Mälu, mälutehnikad Mälu Igapäevaelu Mälusüsteemid Salvestamine Meelespidamine Meenutamine Lühiajaline ja pikaajaline mälu 9 10 ühikut Organiseeritus Working memory 19941892765831972 Chunking Mälu struktuurid Lõhnamälu Liigutusmälu Meeled Nägude tundmine Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Endel Tulving 3 mälusüsteemi: -Üldised faktilised teadmised -Isiklikud kogemused -Oskused ja harjumused Mäluprotsessid Salvestamine ehk kodeerimine Meelespidamine ehk säilitamine Meenutamine ehk reprodutseerimine Kuidas tugevdada mälu? Söök Energia Ärkamine Mälu treenimine Kordamine Tuupimise lõpetamine Harjumus Tänan tähelepanu eest!
· Sakala rõhutas talupoja klassivaenu mõisniku vastu ja mõisniku-talupoja sotsiaalse antagonismi senisest teadlikumat mõistmist. · Äratas inimesi sügavamalt järele mõtlema mõisniku-talupoja vastuolu üle ning oma mõtteid sõnastama. · Esines teravalt vaimse ikke vastu, mida korraldas kirik. See takistas talurahva kultuuri edendamist. · ,,Sakala" nõudis õppekavade laiendamist ja ilmalikku haridust ning oli tugevalt usuõpetuse tuupimise vastu. Jakobson nõudis paremat haridust ka tütarlastele. · Teravalt ründas ,,Sakala" saksastumist koolides. Jakobson soovis linnaeestlastele emakeelseid koole ning rahvakooli vabastamist pastoritest ja mõisinikest koosneva koolivalitsuse alt. · Majanduslikust poolest nõudis ,,Sakala" talude päriseksostu soodustamist ja rendihindade kindlaksmääramist. Jakobsoni agraarprogramm rajanes kodanliku maaeraomandi tunnustamisele.
Samas võib aga halb tulemus mõjuda kaheti- kas samamoodi olla motivatsiooniks, et järgmine kord rohkem õpitakse või hoopis kinnitada alateadvusesse mõtte ,,mis ma ikka üritan, nagunii ma ei oska". Hindamisel on aga ka omad miinused. Igal lapsel on oma võimekus ja omad piirid, seetõttu tundub ebaõiglane, kui kõiki võetakse ühe mõõdupuu ja ühe hindamissüsteemi järgi. Eriti avaldub see kehalises kasvatuses. Kui mõnes muus aines võivad aastaarvud ka lihtsalt tuupimise abil pähe jääda, siis kehalises ei jõua joosta kõik teatud aja jooksul üht aega või hüpata nii palju, kui klassi parim. Samamoodi ei saa süsteemi järgi hinnata näiteks arutlusi või arvamuskirjandeid. Igal ühel on oma mõttemaailm ja oma arvamus- kuidas seda hinnata? Sageli eelistab ka õpetaja just neid lapsi, kelle mõtted ühtivad nende enda omaga. Kas see sisi tähendab, et teisiti arvajate kirjand on halvem?
5 Mehaaniline mälu Mehaanilise mälu kasutamisel jääb meeldejätmiseks valitav materjal lahti mõtestamata, vajalik püütakse pähe õppida selle mitmekordse masinliku kordamise teel. Masinlikul tuupimisel püütakse õpitav talletada samal kujul, samas järjestuses ja organiseerituses, nagu neid omandame. Mehaaniline mälu toetub talletavate objektide ruumilise ja ajalise läheduse kasutamisele. Tuupimise viga on selles, et materjali nõrga strukteerituse tõttu jätame mälu paljud võimalused kasutamata. Sõnalis-loogiline mälu Sõnalis-loogilise mälu kasutamisel mõtestatakse materjal vastavalt selle süvenevale tundmaõppimisele üha uutes seostes lahti. Ehkki sõnalis-loogiline mälu on materjali püsmälus hoidmiseks mehaanilisest meeldejätmisest võrreldamatult efektiivsem, on vahetevahel tarvis ka masinlikku kordamist.( 1.) Meenutamine
enne, kui tuli mängu kool, seda kõike läbi mängu ning elu ja looduse vaatlemise. Leian, et lasteaiad peaksid ranged õpetamised asendama loominguliste mängudega ning kasutama rahvalaule ning vanarahva pärandit üleüldiselt. See on saatnud meid läbi aastasadade ning harinud meid ja meie meeli. Lapsed suhtuvad läbi mängu õpetatavasse palju paremini ning seeläbi tahavad rohkem ja rohkem õppida. Kellele ei meeldiks ülikooliski omandada materjal tuima tuupimise asemel mängides... Allikaloend Eisen, F. 1985. Koolile pühendatud elu. Tallinn: Kirjastus Valgus Müürsepp, M. 2001. Rahvaluule ja üldõpetus. Tallinn: TPÜ kirjastus
teised mõtlejad · L on kirjeldatud kui esimest moodsa mõttelaadiga inimest · Bryan Magee arvates pole ühelgi teisel filosoofil olnud sellist mõju tegelikule elule Aristotelesest Marxini kui Locke'il · ,,Ärge usaldage pimesi autoriteete. Ärge usaldage pimesi traditsioone ega konventsioone. Mõelge oma peaga ja püüdke oma veendumused ning käitumine tuletada asjade tegelikust seisust". · Locke mõjutas Newtonit; ta oli hariduses tuupimise vastu ning keele õppimisel grammatika abil (tema arvates tuleks seda teha praktika ja näidete abil); ta rõhutas kaasaegsete õppeainete tähtsust; ta uskus, et kõik inimesed on arenemisvõimelised ning et vabaduse kaitse on ainus valitsuse õigustatud eesmärk · L filosoofiast sai anglosaksi maailmanägemise alusmudel IMMANUEL KANT · Immanuel Kant (1724-1804) oli saksa filosoof, kes sünteesis eelnevalt
kiusatus eksida” ■ Locke’i arvates väga oluline sallivus- kui üksikisik võib eksida, võib eksida ka institutsioon ■ kirjeldanud ennast- esimene moodsa mõttelaadiga inimene ■ “Ärge usaldage pimesi autoriteete. Ärge usaldage pimesi traditsioone ega konventsioone. Mõelge oma peaga ja püüdke oma veendumused ning käitumine tuletada asjade tegelikust seisust” ■ Ta oli hariduses tuupimise vastu, tema arvates tuleks keelt õppida praktika ja näidete abil, rõhutas kaasaegsete õppeainete tähtsust, uskus et kõik inimesed on arenemisvõimelised, vabaduse kaitse on valitsuse õigustatud eesmärk 9.IMMANUEL KANT- saksa (1724-1804) ■ liitis ratsionalismi ja emperismi üheks filosoofiaks (“Puhta mõistuse kriitika”) ■ Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda,
pidas talupoeg ametlikku kirikut üldse oma kirikuks? Kõigele sellele lisandusid veel inimeste isiklikud pettumused ja negatiivsed kogemused kirikuõpetajatest, mille põhjal tehti üldistusi kogu kiriku ja ristiusu kohta tervikuna. Trumbid mängis sotsialistidele kätte asjaolu, et XIX sajandi lõpuks olid usuõpetuse meetodid täiesti aegnud - toonastes ajalehtedes esineb tihti kaebusi usuõpetuse mehaanilise tuupimise üle (mis ei pruukinud üldse kristlusele lähemale viia). Selle vastu võideldes sai sotsialistide nägemus ateismist endale teataval määral isegi peibutusvahendi rolli, millega inimesi enda liikumisele juurde tuua ning sarnane ülesanne oli tal järgneval sajandil veel mitmelgi muul korral. (JPEG) Tõsisem võitlus algaski 1905. aastal, mil lähtudes tsaari ukaasist usuvabaduse kohta hakati võitlema usuõpetuse vastu koolides (nt. Hans Pöögelmann), mis
On teada-tuntud tõsiasi, et materjali korduv läbivõtmine aitab seda põhjalikumalt omandada. See tähendab, et mida rohkem aega teatud asja õppimiseks kulutada, seda paremini mäletame hiljem ka üksikasju. Korduv läbivõtmine just seda tähendabki, et kui teha midagi aina uuesti, siis saab selle ka päriselt selgeks. Mida rohkem kordi töötame läbi materjali, mida tahame meelde jätta, seda kindlamad võime olla, et suudame seda ka hiljem meelde tuletada. 7 Tuupimise asemel loo seoseid Kui enesekindlus tõuseb, siis närvilisus väheneb. Ideaalne võimalus teha tööl ettekannet või sooritada eksamit on just siis, kui olete õpitud materjali(d) endale "lõpuni" selgeks teinud. Siis ei tule pähegi selliseid mõtteid, et mis siis saab kui ma midagi ära unustan ja piinlikku olukorda satun. Seda lihtsalt ei juhtu, sest te teate, et oskate seda teemat vabalt. Korduv õppimine tähendab enamat kui lihtsat kordamist. Kui midagi tuimalt üle korrata, siis
Maakondades seati sisse talurahvaasjade komissaarid. 4) osade linnade nimed muudeti venekeelseks näiteks Reval→ Revel, Dorpat (Tartu) → Jurjev jne ¤ venestamisega algasid ulatuslikud poliitilised, kultuurilised ja sotsiaalsed ümberkorraldused ¤ kõige suuremat kahju tõi Baltikumi rahvastele kultuuriline venestamine: 1) õpetus koolides oli I klassist alates venekeelne (sh ka ülikoolis ja Aleksandrikoolis), v.a usuõpetus. Mis tõi venekeele tuupimise igavuse tõttu kaasa kirjaoskamatuse tõusu 2) range tsensuur kirjasõna üle 3) suleti Eesti Kirjameeste Selts ¤ eestlaste ühiskondlik aktiivsus leidis rakendust nüüd põllumeeste- ja karskusseltsides, mis võisid oma tegevust jätkata ¤ eestlaste hulgas kasvas venevastasus, kuid leidus ka neid, kes leidsid venestamises positiivseid külgi, eelkõige võitluses aadliga (Ado Grenzstein jt) ¤ venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis
Mõelge ometi, vene keel on nii sügav, aga oma kangelasele ei saa muidu nime, kui laenab meilt. Ja meie keel peab olema sellepärast vaene, sest kes laenab, see on rikas ja sügav, aga kellelt laenatakse see on vaene, labane ja madal -- nõnda on Vellemaa sügav venekeelne loogika. Aga mina ütlen teile, poisid, milles on terve saladus: mida me mõistame, see on labane, mida ei mõista, see on sügav ja salapärane -- nõnda on see. Vellemaa seletused tõendavad ainult seda, et kõige tuupimise peale vaatamata mõistab ta vene keelt ikkagi halvemini kui eesti keelt. Vene keeles on sellepärast nii sügavad sõnad, et Vellemaa ei saa neist hästi aru või, kui ta saab, siis on ta vene kadakas, sest kõik kadakad arvavad, et võõras keel on sügavam ja peenem kui meie keel." Nõnda rääkis Pajupill ja kõik arvasid, et ka tema rääkis hästi, karvake ehk veel paremini kui Vellemaa, kes arvas tarviliseks vastata:
annaabi.ee 
