Mis juhtub sellega kaasnevalt kõrgemas naaberjärgus ? 10. Mida tähendab arvude lahutamisel mingi järgu kohale märgitav punkt ? 11. Milline nõue kehtib 2ndarvude jagamisel jagaja kohta ? 12. Kuidas selgub jagamisel koma asukoht jagatises ? NEGATIIVSETEARVUDE ESITAMINE 2ndSÜSTEEMIS: || TÄIENDKOOD ja PÖÖRDKOOD 1. Kuidas tunneme ära, et mingi 2ndkood on otsekood ? 2. Kuidas tunneme ära, et mingi 2ndkood on täiendkood ? 3. Millise märgiga väärtust (posit. või negat.) esitab otsekood ? 4. Millise märgiga väärtust (posit. või negat.) esitab täiendkood ? 5. Millise märgiga väärtust (posit. või negat.) esitab pöördkood ? 6. Kuidas saadakse mingi otsekoodi jaoks tema pöördkood ? 7. Kuidas saadakse mingi otsekoodi jaoks tema täiendkood ? 8. Mis on tulemuseks, kui pöördkood pöörata veelkord pöördkoodi ? 9. Mis on tulemuseks, kui täiendkood pöörata veelkord täiendkoodi ? 10
sisendiga. 2. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. A ® B ® C = summa A&B+A&C+B&C = ülekanne Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. Poolsummaator ei arvesta ülekandega vanemasse järku. Lahutaja: lahutamine = täiendkoodi liitmine. Täiendkood ... pöördkood, mille viimasesse järku liidetakse 1. Liitja-lahutaja kui teatud lisasisendiga määratakse teostatav operatsioon & vastavalt sellele valitakse lahutatava operandi kood või täiendkood. Kiire ülekanne: paralleelülekanne, et vältida pikka viiteaega, kuni ülekanne levib mööda järke. generation ülekande tekitamine propagation ülekande edasiandmine Summaatoriks nim. arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks
("otsekood esitab iseennast") (seni oleme tegelenud ainult otsekoodidega ehk positiivsete 2ndarvudega) arvu esitustäpsus, kui murdosas on n+1 2ndjärku 1-ga algav 2ndkood ( 1.......... ) on täiendkood või pöördkood. arvu esitustäpsus, kui murdosas on n+2 2ndjärku täiendkood ja pöördkood esitavad negatiivset väärtust. Kõrgeimat järku nimetatakse märgijärguks, kuid tegelikult esitab ta samaaegselt nii
("otsekood esitab iseennast") (seni oleme tegelenud ainult otsekoodidega ehk positiivsete 2ndarvudega) arvu esitustäpsus, kui murdosas on n+1 2ndjärku 1-ga algav 2ndkood ( 1.......... ) on täiendkood või pöördkood. arvu esitustäpsus, kui murdosas on n+2 2ndjärku täiendkood ja pöördkood esitavad negatiivset väärtust. Kõrgeimat järku nimetatakse märgijärguks, kuid tegelikult esitab ta samaaegselt nii
ülekanne C. S on A ja B vahel tehtava XOR tehte tulemus, C on A ja B vahel tehtava NING tehte tulemus. Võib öelda, et poolsummaator liidab kaks ühebitilist arvu kahebitiliseks, kusjuures C on MSB. Summaator-Täissummaator liidab korraga kokku kolm bitti, nii saab arvesse võtta ka nooremast bitist tulnud võimaliku ülekannet. Ühendades mitu täissummaatorit saab liita mitmekohalisi kahendarve lahutaja- A – B: liidetakse täiendkood ehk A + (B)t OR AND NOR NAND XOR XNOR KMO P T=1/f (iga seadmega) x=a/(2n) x-täpsus, a-seadme pingevahe (max pinge miinus min pinge) n-seadme reso bittides Lahutamine
Reversiivne loendur loendab nii pos. kui neg. suunas. {LAB2} Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme 7. Summaatorid: Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. A ® B ® C = summa A&B+A&C+B&C = ülekanne Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. Poolsummaator ei arvesta ülekandega vanemasse järku. Lahutaja: lahutamine = täiendkoodi liitmine. Täiendkood ... pöördkood, mille viimasesse järku liidetakse 1. Liitja-lahutaja kui teatud lisasisendiga määratakse teostatav operatsioon & vastavalt sellele valitakse lahutatava operandi kood või täiendkood. Kiire ülekanne: paralleelülekanne, et vältida pikka viiteaega, kuni ülekanne levib mööda järke. generation ülekande tekitamine propagation ülekande edasiandmine 8. Dekooder: Dekooder on loogikalülitus, mis teeb kindlaks, milline kood sisendis on, milline sisend on aktiivne
Reversiivne loendur loendab nii pos. kui neg. suunas. {LAB2} Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme 7. Summaatorid: Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. A ® B ® C = summa A&B+A&C+B&C = ülekanne Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. Poolsummaator ei arvesta ülekandega vanemasse järku. Lahutaja: lahutamine = täiendkoodi liitmine. Täiendkood ... pöördkood, mille viimasesse järku liidetakse 1. Liitja-lahutaja kui teatud lisasisendiga määratakse teostatav operatsioon & vastavalt sellele valitakse lahutatava operandi kood või täiendkood. Kiire ülekanne: paralleelülekanne, et vältida pikka viiteaega, kuni ülekanne levib mööda järke. generation ülekande tekitamine propagation ülekande edasiandmine 8. Dekooder: Dekooder on loogikalülitus, mis teeb kindlaks, milline kood sisendis on, milline sisend on aktiivne
Need koodid on analoogsed ühepolaarsete koodidega millele on lisatud üks kahendkoht, mis näitab ära signaali polaarsuse. Kahepolaarseid koode ,,Märk + suurus" tähistatud koodi korral on pinge suurus näidatud tavalise ühepolaarse koodi suurusega, millele on ette lisatud polaarsust märkiv bitt (1 negatiivne). Nihutatud kahendkood on tavaline ühepolaarne kahendkood, mille algus (null) on nihutatud negatiivse pinge suurima väärtuse juurde. Kahe täiendkood on sarnane eelmisega (nihutatud kahendkoodiga), selle erinevusega, et polaarsust näitav bitt on inverteeritud (vastupidine). Aritmeetiliselt saadakse see arvu positiivse suuruse täiendamise järel tulemusele 1 liitmisega. Näiteks: · +2 = 0010 · -2 = 1101 + 1 = 1110 See kood on lihtne arvutuste tegemiseks, nii on selles koodis positiivse ja negatiivse arvu summa alati võrdne nulliga (jättes arvestamata ületäitumise). Seda koodi kasutatakse valdavalt digitaalse heli korral
Dünaamiline muutmälu- on NING, OR - VÕI, NAND - info ülekandmise viisist jaot. nad otsekood(0100) > staatilise mäluga võrreldes NING-EI, NOR - VÕI-EI, NOT - jada- ja rööpülekandega pöördkood(1011) > lihtsama ehitusega (ühe biti inversioon, XOR - välistav või. loendureiks. Kahendloendur - täiendkood(1100) (eelmisele 1 salvestamiseks läheb vaja umbes Täielik süsteem on selline, mille kahepositsiooniliste trigeritega. liita). Kiire ülekanne - kaks korda vähem elemente), superpositsiooni abil saab Lihtsaim loendustriger jadarööpülekanne. pesikud suurema toimekiirusega ning kirjeldada iga funktsiooni. moodustab kahendloenduri järgu
Vastupidavam füüsilistele löökidele, vaiksem ja energiasäästlikum. 1. SUMMAATOR: JÄRJESTIK-, PARALLEEL- JA KIIRE ÜLEKANNE Kombinatsiooniskeem, mis liidab arvukoode. Iga järk summeeritakse eraldi, lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. Poolsummaator ülekandega vanemasse järku ei arvesta. Lahutaja realiseeritakse täiendkoodi liitmise abil. Täiendkood on pöördkood, mille viimasesse järku liidetakse 1. JÄRJESTIKÜLEKANNE jadamisi ühendatud mitu 1-bitist täissummaatorit. Aeglane, kuna iga järk peab eelmise ülekannet ootama. PARALLEELÜLEKANNE võimalik vältida pikka viiteaega, ei pea ootama kuni ülekanne levib mööda järke ning tänu sellele saab realiseerida võimsamaid summaatoreid võtab realiseerimiseks äärmiselt palju kristallipinda.
Ajalooliselt levinuim sõnapikkus on 16 bitti a15 ...........a8 a7 ..............a0 | Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 59 instituut. Digitaalarvuti toimimise üldpõhimõtted, koodid Toeltsõna DWORD on protsessori põhisõnast kaks korda pikem. Kahendsüsteemis enamkasutatavad koodid: Otsekood Vastandkood (1-st complement) Täiendkood (2-s complement) Kahend kümnendkood (BCD Binary Coded Decimal) BCD vastandkood (9-s complement) BCD täiendkood (10-s complement) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 60 instituut. 30 Digitaalarvuti toimimise üldpõhimõtted, koodid
*Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi, lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. *Elektroonikas eristatakse täissummaatorit ning poolsummaatorit: a).Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. b). Poolsummaator ülekandega vanemasse järku ei arvesta. *Lahutaja(subtractor): Lahutamine realiseeritakse täiendkoodi liitmine abil. (Täiendkood on pöördkood, selle viimasesse järku liidetakse 1). Liitja-lahutaja lisasisendiga on võimalik määrata teostatavat operatsiooni, vastavalt otsusele valitakse liidetava/lahutatava operandi kood või täiendkood. *Järjestikülekande puhul on jadamisi ühendatud mitu 1-bitist täissumaatorit, selline lahendus on aeglane kuna iga järk peab ootama eelmise järgu ülekannet. *Paralleelülekande puhul on võimalik vältida pikka viiteaega, ei pea ootama kuni ülekanne
PILET 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. A ® B ® C = summa A&B+A&C+B&C = ülekanne Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. Poolsummaator ei arvesta ülekandega vanemasse järku. Lahutaja: lahutamine = täiendkoodi liitmine. Täiendkood ... pöördkood, mille viimasesse järku liidetakse 1. Liitja-lahutaja kui teatud lisasisendiga määratakse teostatav operatsioon & vastavalt sellele valitakse lahutatava operandi kood või täiendkood. Kiire ülekanne: paralleelülekanne, et vältida pikka viiteaega, kuni ülekanne levib mööda järke. generation ülekande tekitamine propagation ülekande edasiandmine 2. Optilised mäluseadmed
Täissummaator - 3sis ja 2välj võtab arvesse. Jadasummaator - mitmekohalised arvud liidetakse bitikaupa. Rööpsummaator - liidetakse kõik bitid korraga. Jadaülekandega - ülekandeväljundid ühendatakse kõrgemate naaberkohtade ülekande sisenditega, aeglasem, aga vähem rauda. Rööpülekandega - ülekandesignaal jõuab kõigisse ülekandega haaratud pesikuisse praktiliselt üheaegselt. Palju rauda. Lahutajad - lahutamine on täiendkoodi liitmine. otsekood(0100) > pöördkood(1011) > täiendkood(1100) (eelmisele 1 liita). Kiire ülekanne - jadarööpülekanne. pesikud jaotataksegruppidesse. Gruppide vahel võimalik: 1) jadaülekanne gruppides ja rööpülekanne gruppide vahel 2) vastupidi · ALU ( Arithmetic-Logic Unit) Teostab aritmeetika ja loogikatehteid. Multipleksor valib vastavalt etteantud koodile ühe kindla funktsiooniga sisenditest ja suunab väljundisse. Selle lülituse alusel võib
alatäitumist, s. o olukorda, kus arvutustulem on niivõrd väike, et kujutub mäluvälja piirides nullina. Töötamisel ujukomaarvudega ilmnevad nimetatud ebameeldivused tunduvalt harvemini. Püsikomaarvudel määrab arvu kõrgeim koht arvu märgi; plussmärki tähistatakse 0-ga, miinusmärki aga 1-ga. Ülejäänud bitid esitavad kas murdarve 0, 2-15, ... 1- 2-15 või täisarve 0, 1, 2 ... 215 -1. Negatiivseid arve esitatakse üldjuhul täiendkoodis. Murdarvulisel kujutamisel täiendkood suurendab ehk täiendab arvu absoluutväärtust kaheni, täisarvulisel kujutamisel 2n-ni, näiteks 216-ni. Ujukomaarvude korral salvestatakse mälus lisaks märgile ja numbritele veel eksponent (arv, mis määrab koma asukoha). Eksponent näitab, mitme numbri võrra tuleb koma nihutada vasakule (kui eksponent <0) või paremale (kui eksponent >0), lähtudes algseisust, kus koma oli vahetult esimese numbri ees. Ujukomaarvud salvestatakse enamasti normaliseerituna, s
annaabi.ee 
