Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Turismisvormid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sporditurism, sport, turist, sihtkohad, meelelahutus, puhketurism, puhata, kruiisiturism, puhkaja, hotell, laade, reisimine, võistlused, olümpiamängud, spordis, treenerid, toetav, maksud, turismivormid, vesper, puhkuseajal, nädalavahetusel, aegajalt, taastuda, masaazid, jooke, lähisida, aasia, hispaania, malaisia, pokumaa, otepää, seikluspark· rahvuslik turism (national tourism); · rahvusvaheline turism ehk välisturism (international tourism). 4 Sisemaine turism hõlmab siseturismi ja sissetulevat turismi. Rahvuslik turism hõlmab aga siseturismi ja väljaminevat turismi. Rahvusvaheline turism hõlmab sissetulevat ja väljaminevat turismi. 1.2. Turismi erinevad vormid Turismivorme on väga palju ja nende liigitamine toimub mitmeti. Inimesed reisivad küll erinevatel põhjustel, kuid enim levinud on siiski näiteks puhketurism, linnaturism, massiturism, äriturism, maaturism, seksiturism jne. Puhketurismi puhul valib turist ise sihtkoha ning tasub ka reisi eest iseseisvalt. Maksab ainult selle eest, mida ta on endale valinud ja mis kohti ta külastab. Puhketurismi peamiseks eesmärgiks on lõõgastus ja puhkus. Soovitakse argielust leida vaheldust. Reisitakse puhkuste ajal ning nädalavahetustel. (Turism...2013) Linnaturismiks peetakse aga turismiteenuste pakkumist linnakeskkonnas. Sinna alla
Rekreatsioon ja turism Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism Vaba aeg leisure · objektiivne saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne sisemine tunnetus Neulinger, 1974 Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust pakkuvat tegevust, mis võimaldab inimestel
Turismivormid Eesmärk: Õppija teab ja oskab tutvustada erinevaid turismivorme. Alateemad: 1. Säästev turism 2. Ökoturism 3. Loodusturism 4. Maaturism 5. Aktiivne puhkus 6. Mereturism 7. Kruiisiturism 8. Kultuuriturism 9. Sotsiaalturism 10. Heaoluturism 11. Sporditurism TURISMI VORMID Reisida võib väga erineval moel ja viisil. Igal reisijal on reisile minekuks oma motiivid. Reisida võib lähemale ja kaugemale, reaktiivlennuiga või jalgsi, sihtkohaks võib olla suurlinn või tundraavarused. Erinevaid turismiteenuseid on sadu ja tuhandeid. Et kogu selles segadikus kuidagi orienteeruda on püütud erinevaid turismivorme defineerida ja lahti mõtestada, grupeerida. Rääkides turismivormidest
..............................................................................4 1.1.4 Maaturism......................................................................................................................5 1.1.5 Ekstreemsuse otsingul....................................................................................................6 1.1.6 Kosmoseturism...............................................................................................................6 2.Populaarsemad sihtkohad üle maailma....................................................................................6 2.1 Riigid ja nende populaarsus................................................................................................6 2.1.1 Hiina tõus.......................................................................................................................7 3.1 Regioonide populaarsus.......................................................................................................
Rääkides turismivormidest räägime näiteks maaturismist, taluturismist, loodusturismist, suusaturismist, kultuuriturismist, kruiisiturismist, mereturismist, spaaturismist, äriturismist, seksiturismist. Seda loetelu võib jätkata veel väga pikalt. Järgnevalt püüame lahti seletada mõned mõisted. Need ei mahu kõik ühele tasemele. Iga turismivorm võib olla säästev turism, seega on see laiem kategooria kui näiteks suusaturism või sporditurism. Üks turismvorm võib mahtuda mitme teise turismivormi sisse või alla. Säästev turism Säästva turismi all mõistetakse kogu turismisektori vastavust säästva arengu põhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennuja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne. kõigil ja kõikjal tuleb kohandada end säästva arengu nõuetega
turismitööstuses kriisi. Millised hiljutised poliitilised sündmused on rahvusvahelist turismi mõjutanud? http://tallskinnykiwi.typepad.com/tallskinnykiwi/2011/11/enjoying-e Turismi liigid Turismi saab väga erinevalt liigitada - näiteks eesmärgi, liikumisvahendi, kestuse, toimumiskoha jm järgi. Sõltuvalt eesmärgist võib välja tuua järgmised turismi liigid: Hawaii Puhketurism (sea, sun, sand) – päevitamine, ujumine, snorgeldamine jmt. Turistide lemmikrannad: Dubai, Korsika, Küpros, Sharm el Sheik, Malta, Kanaarid, Bhuket, Bali saar, Hawaii, Miami, Acapulco, Bahama, Jamaica jt. Kultuuriturism. Maailma kultuuripärandi objektidega tutvumine. Näiteks Giza püramiidid, Akropol, Taj Mahal, Machu Piccu,
Tuntumaid on safarid dziipidega Aafrika eluslooduse jälgimiseks ja ka tuntuimad safaripiirkonnad asuvad Ida-Aafrika loodusparkides (Marai, Mana, Keenia ja Tansaania). Lisaks dziibisafaritele võib korraldada seiklussafareid õhupalliga, mägedes ronides, sukeldudes, kalastades, kanuuga sõites, ratsutades, jalgsi kõndides või külmakõrbetes suusatades. Safari keskkonnaks on niisiis kõrb (külmas kliimas lumi) ja seal osalemise viise on mitmeid. Mere- ja kruiisiturism Mereturism: Selle all mõeldakse reisimist merel, tavaliselt on transpordivahendiks jaht või väike laev. Sellest ka mereturismi teine nimetus-jahiturism. Reisi kestel külastatakse üht või mitut väikesadamat, tutvutakse vaatamisväärsustega maal, täiendatakse varustust ja tegeletakse meelelahutusega. Ka kruiisiturism on mereturismi osa. Eestis võtab kruiisilaevu vastu Tallinna sadam. Kruiisiturism: Kruiisiturismi peetakse üheks kiiremini kasvavaks valdkonnaks turismimajanduses
poolt oma tavaelukeskkonda, tunnetada aegade erinevust, et leida oma elu mõte. (Reisiajakiri Go, 2013) Turismil seevastu on aga palju laiem tähendus. Turism haarab tegevusi, mis on seotud inimeste reisimise ja viibimisega väljaspool nende tavalist elukeskkonda mitte kauem kui üks aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel (UNWTO). Turismi mõiste on eksisteerinud juba sajandeid, kuid ametlikult hakati mõisteid turism ja turist kasutama alles 1936.a. Rahvasteliidu poolt. (Alasi, 2013). Tänapäeva maailmas on turismil suur olulisus, see on inimestele tööks, osadele puhkuseks, paljudele elustiiliks. Turismi tuntakse ka majandusharuna ning on tihedalt seotud ka teiste majandusharudega. Turismimajanduse moodustavad turismialaseid teenuseid pakkuvad ettevõtted. Sellised ettevõtted tegelevad tavaliselt majutuse-, toitlustuse-, transpordiettevõtetena (Alasi; 2013). Turismi liigid ja vormid
toodetest ja teenustest, mida külastaja oma reisi ajal tarbib, nt. SPA-puhkus, kus külastaja saab erinevaid teenuseid. 4. Kuidas turismi liigitatakse (mille alusel)? Mida erinevad liigid (nt sisemine turism) tähendab? Siseturism, sissetulev turism, väljaminev turism, sisemine turism, rahvuslik turism, rahvusvaheline turism. 5. Kes on reisija? Iga inimene, kes reisib kahe või enama riigi vahel või kahe ja enama koha vahel oma riigis kõikvõimalikel põhjustel. 6. Kes on turist? Inimene, kes reisib väljapoole oma alalist elukohta vähemalt 24 tunniks, kuid mitte kauemaks, kui üks aasta 7. Kes on välisturist? Inimene, kes reisib välisriiki, mis ei ole tema tavaline elukoht rohkem kui 24 tunni jooksul. 8. Kes on siseturist? Inimene, kes reisib riigis, kus on tema elukoht vähemalt 24 tunni jooksul ja kaugemale, kui 80 km oma elukohast. 9. Nimetage turismi komponente. Looduslikud ressursid, tehiskeskkond, valitsused, turismiga otseselt seotud
1 p. Majutus koos toitlustusega; lennu-, vee- ja maismaatransport; loodus- ja tehisvaatamisväärsused ja nende haldajad; reisiettevõtjad reisibürood ja reisikorraldajad; reisisihi korraldajad avaliku, era ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Jrk. r Küsimus / Vastus Punkte 4. Mille poolest erineb turist reisijast? 1 p. Reisija on iga inimene, kes reisib kahe või enama riigi vahel või kahe või enama koha vahel oma riigis kõikvõimalikel põhjustel (k.a ärireisija, immigrant). Turist on inimene, kes reisib väljapoole oma alalist elukohta vähemalt 24 tunniks, kuid mitte kauemaks kui 1 aasta. Jrk. r Küsimus / Vastus Punkte 5
annaabi.ee 
