ühiskondliku staatuse jne.) õigustamatult tahaplaanile (varjatult on teadja valgenahaline keskealine mees). 4. Empirismi ja ratsionalismi erimeelsused allika küsimuses: Empiristid leiavad, et ainus teadmiste allikas on kogemus. Ratsionalistid leiavad, et me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse ja kogemusel on vähemtähtis roll. 5. Tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevus: Tutvusteadmine ehk kogemuste kaudu saadud teadmine nt peavalu. Oskusteadmine ehk õpitud/selgeks tehtud teadmine nt salli kudumine. 6. Proportsiooniline teadmine: Ehk „et“ teadmine. Sisuline teadmine, mis toetub uurimustele, mitte kogemusele. Avalik, tõestatav ja loogiline teadmine. Nt: 2+4=6 7. Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse kolme komponenti: Tõesuse tingimus ehk midagi teada, peab
3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Et trad. epist. jätab tagaplaanile teadmise subjekti. 4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses! Empiristid usuvad, et ainus teadmise allikas on kogemus, me alustame elu kui ,,tabula rasa". Ratsionalistid usuvad, et ainus teadmise allikas on inimmõistus, või et see on vähemasti kogemuse ees primaarne. 5. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust! Tuttav võib olla näiteks mõne isiku või mõne kohaga. Oskusteadmine on oskus midagi teha, näiteks ei pea inimene, kes oskab ujuda, selgitama, kuidas ta seda teeb, ta lihtsalt oskab seda. 6. Mis on propositsiooniline teadmine? Moodusta näide! Prop. teadmine on teadmine, et. Näiteks ,,ma tean, et 2x2 on 4" 7. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? Teadmiseks on õigustatud tõene uskumus. 8
Emprism (Locke, Hume): ainus teadmiste allikas on kogemus. Idealistlik ratsionalism (Platon): Kogemus ei saa anda tõelist teadmist, kuna kogemuse objektid on muutumises. Ainus tõeline teadmise allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest. Klassikaline ratsionalism (Descartes ja Leibniz): jääb nende kahe vahel. Me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse (kogemusel on vähem tähtis roll). 24.Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust. Tutvusteadmine ehk kogemus-teadmine- selles tähenduses teadmisi omandame kellegagi või millegagi kokku puutudes. Ma tean, mis on peavalu (ma olen seda tundnud). Ma tean, mida tähendab lapse sünd, sest ma olen 3 last sünnitanud. Oskusteadmine ehk kuidas-teadmine- selles tähenduses teadmised ilmnevad teatud tegevuses ning neid omandatakse samuti vaid tegevuse kaudu. Ma tean, kuidas teha kunstlikku hingamist.
Ei! Leidub naisi, kes ei ole printsessid. Mida lisada, "kuninglik päritolu"? *Seega, "naissus" Ratsionalistid usuvad, et ainus teadmise allikas on inimmõistus, või et see on vähemasti ja "kuninglik päritolu" on eraldivõetuna tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad. Miski on kogemuseees primaarne. printsess siis ja ainult siis kui ta on (1) naine ja (2) kuningliku päritolu. Kritiseerige! 4.Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust. Tuttav võib olla näiteks mõne isiku või mõne kohaga. Oskusteadmine on oskus midagi teha, näiteks ei pea inimene, kes oskab ujuda, selgitama, kuidas ta seda teeb, ta lihtsalt oskab seda.
Ratsionalismid Idealistlik ratsionalism (Platon): - Kogemus ei saa anda tõelist teadmist, sest kogemuse objektid on muutumises! Ainus tõelise teadmise allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest.Klassikaline ratsionalism (Descartes, Leibniz): - Me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse (kogemusel on vähemtähtis roll). 6. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust.1) Tutvusteadmine: - ehk kogemus-teadmine - ehk teadmine kui tuttavolek:Näited:-“Ma tean, mis on peavalu” (s.t ma olen seda tundnud) 2) Oskusteadmine: ehk kuidas-teadmine -ehk protseduuriline teadmine: - “Ma tean, kuidas teha kunstlikku hingamist” (s.t ma oskan seda teha) 7
Laias mõttes st sisaldab ka mälu ja sisekaemust. Idealistlik ratsionalism (Platon): kogemus ei saa anda tõelist teadmist, sest kogemuse objektid on muutumises. Ainus teadmise allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest. Klassikaline ratsionalism (Leibniz, Descartes): me saame teadmisi läbi puhta mõistuse (kogemusel on aga vähemtähtis roll). 5. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust. Tutvusteadmine on kogemusteadmine. (teadmine kui tuttavolek) Ma tean, mis on peavalu. (sest ma olen seda tundnud) Ma tean, mida tähendab kaotada meest. (sest ma olen sõbra kaotuse läbi elanud). Oskusteadmine on kuidas-teadmine. (protseduuriline teadmine) Ma tean, kuidas siduda salli (ma oskan) Ma tean, kuidas teha kunstlikku hingamist (ma oskan) Ma tean, kuidas kasvatada kanepit (ma oskan) 6. Mis on propositsiooniline teadmine
Tunnetuse mateeria ei sisalda endas mingit korrapärasust. Nähtustele annavad korrapära inimmõistuse aprioorsed vormid. 6. Miks pidada Platonit ratsionalismi aga mitte empirismi eelkäijaks? Kuna ta leiab, et kogemus ei saa anda tõelist teadmist, kuna kogemuse objektid on muutumises. Ta arvab, et ainus tõeline teadmiste allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest. 7. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust? -Tutvusteadmine e. kogemus-teadmine kui tuttavolek: "Ma tean, mis on kõhuvalu" (olen seda tundnud) "Ma tean mis on kaotusvalu" (olen lähedase inimese kaotanud) "Ma tean seda poissi keskkoolist saati) -Oskusteadmine e. kuidas-teadmine: "Ma tean, kuidas füüsikas seda valemit kasutada" "Ma tean, kus asub Venemaa" "Ma tean, kuidas õmmelda sellikut" 8. Mis on propositsiooniline (et-teadmine) teadmine? Moodusta näide!
mida me näeme ja saame käega katsuda, kuid samal ajal on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik “näha” ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis kunagi ei muutu, mis ei teki ega hävine. Tunnetamine on Platoni arvates meeldetulemine e. kõik tõesed teadmised pärinevad mõistusest enesest. Empiristid seevastu leiavad, et kõik teadmised pärinevad kogemusest, mille saame meelte kaudu (meie meeled aga petavad meid!). 7. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust? Tutvusteadmine- Kogemus, e teadmine kui tuttavolek. Tuttavolek millegagi.Nt.''Ma tean mida tähendab peavalu, sest ma olen seda tundnud. Ma tean mida tähendab kaotada jalg see tähendab ma olen jala kaotuse läbi elanud. Oskusteadmine- Kuidas teadmine, Millegi tegemise oskus.Nt Ma tean kuidas teha kunstlikku hingamist st ma oskan seda teha. 8. Mis on propositsiooniline (et-teadmine) teadmine? Moodusta näide! Teadmine kui teatud informatsiooni
Tunnetuse mateeria ei sisalda endas mingit korrapärasust. Nähtustele annavad korrapära inimmõistuse aprioorsed vormid. 6. Miks pidada Platonit ratsionalismi aga mitte empirismi eelkäijaks? Kuna ta leiab, et kogemus ei saa anda tõelist teadmist, kuna kogemuse objektid on muutumises. Ta arvab, et ainus tõeline teadmiste allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest. 7. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust! Tutvusteadmine e. kogemus-teadmine kui tuttavolek: - “Ma tean, mis on kõhuvalu” (olen seda tundnud); “Ma tean mis on kaotusvalu” (olen lähedase inimese kaotanud); Oskusteadmine e. kuidas-teadmine: - “Ma tean, kuidas füüsikas seda valemit kasutada” ; “Ma tean, kuidas õmmelda sellikut” 8. Mis on propositsiooniline teadmine? Moodusta näide! Sisuline teadmine, mis toetub uurimustele, mitte kogemusele. Avalik, tõestatav ja loogiline teadmine. nt
muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Kuna ta leiab, et kogemus ei saa anda tõelist teadmist, kuna kogemuse objektid on muutumises. Ta arvab, et ainus tõeline teadmiste allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest. 5. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust! 1) Tutvusteadmine e. kogemus-teadmine e. teadmine kui tuttavolek: “Ma tean mis on peavalu” (st ma olen seda tundnud) 2) Oskusteadmine e. kuidas-teadmine e. protseduuriline teadmine: “Ma tean, kuidas teha kunstlikku hingamist” (st oskan seda teha) 6. Mis on propositsiooniline teadmine? Moodusta näide! Propositsiooniline teadmine e. Et-teadmine: “Ma tean, et loeng toimub Lossi 3-325” “Ma tean, et 8 : 2 =
annaabi.ee 
