WTO, NATO, EL) Osalemine ÜRO missioonides Globaliseerumise tagajärjed · Maailmamajanduses on järjest suurem roll rahvusvahelistel firmadel, riikide osatähtsus majanduse juhtimisel on vähenenud. Maailmamajanduse ja kaubanduse reguleerimiseks on tekkinud rahvusvahelised (majandus)organisatsioonid (WTO, IMF, EL, NAFTA, OPEC jne) Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote omahind tuleb odavam. Tuumikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale, äriteenustele: infoteenus, kindlustus, turu-uuringud jne Vahed arenenud (tuumik) riikide ja arengumaade (perifeeria) vahel järjest kasvavad. Globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Negatiivne Valdkond Positiivne Riiklus, poliitika Finantssfäär Tööjõud Kaubandus Kultuur Julgeolek
Frangi riik ja selle areng Referaat Sandra Kartau Frangi riigi ehk ühe esimese suurema riigi moodustise tuumikalad asusid Rooma-Gallias. Gallia oli keltide asuala, mis asus umbes praegusel Prantsusmaal, sellepärast võibki Frangi riigi teket lugeda Prantsusmaa ajaloo alguseks.1 2 sajand eKr vallutati see ala roomlaste poolt ning alguse saigi Rooma-Gallia.2 Frangi riigi kujunemise peamised etapid on keltide Gallia, mis kestis kuni 1. sajandi keskpaigani kuid siis oli see ala väga killustunud- maa-alad jagunesid nelja eraldi hõimu vahel, kelle koondnimetuseks oli gallialased
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumise tagajärjed Maailmamajanduses on järjest suurem roll rahvusvahelistel firmadel, riikide osatähtsus majanduse juhtimisel on vähenenud. Maailmamajanduse ja kaubanduse reguleerimiseks on tekkinud rahvusvahelised (majandus)organisatsioonid (WTO, IMF, EL, NAFTA, OPEC jne) Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote omahind tuleb odavam. Tuumikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale, äriteenustele: infoteenus, kindlustus, turu-uuringud jne Vahed arenenud (tuumik) riikide ja arengumaade (perifeeria) vahel järjest kasvavad. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumise tagajärjed säästetakse vähem, kulutatakse üha rohkem, ühesugused tarbimistrendid levivad üle maailma, teatud brändide tarbimine on muutunud elustiiliks.
Globaliseerumisindeks (2009) Eesti on 26. kohal · http://globalization.kof.ethz.ch/map/# Globaliseerumise tagajärjed Maailmamajanduses on järjest suurem roll rahvusvahe- listel firmadel, riikide osatähtsus majanduse juhtimisel on vähenenud. Maailmamajanduse ja kaubanduse reguleerimiseks on tekkinud rahvusvahelised (majandus) organisatsioonid (WTO, IMF, EL, NAFTA, OPEC jne) Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote omahind tuleb odavam. Tuumikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale, äriteenustele: infoteenus, kindlustus, turu-uuringud jne Vahed arenenud (tuumik) riikide ja arengumaade (perifeeria) vahel järjest kasvavad. Globaliseerumise tagajärjed säästetakse vähem, kulutatakse üha rohkem, ühesugused tarbimistrendid levivad üle maailma, teatud brändide tarbimine on muutunud elustiiliks. Globaalset tarbimiskultuuri on lihtne levitada kiiresti üle maailma, see omakorda toidab rahvusvahelisi
w rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine Maailmamajanduses on järjest suurem roll rahvusvahelistel firmadel, riikide osatähtsus majanduse juhtimisel on vähenenud. Tagajärjed: w Maailmamajanduse ja kaubanduse reguleerimiseks on tekkinud rahvusvahelised (majandus)organisatsioonid (WTO, IMF, EL, NAFTA, OPEC jne). w Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote omahind tuleb odavam. w Tuumikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale, äriteenustele: infoteenus, kindlustus, turu-uuringud jne w Vahed arenenud (tuumik) riikide ja arengumaade (perifeeria) vahel järjest kasvavad. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID · On loodud vähemalt kolme riigi või nende institutsioonide omavaheliseks kooskõlastaud tegevuseks Põhjused loomiseks: w Majanduse globaliseerumine. w Rahvusvahelise tööjaotus kasv.
Ida-Rooma jäi püsima ning päris uue nime- Bütsants (iidselt kreeka linnalt). Ida-Rooma riigi teritoorium hõlmas Balkani poolsaart,Krimmi lõunaosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. Sellel suurel territooriumil elas palju rahvaid: kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased jt. Esimene suurem riik mis tekkis Lääne-Rooma riigi aladele oli Frangi riik. Selle tuumikalad asusid endises Rooma-Gallias. Gallia piirnes Reini jõe, Alpide, Vahemere, Pürenee mägede, Atlandi ookeani ja Põhjamerega. Enamik kõnealusest piirkonnast moodustab tänapäeva Prantsusmaa. 5.saj. lõpul ja 6. Saj algul,kui kuningaks oli Chlodovech Merovechi sugukonnast,kelle järgi sai nime ka Merovingide dünastia,haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Frankide ajaloo oluline pöördepunkt,mis ka Chlodovechi I võimu märkimisväärselt kindlustas, oli ristiusu vastuvõtmine
valitsemisaega ülistava teose. Geograafiateadust iseloomustas idamaade suundumus. Geograaf Kosmas Indiassesõitja “Kristlik topograafia” - Maa on lame nelinurk, mida ümbritseb ookean ja katab taevavõlv. Laskaris Kananos - rännumees, kes andis esimese selgema ettekujutuse Põhjamaadest. Kyrillos, Methodios -kreeka misjonärid, kes võtsid vastu õigeusu, koostasid 9. saj slaavi tähestiku. Gallia Keldi ja Rooma ajal. Frangi riik - esimene, mis tekkis lagunenud Lääne-Rooma aladele. Tuumikalad endises Rooma-Gallias 1) iseseisva keltide Gallia aeg -1. saj keskpaik eKr 2) Gallia Rooma provintsina -1. saj II pool eKr - 3. saj pKr Rooma-Gallia aeg 3) Merovingide Gallia 5.-8.saj 4)Karolingide Gallia 8. -10. saj. Keldi-Gallia lõpuks koosnes Gallia 80 alast, mida asustas 4 hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid-gallialased. Suguharude ühtsust kandsid druiidid, keldi usu preestrid, kandsid hoolt jumalatega suhtlemise, seadusandluse, gallialaste vaimse pärandi edasiandmise eest
impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küsimus!!! Peatükk 4 Frangi riik tekkis lagunenud Lääne-Rooma aladele (tänapäeva Prantsusmaa alad). Selle tuumikalad asusid endises Rooma-Gallias. Milliseid muutusi tõi gallialastele Caesari vallutus? Viis Gallia keldi tsivilisatsioonist ladina tsivilisatsiooni toimealasse. Gallia romaniseerus, keldi kultuur taandus, druiidide tarkused kaotasid oma senise mõju ja ülemkihi keeleks sai ladina keel. Chlodovech frangi riigi kuningas 5.-6. saj, kes võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis (see tugevdas ta võimu) tegi pealinnaks Pariisi ja muutis kuningavõimu päritavaks. Tema ajal alustati
samaaegselt - hunnid jõudsid kõigepealt Lõuna-Venemaale ja liikusid sealt hiljem Kesk- Euroopasse. Suure rahvasterändamise tagajärjed- · Lõplikult varises kokku Lääne-Rooma impeerium · Tekkisid uued riigid: barbarite kuningriigid · "kultuuri allakäik" - kadus antiikkultuur ja rooma religioon, tavad, kombed jne · uue kultuuri ja ühiskonnakorralduse väljakujunemine Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik Pealinn oli Byzantion ehk Konstantinoopol. Tuumikalad- Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. Rahvad- · kreeklased · süürlased · juudid · araablased Bütsantsi vaenlased · Langobardid- tungisid 568. Aastal Põhja-Itaaliasse ning vallutasid selle · Slaavlased- tungisid 6. Sajandi lõpul Balkani poolsaare põhjaossa ning said seal paikseteks põlluharijateks · Pärslased- 628. Aastal võitis keiser Herakleios pärslasi tehes lõpu pikale sõdadeperioodile
meelevaldselt Prantsusmaa kasuks · Saksa keisri käed seob Türgi oht Idas · ,,Legaalsed" kohtuotsused · 1681 Strassburg (Strasburg) 4. Pfalzi sõda (1688-89), ajendiks vennanaise ,,Pärandi" nõudmine. · Oranje Wilhelm/William III kogub jälle suure Prantsusmaa-vastase liidu (Saksamaa keiser,Hispaania,Holland ja Inglismaa). Tulemus: Prantsusmaa kaotab osa reunioonivallutustest, aga Strasbourg ja Elsassi tuumikalad. 5. Hispaania Pärilussõda (1701-1713/14) I uusaja ,,Maailmasõda" ei too mingit kasu Prantsusmaale. Vastased: Inglismaa,Holland,Austria,Preisimaa,Portugal Louis XIV regioonivallutused: · Flandria tuumikalad, Franche Comt´e ja mitmed reiniäärsed piirkonnad - Sõjad on kurnavad Prantsusmaa majandusele. 6.Kultuurielu - ,,Prantsuse vaim" vallutas P-le rohkem alasid kui Prantsuse relvad ! - Prantsuse kultuuri suur sajand
a. 14.saj Vürst Ivan (I) Kalita võitis Kuldhordi poolehoiu- hakkas koguma makse kogu Venemaalt. Tõusis esile kavalusega, jättes osa rahasid endale. Tegi tatarlastega koostööd. Hiljem Ivan III purustas tatarlased ja ühendas venemaa, Novgorod oli siis suurim linn. Ivan (IV) Julm(1530-1584) 1547 vene tsaariks. Uus valitsuorgan- Valitud Raada. Saadikute maja. Maakogu. 1550a- "Tsaari Koodeks". Uus teenistusaadel- opritsnikud- kogu venemaal piiramatu võim- TERROR. Venemaa tuumikalad. Vaesemad alad e zemstsina Välispoliitika- võitlused tatarlastega -> khaaniriigi vallutamine, Läänes- Liivimaa vallutamine, suur rünnak ka Siberile. · Rjurik- viikingipealik, kes kutsuti valitsema vana-vene riiki 9. saj · Nestor- Kiievi Petserski suurkloostri munk, kes pani 13.sajandil kirja kroonika(leetopis), mis sisaldas olulist infot venemaa kohta: "Jutustus möödunud aegadest" · Vladimir Monomahh- suurvürst, kes üritas 10
Singer-Prebischi hüpotees: Majanduslikult arenenud riigid ekspordivad mahajäänud maadesse tööstussaaduseid (põhiliselt). Majanduslikult mahajäänud riigid ekspordivad arenenud riikidesse toorainet. Maailm jaguneb laias laastus kaheks: tsenter ja keskuse perifeeria (dependencia). NIEO – New International Economy O... III Tänapäeva neomarksism, Wallerstein (elav klassik): (täiendab Prebischi tsenter–perifeeriat) Maailm jaotatud neljaks: 1) tuumikalad – arenenud industriaalühiskonnad, demokraatlikud ühiskonnad, nö maailma tipp, stabiilne valitsus; 2) perifeeria – alaarenenud ühiskonnad, ekspordivad põhiliselt toorainet (Prebisch), mis oma äärmuses võib muutuda täiesti monokultuurseks, riigid, mis osalevad RV tööjaotuses sunniviisiliselt, neile surutakse midagi peale, perifeerias puuduvad tugevad valitsused, valitused on ebastabiilsed. //näited on muutunud ajas, kord ühed, kord teised. * Kui kaugest ajast alates on W
• Regionaalselt hajutatud energiatootmine (sh kohalikud ressursid) • Koostootmisjaamad • Tuulepargid • Salvestusvõimalused, smart-grid • Maagaas (ka biogaas; Baltic Connector, LNG terminal) • Tuumajaam • Soojusenergeetika (kohalik kütus) • Mootorikütused Rohevõrgustik ja merealad • Rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike temaatika on lahendatud maakonnaplaneeringutes ja üldplaneeringutes • Rahvusvaheliselt olulised tuumikalad • Roheline taristu • Merealad • Tuuleenergeetika merealadel • Elektrikaablid ja gaasitorud • Sadamad (MKM tegeleb ka väikesadamatega) • Riigikaitse seisukohalt olulised alad Maakonnaplaneering- Maakonnaplaneeringu koostamine annab omavalitsustele koostöös maavalitsustega võimaluse läbi mõelda, kas see, mida soovitakse, on piirkondlike eeldusi arvestades reaalne. Maakonnaplaneeringu eesmärgid on: