· Inimesed kasutavad vaid 1% sellest energiast, mis kiirgab Maale ühe päeva jooksul (jätkuks 27 aastaks) · Eestis on päiksepaistet alla 2000 tunni aastas ja ei ole otstarbekas aastaringselt kasutada päikeseenergiat kasutatavaid seadmeid · Päikeseenergia kasutamine on lähiaastatel veel kallis, kuid päikesepaneelide arengus on oodata läbimurret infrapunakiirgust ehk pilvise ilma päikeseenergiat elektriks muundava tehnoloogia turuletuleku osas · Võimaldab säästa küllaltki palju vahendeid, mis tavaliselt kulutatakse kuus või aastas kütte eest tasumiseks. Kasutamine · Passiivne päikeseenergia kasutamine hoonete küttekulude vähendamiseks · Päikesekollektorid vee soojendamiseks Huvitavad videod · http://www.youtube.com/watch?v=TtzRAjW6KO0 · http://www.youtube.com/watch?v=bLgK97sWxA TÄNAN KUULAMAST! Kasutatud materjalid http://en.wikipedia
päikeseenergia väiksesse ruumi ja toodetakse seeläbi väga kõrgeid temperatuure.) Slide 4. · Eestis on päiksepaistet alla 2000 tunni aastas ja ei ole otstarbekas aastaringselt kasutada päikeseenergiat kasutatavaid seadmeid · Päikeseenergia kasutamine on lähiaastatel veel kallis, kuid päikesepaneelide arengus on oodata läbimurret infrapunakiirgust ehk pilvise ilma päikeseenergiat elektriks muundava tehnoloogia turuletuleku osas Slide 5. · Edukalt kasutatav tarbevee soojendamiseks suveperioodil nt turismiasutustes, suvelaagrites jne. · Otstarbekas kasutada päikesepatareisid väikese elektri tarbimisega eraldatud objektidel, kuhu transport on keeruline nt majakas · Võimaldab säästa küllaltki palju vahendeid, mis tavaliselt kulutatakse kuus või aastas kütte eest tasumiseks. Slide 6.
muuta Eesti energeetiliselt sõltumatuks. Eesti baseerub hetkel põlevkivil, mida jätkuks 100-200 aastaks. Me peaksime looma vaba elektrituru, võtma vastu keskkonda säästva energiamajanduse. Sellega saaksime stabiliseerida elektrihinda. Hüdroenergiat on Eestis vähe. Päikeseenergia kasutamine on veel lähiaastatel kallis, kuid päikesepaneelide arengus on oodata läbimurret infrapunakiirgust ehk pilvise ilma päikeseenergiat elektriks muunduva tehnoloogia turuletuleku osas, suurendades sel moel päikeseelektri tootmise kasutegurit praeguselt 15%lt enam kui 30%ni. Biokütuseid kasutatakse valdavalt soojatootmiseks ning nende lisaroll saaks tulevikus olla talvise energiatarbimise tipu katmine. Peipsi järve äärde oleks võimalik ehitada tuulepark, mis kataks poole Eestis tänasest elektrivajadusest. Või siis avamere äärde tuulepark, mis kataks kogu Eestimaa elektrivajaduse, ning muudaks meid energeetiliselt sõltumatuks teistest riikidest
energeetiliselt sõltumatuks. Minevikku jääks ligi 80% Eesti õhusaastet ja 95% veereostust tekitav elektritootmine ning kaoksid tuhamäed. Loodaks ka eeldused transpordisüsteemi naftasaadustelt taastuvenergiale üleviimiseks. Päikeseenergia kasutamine on lähiaastatel veel kallis, kuid päikesepaneelide arengus on oodata läbimurret infrapunakiirgust ehk pilvise ilma päikeseenergiat elektriks muundava tehnoloogia turuletuleku osas, suurendades sel moel päikeseelektri tootmise kasutegurit praeguselt 15%lt enam kui 30%ni. Tänase tehnoloogiataseme juures on Eesti tingimustes ühe hektari päikesepaneelide tootlus 1.6 GWh energiat aastas. Eesti-Vene "kontrolljoone" lähedusse, mis kulgeb Peipsit mööda 124 kilomeetrit, saab püstitada tuuleturbiine rohkem kui poole tänase Eesti elektrivajaduse katmiseks. Peipsi järve ümber on ka head ühendusvõimalused põhivõrku ning Läti ja Vene suunale. Läänemaal,
või teenust. Michael Porter on identifitseerinud viis erisugust konkurentsijõudu, mis isel haru terviklikku atraktiivsustning ettevõtte konkurentsivõimet: 1. Harusisene konkurents turusegment on ebaatraktiivne, kui selles juba tegutseb arvukalt tugevaid ning agressiivseid ettevõtteid. 2. Uute potensiaalsete sisenejate oht kõige atraktiivsem on segment, kus on kõrged sisenemisbarjäärid ning madalad väljumisbarjäärid. 3. Asendustoodete turuletuleku oht turusegment ei ole atraktiivne, kui on olemas reaalen või potentsiaalne asendustoodete turuletuleku oht. 4. Tarbijate turujõud turusegment ei ole atraktiivne, kui tarbijatel on suur või kasvav kauplemisvõim ehk võime pakkujale hindu, kauplemistingimusi jms dikteerida. 5. Tarnijate tingimisvõim turusegment ei ole atraktiivne, kui tarnijad on võimelised hindu tõstma või pakutavaid kohuseid vähendama. · Vahendajad:
ettevõttel vähendada kaupade ostmise ja müümisega kaasnevaid riske) (õpik lk 79-80) 1.Defineerige turu mõiste ja iseloomustage turu valest defineerimisest tekkivaid ohte. Turg on ühendatud tarbijate grupp, kellel on sarnased vajadused. (õpik lk 122) 2.Iseloomustage M. Porteri tootmisharu konkurentsimudelit. (pikemalt õpik lk 78-79, joonis) 1)Harusisene konkurents 2)Uute potentsiaalsete sisenejate oht 3)Asendustoodete turuletuleku oht 4)Tarbijate turujõud 5)Tarnijate tingimisvõim 1.Iseloomustage turul tegutsevaid huvigruppe. Sõltuvalt vastastikmõjust ettevõttega eristatakse kolme huvigruppide rühma: 1)Huvigrupid, kelle huvid langevad kokku ettevõtte huvidega : sisemine kontaktauditoorium, finantsringkonnad 2)Huvigrupid, kellest ettevõte on huvitatud, kuid kes ise vahetult ettevõtte käekäigust huvitatud ei ole (massikommunikatsioonikanalid, üldsus)
oluline tõhusa strateegilise positsioneerimise seisukohalt. Nagu näeme, on konkurentsijõudude vastane kaitse ja nende muutmine ettevõtte jaoks soodsaks strateegia seisukohalt ülioluline. Konkurentsi kujundavad jõud Need viis jõudu avalduvad valdkonniti erinevalt. Lennukiehituse turul on esitootjate Airbusi ja Boeingi vahel tugev konkurents. Tohutuid õhusõidukitellimusi täitvate lennufirmade võim hinda määrata on väga suur, samas kui uute tegijate turuletuleku oht, asendustoodete oht ja pakkujate jõud on mõõdukamad. Filmitööstuses on oluline aga meelelahutuse asendusvormide levik ning filme tarnivate filmitootjate ja -turustajate võim. Tugevam(ad) nendest viiest konkurentsijõust määravadki valdkonna kasumlikkuse ja on seega strateegia loomise seisukohalt kõige olulisemad. Kuid alati pole ilmne, mis see kõige silmapaistvam jõud on. Ehkki näiteks tarbekaupade sektoris käib väga tugev rivaalitsemine, ei
lüheneb toote turule toomise aeg ja saab toota nn individualiseeritud masstooteid. Tööstus 4.0 platvorm põhineb kolmel eeldusel. Toodangu mitmetahuline võrgustik tähendab paindlikku väärtusahelat, milles kogu informatsioon on saadaval reaalajas ka eri ettevõtete vahel. Vajalik on virtuaalse ja tegeliku maailma ühinemine ehk toote projekteerimine ja tootmise planeerimine koonduvad tervikuks, mis lühendab toote turuletuleku aega. Kolmas alus on küberfüüsilised süsteemid ehk modulaarsed, autonoomsed tootmismoodulid, millest on olemas pidevalt arenev virtuaalne kuvand. 7 Visioon katab kogu tööstusliku väärtusahela, nii et sellest on kasu kõigis sektorites: munitsipaalsektoris, ehituses, tööstuses ja mujal. Innovatiivsed lahendused baseeruvad digiteerimisel ja smart data'l. Digiteerimine on tehnoloogia ja andmetöötluskompetents,
SISENEJAD · toote diferentseerimisvõimalused · stardikapitali vajalikkus · ümberlülituskulud Uute firmade · juurdepääs turustuskanalitele turuletuleku oht · valtsuse poliitika · kogemused TOOTMISHARU KONKURENTS Tarnijate Turul konkureerivad Tarbijate tingimisvõim ettevõtted tingimisvõim
Veelgi ebaatraktiivsem on tööstusharu, mis ei kasva. (mobiiltelefonide tööstus) Uute potentsiaalsete sisenejate oht: Kõige atraktiivsem on segment, kus on kõrged sisenemisbarjäärid ja madalad väljumisbarjäärid. Nii siseneb turule vähem ettevõtteid. Muudab ettevõtted agressiivsemaks ja konkureerivamaks. Madalad sisenemisbarjäärid, kuid kõrged väljumisbarjäärid- madal ja riskantne tulundus (lennundus) Asendustoodete turuletuleku oht. Turusegment ei ole atraktiivne, kui on olemas reaalne või potentsiaalne asendustoodete turuletuleku oht. Tarbijate turujõud: 7 Pole atraktiivne kui tarbijatel on suur või kasvav kauplemisvõim. Jaekaubandusketid väiketootjatele. Tarbijad võivad olla tingijad. Võimalus arendada brändi väärtust, et kogu eelistus ei kujuneks mitte ainult hinna põhjal. Lojaalise kliendibaasi kasvatamine.
kontrolli teostamisel. 17. Turu struktuuri hindamine. Koondumiskontroll. Turu struktuuri hinnatakse turu koondumise, ettevõtete suuruse, toodete diferentseerituse taseme ning turule sisenemise ja sealt lahkumise tõkete kaudu. Turuosa ja koondumise määr arvutatakse pärast asjaomase turu määratlemist. Üldiselt kehtib seaduspärasus, et mida vähem on ettevõtjaid, seda suurem on nende turuosa ja seda väiksem on konkurents. Kui asjaomane turg on koondunud, seal valitsevad olulised turuletuleku tõkked14 ja abisaaja on sellel turul peamine tegutseja, siis on tõenäolisem, et abi andmise korral peavad konkurendid oma käitumist muutma, näiteks lükkama uue toote või tehnoloogia loomise edasi, loobuma sellest või koguni lahkuma turult. Euroopa Liidus kehtib koondumiskontroll juhul, kui asjaomaste ettevõtjate turuosa on ühisturul või selle olulises osas suurem kui 25%. Samas on koondumiskontroll pigem
D Jaotussüsteemi analüüs î Eesmärk: optimeerida toote teekond tootjast tarbijani î Sisu: jaotus- ja tootmisprobleemid, turupartnerite valik, kaubavood î Metoodika: turupartnerite küsitlemine, klientide ja varustajate analüüs, enamarenenud turgude analoogia kasutamine D Konkurentsianalüüs î Eesmärk: konkurentsisituatsiooni hindamine, ettevõtte positsioonimine/profileerimine î Sisu: konkurentide turuletuleku võimalikkus, konkurentide määratlemine, konkurentide analüüs võrdluses oma tugevate ja nõrkade külgedega, asenduskaubad ja -tehnoloogiad, valdkonna ja ettevõtte üldine areng, koopereerumise võimalused ja ohud î Metoodika: messide analüüs, patentide analüüs, uurimisreisid, tihe side kapitali-andjatega, konkurentide reklaamianalüüs, turu arengu protsesside analüüs, seminarid, kooperatsioonikõnelused, nn
They consist of those forces close to a company that affect its ability to serve its customers and make a profit. Porter's Five Forces include three forces from ,,horizontal" competition: threat of substitute products, the threat of established rivals, and the threat of new entrants; and two forces from ,,vertical" competition: the bargaining power of suppliers, bargaining power of customers. Viis konkurentsijõudu: x Uute osalejate turuletuleku oht x Konkurents olemasolevate ettevõtete vahel x Pakkujate võim hinda määrata x Asendustoodete või -teenuste oht x Klientide võim hinda määrata Mida tugevamad need jõud mingis tööstuses (valdkonnas) on, seda madalam on selle tööstuse kasumi potentsiaal. Iga jõu tugevus erineb tööstuseti ja muutub ajas. Tööstuse analüüsi saab kasutada strateegiliste otsuste langetamisel:
annaabi.ee 
