kauplemine) Konkurents – mittejagatava eesmärgi poolepüüdleva 2 või enama tegutseja vaheline suhe: tertius gaudens (kolmas osapool võidab). Tehingute suhteline läbipaistvus. Vahetus- ja rolliturg o Vahetusturud Turutegutseja identiteet ja roll muutlik Vahendaja, maakler, kaupleja Neoklassikalise turumudeli aluseks o Rolliturud Identiteet ja rollid püsivad: kas müüja/tootja või ostja Tootjad joonduvad pigem üksteise suhtes kui vahetult tarbijast/nõudlusest Turutegutsejate organiseerumine ühistes huvides lihtsam kui vahetusturul Tootmisturud o Identieet – tajutud/omistatud sarnasus; omandatakse turul suhestatuna teiste turutegutsejatega, kes tegutsevad samas rollis
Sõltub turu tüübist Struktuur Kaks põhirolli, erinevad huvid ja strateegiad: ostja/tarbija, müüja/tootja Vajalik 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus Konkurents: mittejagatava eesmärgi poole püüdleva 2 või enama tegutseja vaheline suhe; tehingute suhteline läbipaistvus Vahetusturud: Turutegutseja identiteet ja roll muutlik; vahendaja, maakler, kaupleja; neoklassikalise turumudeli aslus Rolliturud: Identiteet ja rollid püsivad: kas müüja/tootja või ostja; tootjad joonduvad pigem üksteise suhtes kui vahetult nõudlusest; turutegutsejate organiseerumine ühistes huvides lihtsam vahetusturul; tootmisturud Staatusturud: Turu korrastus ja hinnad kujunevad eelkõige tegutsejate turuidentiteetide ja staatushiererhia baasil; ei ole väljakujunenud “objektiivset” ja turuvälist hindamisskaalat, vajalik “turusisene info; pigem vähe tegutsejaid,
naiste hõivevaldkonnad - töö tasustamine; sümboliline eristamine mõju naiste saavutuslikkusele. 6. Loeng Turg ja raha 1) Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja erinevused 2) Turu eeltingimused ja omadused: turukultuur, turuobjekt ja selle väärtuse kujunemine, struktuur 3) Vahetus- ja rolliturg Vahetusturud: · Turutegutseja identiteet ja roll (ostja/müüja) muutlik · Vahendaja, maakler, kaupleja · Neoklassikalise turumudeli aluseks Rolliturud: · Identiteet ja rollid püsivad: kas müüja/tootja või ostja · Tootjad joonduvad pigem üksteise suhtes (nisid, identiteedid) kui vahetult tarbijast/nõudlusest · Turutegutsejate organiseerumine ühistes huvides lihtsam kui vahetusturul · Tootmisturud (tootmisahel). 4) Staatus- ja standarditurg Staatusturg: · Turu korrastatus (struktuur) ja hinnad kujunevad eelkõige tegutsejate turuidentiteetide ja staatushierarhia baasil;
Ostja / tarbija Müüja / tootja Vajalik 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus (turg kauplemine) Konkurents: mittejagatava eesmärgi poole püüdleva 2 või enama tegutseja vaheline suhe: teritus gaudens (,,kolmas osapool võidab"); tehingute suhteline läbipaistvus. *Vahetus-ja rolliturg Vahetusturud: Turutegutseja identiteet ja roll (ostja/müüja) muutlik Vahendaja, maakler, kaupleja Neoklassikalise turumudeli aluseks (L.Walras, Pariisi börs 19 saj) Rolliturud: Identiteet ja rollid püsivad: kas müüja/tootja või ostja Tootjad joonduvad pigem üksteise suhtes (nisid, identiteedid) kui vahetult tarbijast/nõudlusest Turutegutsejate organiseerumine ühistes huvides lihtsam kui vahetusturul Tootmisturud (tootmisahel); *Staatus-ja standarditurg Staatusturg Turu korrastatus (struktuur) ja hinnad kujunevad eelkõige tegutsejate
objekti puhul Sõltub turu tüübist Struktuur Kaks põhirolli, erinevad huvid ja strateegiad (ostja/tarbiha, müüja/tootja) Vajalik 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus (turg ei võrdu kauplemisega) Konkurents tehingute suhteline läbipaistvus Vahetus- ja rolliturg Vahetusturud turutegutseja identiteet ja roll muutlik, vahendaja maakler kaupleja, neoklassikalise turumudeli aluseks Rolliturg identiteet ja rolled püsivad (kas müüja/tootja/ostja), kuna tarbijad on suur mass, keda on raske identifitseerida siis tooteid kergem modifitseerida konkurentide põhjal, tootmisturud Staatus- ja standardturg Staatusturg brändid, eksperdid, hinnad kujunevad pigem tegutsejate turuidentiteedi basil, staatushierarhia, unikaalne ühele tegevusvaldkonnale Standardturg mingid standardid, mis hinna ja kvaliteedi kooslust
tööstusharu, turg); sõltub turu tüübist). o Struktuur: kaks põhirolli, erinevad huvid ja strateegiad: 1) ostja/tarbija; 2) müüja/tootja; vaja 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus; konkurents. 3) Vahetus- ja rolliturg o Vahetusturg: turutegutseja identiteet ja roll(ostja/müüja) muutlik; vahendaja, maakler, kaupleja; neoklassikalise turumudeli aluseks. o Rolliturg: identiteet ja roll püsiv; tootjad joonduvad pigem üksteise suhtes kui vahetult tarbijast/nõudlusest; turutegutsejate organiseerumine ühistes huvides lihtsam kui vahetusturul; tootmisturud(tootmisahel). 4) Staatus- ja standarditurg o Staatusturg: turu struktuur ja hinnad kujunevad eelkõige tegutsejate turuidentiteetide ja staatushierarhia baasil; ei ole väljakujunenud objektiivset ja turuvälist hindamisskaalat, vajalik
Turutegutseja identiteet ja roll (ostja/müüja) muutlik Turutegutseja identiteet ja roll (ostja/müüja) muutlik Vahendaja, maakler, kaupleja Vahendaja, maakler, kaupleja Neoklassikalise turumudeli aluseks (L.Walras, Pariisi börs 19 saj) Neoklassikalise turumudeli aluseks (L.Walras, Pariisi börs 19 saj) Rolliturud: Rolliturud:
Huvirühma mõju tegurid n Poliitilise süsteemi iseloom: (1) pluralism, (2) korporatism, (3) kontrollitus/ allutatus n Huvirühmade võime rakendada mõjutusvahendeid (sanktsioone) n Huvirühmade legitiimsus n Liikmeskond: arvukus, esindavus, liikmete isiklik/kutsealane mõjukus, pühendumus n Raha n Juurdepääs poliitika kujundamisele: (1) otsene, (2) kaudne (avaliku arvamuse kaudu) Korporatiivne riik? ® Poliitine süsteem pole korraldatud turumudeli konkurentsi alusel, vaid hierarhilises süsteemis institutsioonide kaudu ® Korporatismi demokraatlikkuse hindamine on olnud erinev ® Mitte segi ajada üliõpilasühingutega Huvirühm ja erakond Suhete võimalused: ® täielik mittesõltuvus ® vahelduv toetus ® eelissuhted ® huvirühm loob erakonna ® erakonna domineerimine Erakonna mõiste n Erakond on ühendus, mis on loodud mõjutama riigi poliitikat
rivaale lihtsalt pole. Kui üks firma alandab hinda, on teised sageli sunnitud seda jälgima. Kui üks tõstab hinda, peab ta kaalutlema kas teised jälgivad seda või mitte. Selline hinnasõja oht võib viia hinnalepeteni ja hinnakonkurents asendub konkurentsiga reklaami, järelteenuste, pakendi jm. alal. Puuduvad head mudelid, mis võimaldaks saavutada firma ja majandusharu tasakaalu. See viib sageli salalepeteni, et maksimeerida, firmade ühist kasumit. See viib majandusmehhanismi monopoolse turumudeli poole. Teine põhjus, miks traditsioonilise firmateooria mudeleid on raske rakendada on see, et tänapäeval suurtes firmades omanikud ja juhid ei lange kokku. Omanikud-aktsionärid on sageli ilma hääleõiguseta või lihtsalt ei osale juhtimises. Juhid küll vastutavad aktsionäride ees, kuid on paljus sõltumatud. Seetõttu ei nimetata sellist süsteemi ettevõtluskapitalismiks vaid ärijuhtimislikuks kapitalismiks.
annaabi.ee 
