jtkuvalt enimtunnustatavad piirdaatumid 17891799. Nimetuse 'Suur Prantsuse revolutsioon' vttis kasutusele tuntud vene anarhist ja ajaloolane Pjotr Kropotkin oma selleteemalises ksitluses. Sealt kandus see nimi edasi ka Nukogude ajalookirjutusse, kuigi nimetuse "isa" jeti mistagi paljastamata, kuna tolle positsioon ja ideoloogia ei sobinud valitseva korraga. Ksitavusi on tekitanud ka, millise iseloomuga revolutsioon see ikkagi oli. Nagu lhtub selle sndmustest, kis pidev vimuvitlus ning esile tusid erinevad poliitilised suunad, maailmavaated ja isiksused. Seetttu ei saa selle iseloomu ilmselt heselt hinnata; kige ldistavamalt vib elda, et 1789. kuni 1794. aastani liikus revolutsioon pidevalt radikaliseeruvas ning 17941799 ha mdukamaks muutuvas suunas. Egon Friedell on koguni vitnud, et 1799.-ks vi hiljemalt 1804. aastaks judsid prantslased samasse seisu, kus nad olid olnud enne 1789. aastat: absolutismi. Siiski ei olnud revolutsioon mingil juhul
htsuse reeglid (Pierre Corneille' ja Jean Racine'i loomingus). 18. sajandil valgustusaja suurimad nitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi lpus seadis naturalism eesmrgiks argise tetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning hiskonnakriitilise realismiga tusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Pshholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tehhov. Maurice Maeterlinck oli smbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti ksitlesid prast I maailmasda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Poliitilise teatri lipukandja Bertolt Brecht arendas eepilise teatri teooria. Prast II maailmasda olid mjukad eksistentsialism (Jean-Paul Sartre) ja absurditeater (Samuel Beckett ja Eugne Ionesco).
Ent niipea kui karjus mäele läheneda püüdis, nägemus kadus. Eestlane pöördus tagasi oma karja juurde ning nägemus ilmus taas mäele. Nii sündis mitu korda järjest. Koju tagasi pöördunud, jutustas karjus sellest ilmutusest ka teistele külaelanikele. Mned neist suundusid teise päeva varahommikul mäele ja nägid samuti allika läheduses imekaunist Naist heledas hiilgavas rivastuses. Ent niipea kui nad ligemale astusid, kadus ilmutus kohe. Kolmandal päeval kordus seesama lugu. Siis tusid külaelanikud mäkke ning leidsid kohalt, kus oli end näidanud suursugune Emand, vanaaegse pühakuju... Kuna nad kik olid luterlased, siis ei suutnud nad mista, mis on ikoonil kujutatud. Eestlased andsid pühakuju lähimasse misa teotööle tulnud vene igeusklikele talupoegadele Jaama külast ning jutustasid, kuidas nad olid selle leidnud. igeusklikud mistsid kohe, et see on Jumalaema Uinumise pühakuju. 1885. aastal asutati Pühtitsa igeusklik kogudus. Kuid kohalikud misnikud ei andnud
Välismaalt tulnud õppejõud tõid valgustusideid, mida Aleksander I vabameelsena toetas. Ülikoolile ehitati peahoone, tähetorn, anatoomikum, kliinik, raamatukogu. TÜ muus kiiresti Euroopas tuntud teaduskeskuseks, siin tegutsesid: Struve - astronoom; Jacobi - füüsik; von Baer - embrüoloogia. 1829-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut. 19 sajandi esimesest poolest on teada üksikuid TÜs õppinud eestlasi, needki saksas-tusid. Baltisaksa kultuurielu keskpunktiks kujunes TÜ, kunstielu keskpunktiks Raadi mõis. TÜ juurde rajati joonistuskool, kus õpetajaks Dresdenist pärit Senff. Tallinnas tegutses Reinimaalt pärit maalikunstnik Kügelgen. 19 sajandi kultuurielu oluliseks osaks olid seltsid. Oli nii teadus- kui põllumajandus- seltse aga ka üliõpilaste seltse, koore, abistamiskassasid. Baltisaksa arhitektuuris valitses 19 sajandi esimesel poolel klassitsism, mis avaldus
kuningat e. juhti. lestusnud harjulased piirasid sisse Tallinna ja lkitasid saadikud Turusse abivge kutsuma. Paralleelselt toimusid sndmused Lnemaal.Piirati sisse kohalik pealinn-Haapsalu. 14.mail toimus Sjamel vihane lahing kus lestusnute vgi laiali pilluti ja videtavasti 3000 eestlast surma sai. 4 peva hiljem tulid esimesed abived Viiburist, see jrel Turust. Paraku pidid nad kohe ka tagasi purjetama, kuna Ordumeister oli juba Haapsalu all. Suvel tegid lestusu harjualsed, ja nende eeskujul tusid juulis les ka saarlased. Saarlased piirasid sisse Pide ordulinnuse, mis alistuma sunniti. Liivi ordu vgedest ji vheks ja abi paluti Saksa Ordu krgmeistrilt Preisis. Nad tungisid Harjumaale ja laastati maa. 1344.veebruaris oli Saaremaa aeg. Suurte kaotustega hvitati saarlaste linnus ja tapeti nende juht Vesse. Tulemused: Eestlased tegid tsise jupingutuse kuid, alal jdi. 1346ndal aastal ms Taani Kuningas Eesimaa hertsogkonna 19 000 Lbeki marga eest
raamistusse. Jrve pikkus oli umbes poolteist miili, kuna laius oli kolmveerand miili, neeme vastas veel rohkemgi, ahenedes luna pool vhem kui poolele nimetatud vahemaast. Jrve laineline rannajoon moodustas lahtesid ja palju esiletungivaid madalaid neemi. Jrve phjapoolses ehk lhemas otsas krgus ks mgi, millest ida ja lne poole laius lagedam ala, muutes vaatepildi meeldivalt mitmekesiseks. Ometi oli maa ldiselt mgine: krged knkad vi madalad med tusid jrsult veest tervelt heksa kmnendiku rannajoone ulatuses. Erandid muidugi tegid maastiku ainult pisut vaheldusrikkamaks, ja isegi nendes kohtades, kus kallas oli vrdlemisi laugjas, oli taamal mni kngas (lk. 25 lik 3).
Krossi luulekogu ilmumine avas eesti luules uue lehekülje. Ellen Niit avaldas ajakirjanduses oma luulet juba 1945. aastast alates, aga et ta oli pinnuks silmas neile, kes valvasid, et kirjandus oleks ikka ideoloogiliselt õige, siis sai Ja siis sähvatasid esile noored vihased mehed, "kassetipõlvkond" - nende luulevihikud ilmusid 11,5 x 17,5 sentimeetri suurustes pappkassettides, millesse kogutud luuletused sat- tusid sageli vastuollu ametivõimude ettekirjutustega. Esimeses kassetis esinesid Paul-Eerik Rummo, Linda Ruud, Arvi Siig, Mats Traat ja Enn Vetemaa. Põlvkonna poeesia sümboliks tõusnud Paul-Eerik Rummo avaldas 1960. aastatel mitu luulekogu, nagu suurt tähelepanu pälvinud "Lumevalgus..
/ ¡ Vana kuju . sarnane . Otse maapinna- £278 ¢H¨ aa¨ldusosutiks on ( ), mis le pandav iste oli , sellele kujutab inimese j¨alitamist asetati omakorda . is- ning tema k¨atte saamist. tusid vanemad ning nen- m¨ ark t¨ahistab vastavat de vahe oli u. 225 cm. tunnet . Siit tuleb kirja alguses vane- mate inimeste suhtes kasuta- / ¡ Kujutab v¨ a ravat tav austav p¨o¨ordumine .
oli hambuni relvis. Tasa>se häälega käskusid jagades juhtis Trouille-fou väga tõsise näoga päratu suure, põhjatu vaadi tühjendamist, mis oli täis relvi: kirveid, mõõku, püssirohupanne, kiivreid, soomussärke, kilpe, piigi- ja odaotsi, nooli ja muud sellist kraami, nagu küllusesarv õunu ja' viinamarju. Igaüks võttis hunnikust midagi, kes kiivri, kes rapiiri, kes 2 3 0 ristipidemega pussi. Isegi lapsed relvas'] tusid, oli isegi jalutuid, kes soomussärgis või raudrüüs roomasid joomarite vahel nagu suured sitikad. Lõpuks, kõige kärarikkam, lõbusam ja suurearvulisem rühm asus pinkidel ja laudadel ühe mehe ümber, kes kõnet pidas ja vandus kilava häälega, mis tuli teda pealaest jalatallani katva raske sõjarüü alt. Isik, kes nõnda kogu rüütlivarustuse endale selga oli laadinud, kadus täiesti selle mundri alla ära, näha võis ainult ta ülbet punast kikkis nina, salka valvakaid
annaabi.ee 
