja sügava kerega ja püstise lakaga. Paks kael. Pikad kattekarvad. 1901 toodi halle loomaaeda. Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan E. caballus gmelini primitiivne koduhobune. Kuni 135 cm. Trulljas kere, ümarad vormid. Hiirjas vööt seljal. Tagajalgadel naastud puuduvad. Veel 1870-l oli teda veel looduslikult. Tuntumaid pidajaid oli Krahv Samolski loomaaed. Eeslid E.asinus (raamatus ole...
1. KEELE AVALDUMISVORMID – suuline kõne ja kirjalik tekst, st keel avaldub kas kõnes või kirjas. Keele põhiline avaldumisvorm on kõne. Keele kirjalik kuju on tekstid, suuline on vestlus ehk diskursus. Suuline kõne pole juhuslik ega struktureerimata, sest seda reguleerivad eri sotsiaalsed normid. 2. ARGISUHTLUS VS INSTITUTSIONAALNE SUHTLUS. Argikeel ehk suuline silmast-silma spontaanne argidialoog, mitteformaalne suhtlus VS avalik ehk formaalne, institutsionaalne suhtlus 3. MIS ON JA MILLEGA TEGELEB SOTSIOLINGVISTIKA? Sotsiolingvistika uurib keele ja seda ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid, suhteid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. Sotsiolingvistika on keeleteadusharu, 20. saj uudne keele nägemise viis. 4. SOTSIOLINGVISTIKA PÕHIALUSED. Keel peegeldab ühiskonda. Mida keeles näeme, on olemas meie ühiskonnas. Elus keel varieerub ja muutub. Mis tahes variee...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
