koolitööga seotud inimesed. Koolikiusamine ei pruugi alati toimuda vaid koolis või kooliterritooriumil. See võib toimuda ka kooliteel, huviringis, interneti või telefoni teel jne. Koolikiusamine on näiteks: alandamine mõnitamine narrimine norimine hirmutamine ähvardamine solvamine ignoreerimine grupist väljaarvamine grimassitamine löömine peksmine tõukamine tutistamine küünistamine liikumise takistamine ja kinnihoidmine eraldamine lukustatud ruumi laimujuttude, piinlike piltide ja videote levitamine ebameeldivust tekitavate toitude sööma sundimine raha ja asjade väljapressimine, äravõtmine või lõhkumine muu tegevus, mis põhjustab piinlikkust, valu ja ebamugavust Mida teha, kui oled langenud koolikiusamise ohvriks või kui tead, et kedagi kiusatakse?
tagajärgi. Selles, et osa valikuid pole meeldivate tagajärgedega, peab ta samuti ise veenduma. Juhul kui karistuseks saab laps oma vanemalt vitsa või rihmaga paar valusat triipu, siis minu silmis on see juba vägivald, mis jätab lapse hinge valusa mälestuse. Tundub, et eestlase mõtteis on segamini lastele piiride seadmine ja füüsiline vägivald. Lasteaias ja isegi koolis algklassides on seni olnud vitsa andmine või tutistamine normaalne nähtus, olen isegi seda kogenud. Kui esimesse klassi tulin ja oma mänguhobuse laua peale panin, sain õpetaja käest pliiatsiga valusasti vastu näppe. Siiamaani on mul see meeles ning ikka ma ei mõista, mille eest see oli. Usun, et seda ei unusta ma kunagi. Ehe näide sellest, kuidas füüsiline karistamine hinge armi jätab. Seaduse järgi on selline laste füüsiline karistamine keelatud, seda nimetatakse laste väärkohtlemiseks
kuulub ka õnneks inimene keda ma armastan ja tänu kellele tunnen ennast armastatuna. Väga olulisel kohal on sõbrad ja just need suure S-tähega sõbrad. 2. a) vastutusvanemlus: Indrekul on tuduaeg ja vanemad teevad selgeks et on aeg magama minna. Vanemate sõna peab kuulama ning seepärast tehakse ka Indrekule selgeks et on aeg mänguasjad ära panna ja magama minna. Isa natuke tutistas väikest tüdrukut et to veidikenegi saaks aru et isal on tõsi taga ja jonnimine ei aita. Väike tutistamine pole veel füüsiline vägivald ja kui muu ei aita siis kuidagi moodi peab ju lapsele selgeks tegema, et ta peab kinda kätte panema, isegi siis kui ta ei taha. - Ema ei hakka iga kord järele andma, Joosep on nii suur poiss küll, et oskab ise pissile minna, juua ja süüa võtta. Kuna väiksem sellega hakkama ei saa, siis on loogiline, et Joosep peab õppima sellega, et ta ei saa oma tahtmist alati. B) sõprusvanemlus:
koolivägivalda ja tänapäeva noorte igapäevaelu. Võib ka juhtuda, et vägivaldsete vanemate järeltulija ei saagi aru, et ta midagi valesti on teinud, sest tema kodus on see täiesti tavaline, et sõnu ei kasutata-ainult füüsilist karistust. Mina arvan, et head lapsed kasvavad siiski vitsata. Ma pole kunagi mõelnud, et maimukesi tuleks hellitada ja ainult sõnadega kasvatada, kuid ma kindlasti ei poolda ka kehavigastuste tekitamist. Näiteks tutistamine on karistus, mida iga laps väiksena kardab, sest see on valus, kuid see ei tekita midagi muud peale hirmu ja hetkevalu. Arvan, et selline karistus on piisav, kui sõnadega asja lahendatud ei saa, kuid midagi enamat küll teha ei tohiks, sest see jätaks lapse hinge juba suuremad haavad ja võib juhtuda, et võsukesed võivad hakata kodu peeglitena ka teistele füüsiliselt liiga tegema. Praegusel ajal on noorte seas väga populaarseks tegevuseks kaubanduskeskustes "hängimine"
Hirmutamine 21 Karistuseks söömata jätmine 4 Meeldivast üritusest osa võtta keelamine 36 Tutistamine 11 Togimine, nügimine 25 Kõrvakiilu andmine 9
Aukaristus on näiteks vestluse katkestamine, etteheitev pilk, sõnaline etteheide, avalik laitus näiteks kooli puhul klassi ees direktori juurde saatmine. Vabakaristuse all mõeldakse karistusi, mis kitsendavad või vähendavad laste vaba aega näiteks kinnijätmine, karistustööde tegemine. Kehaline karistus on läbi aastatuhandete olnud see, mida eeskätt mõeldi karistuse all. Kas siis pahanduse tegemisel vitsaga või rihmaga löömine, tutistamine. 1.8 Kiitus Kiitust võib käsitada kui tasu hea teo eest või kui positiivse kinnituse tingimust. Kiitust peaks siiski käsitlema kui esineb soovitud käitumine. Seda tehakse kui see aitab kindlustada häid harjumusi. Kiita saab naeratusega, kiitva sõnaga, julgustava märkusega, puudutusega ja miks mitte ka paremal juhul mõne kingitusega. KOKKUVÕTE Oma töö kokkuvõtteks võib öelda, et laps on enda kodu peegel. Paljugi meie
läbi elanud raske füüsilise kohtlemise, mille tagajärgedele hooldaja esialgu ei mõtle. Lapse raputamisega tema vaigistamine, võib tuua raskeid tagajärgi. Neist kõige hullem on surm. Seega, ükskõik kui väsitav, fustreeriv ja närvi ajav lapse nutt ka ei oleks, tuleks teda rahustada, välja uurida nutu allikas ja aidata lapsel probleemist üle saada, mitte mingil juhul ei tohiks füüsilist vägivalda mitte ühegi lapse peal kasutada. Isegi laks tagumikule või tutistamine ei ole põhjendatud mitte mingil juhul, lapsega tuleb rääkida, karistuseks pigem tema hobisid või meelehead tekitavaid tegevusi piirata, selgitada mille eest teda karistatakse. Kõigil on õigus vägivallata elule ja kui me ootame paremat, kuritegevuse vaba ühiskonda, tuleks esmalt tähelepanu pöörata lastele ja nende kasvatamisele ilma vägivallata ja väärkohtlemiseta! 14
arutlusteks. Kui lapsevanema poolsed ootused erinevad oluliselt lastekollektiivi poolt võimaldatavatest, on vaja lastehoidu vahetada. End turvaliselt tundes tekib vajadus kuuluvuse järele. Alles nüüd tekib lapsel enesel soov ja huvi minna lastekollektiivi, sest seal on võimalus mängida sõpradega, tegutseda koos kaaslastega. Kohanemisraskused tulevad uuesti päevakorda kui laps saab haiget kas vaimselt (sõber ei mängi minuga täna) või füüsiliselt (tõukamine, hammustamine, tutistamine). Mõne lapse vajadus privaatse ruumi järele on nii suur, et ta ei hakka kunagi teiste laste seltskonda nautima ega lastekollektiivist eemal olles selle järele igatsema. Kerge kohanemise puhul lepib laps lasteaiaga 10-15 päeva jooksul. Raskemal juhul võib kuluda 1-2 kuud. Eriti raske kohanemise puhul (laps haigestub tihti, muutub titelikumaks, ilmneb füüsiline ja psüühiline kurnatus) tuleks edasise osas nõu pidada kasvataja, nõustaja või psühholoogiga
isikuid oli teo hetkel alkoholijoobes, mida raskem vägivald seda suurema tõenäosusega oli süüdlane alkoholijoobes - Seksuaalkurjategijate retsidiivsusrisk on kõige väiksem – on praktiliselt koge vähem ohtlikumad sest nende kuritegevuse kordamisprotsent on väga väike - Pussitamise teel tapetakse kõige rohkem sest Agressiivsus lapseeas - Viha emotsioon ilmneb juba 4-7 kuu vanustel lastel - 1-3 vanuses ilmneb enim füüsilist agressiivsust – hammustamine, lükkamine, tutistamine o Käituvad nii sest kõrgemad kortikaalsed funktsioonid ei ole välja arenenud, ei oska teiste perspektiivi vaadata, - Lasteaias ilmneb 25% ajast omavahelisel suhtlused agressiivsus – enam kui nt vägivaldsetel jõukudel - Vanusega otsene agressiivsus üldiselt väheneb, kaudne suureneb - Lapseea vägivaldne käitumine ennustab vägivaldset käitumist lasteeas, ei saa võtta neid 1-
Verevalumid keha piirkonnas. 22000 Verevalumid näo piirkonnas. 17000 Luumurrud käte, jalgade keha ja näo piirkonnas. 7000 Suguelundite vigastused, katkenud rasedused. 6000 Torke- ja lõikehaavad, sisemised verejooksud. 6000 Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Elanikkonna uuring 2003 Kas lapse tutistamine on perevägivald? 3.jaanuar 2007 1)Loomulikult on, paned ju käe lapse külge! 18% (36hääletajat) 2)Kui ainult õrnalt sakutada, siis pole. 27% (55hääletajat) 3)Tutistada võib küll, aga peksa ei tohi anda. 18% (36hääletajat) 38 4)Ei ole! Kuidas muidu laps aru saab, mis on õige ja mis vale, kui teda karistada ei tohi. 37% (75hääletajat) Kokku hääli: 202 Küsitlus
ehk koduvägivald) Füüsiline lähisuhte vägivald- situatsiooniline suhtevägivald- situational couple violence Tekib tavapäraselt interpersonaalse konflikti käigus (Nt mees läks korra nörvi ja virutas, see oli ka kõik) Ei ole kroonilise loomuga ega sisalda endas kaaslase manipuleerimist ega kontrollimist ning on pigem nõrkade suhtlemis- ja vihajuhtimisoskuse tulemus. Üldjuhul väljendub kergemate füüsiliste rünnakute näol (lükkamine, tõukamine, tutistamine). Ka naised kasutavad füüsilist vägivalda ja isegi sama palju kui mehed, lihtsalt see on kergem- viskavad millegagi, tutistavad, küünistavad jne. Ekstreemsemsemad füüsiliste rünnakute juhumid on: kägistamine N ja M kasutavad situatsioonilist vägivalda enam-vähem võrdselt. Situatsiooniline suhtevägivald- esinemissagedus: 29% üliõpilastest tunnistas partneri suhtes füüsilise vägivalla kasutamist, kusjuures 9% vastanutest tunnistas mõne tõsisema rünnaku toimepanemist.
alkohoolikute, narkomaanide jt asotsiaalsete vanemate käes olevaid lapsi peksust, näljast ja seksuaalsest väärkohtlemisest, ei ole vaja kohelda kõiki vanemaid kui potentsiaalseid kurjategijaid. Ka ülileebe ja õiglase inimesena tuntud Peeter Põld arvas, et koduses õhus võiks olla "vitsahirmu", ilma et vitsa kordagi päriselt vaja läheks. Füüsiline vägivald oli ja on tooruse ja jämeda omavoli avaldus, ent me ei tohiks seda samastada tutistamise, tagumikulaksu ja vitsanähvatusega. Tutistamine või väike laks pole füüsiline vägivald. Karistamise reeglid Kui lapse eksimus on tingitud pahatahtlikkusest, ta on meelega jätnud korralduse täitmata, on olnud hoolimatu või keeldub oma eksimust tunnistamast, on karistuse eesmärk edaspidiste eksimuste ärahoidmine. Kogemata juhtunud eksimust harilikult ei karistata, nagu ka siiralt ülestunnistatud ja kahetsetud tegu. Mida tuleb silmas pidada, et karistus mõjutaks edaspidist käitumist?
annaabi.ee 
