taotluse majutusettevõtte asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele Taotluse vorm ja ettevõte 7. Kui kaua kehtib majutusettevõttele registreering? Selgita ? Registreering tehakse tähtajatult, kuid ettevõtja, kes omab registristreeringut majandustegevuse registris, peab igal aastal esitama kinnituse registreeringu õigsuse kohta hiljemalt 15. aprilliks. 8. Millega tegeleb EAS Turismiarenduskeskus EAS Turismiarenduskeskuse eesmärk on turismiekspordi ja siseturismi arendamise kaudu: · majanduskasvu saavutamine · tööhõive suurendamine · regionaalarengu tasakaalustamine · väike- ja keskmiste ettevõtete tegevuse arendamine · elukeskkonna ja -kvaliteedi parandamine · säästva arengu põhimõtetest lähtuva turismimajanduse arendamine- EAS Turismiarenduskeskuse ülesanded: · Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine ning maine kujundamine
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool Turismivormi tundmaõppimine Õppeaines ,,Turismimajandus" Sisukord Sissejuhatus Maaturism 1.3 Pildid 1.2 Loodusturism 1.3 Pildid Kokkuvõte SISSEJUHATUS 2005. aastal kasvas EAS Turismiarenduskeskuse andmetel Eestis ööbinud väliskülastajate arv esialgsetel andmetel 1,9 miljonini, neist ööbis Eesti majutusettevõtetes 1,45 miljonit välisturisti. Põhilisteks sihtriikideks, kellele Eesti turismi turundustegevus on suunatud, on Soome, Läti, Venemaa, Saksamaa, Rootsi ja Norra. Enam levinud on linnapuhkused, äriturismid, tervisepuhkused ja maapuhkused. Kõige enam kasvavaks turismivaldkonnaks Eestis on tervisepuhkused (EAS Turismiarenduskeskus 2005). MAATURISM
puuduvad. Kvaliteedijärguga ettevõtteid on kolm: Arma Puhkemaja, Eisma Külalistemaja ja Puhkeküla, Lammasmäe Puhkekeskus. 2013. aastal on Lääne-Virumaa majutuskohti 69, tube 1002, voodeid 2673, tubade täitumus 32%, voodide täitumus 26%. Kindlasti saab tööd edasi jätkata ning võrrelda järgmiste aastate omadega. 8 9 KASUTATUD ALLIKAD Statistika andmebaasid . www.sat.ee (24.09.2014) EAS Turismiarenduskeskuse materjalid. www. puhkaeestis.ee (24.09.14) Põhja- Eesti turism. www. northestonia.eu (24.09.14) MTÜ Eesti Maaturism andmebaas. www.maaturism.ee (24.09.14) Eesti turismiinfo andmebaas. www. turismiweb.ee (24.09.14) 10
Saaremaa ja Lääne-Eesti rannikualad. Kõige rohkem soome üliõpilasi on Tartu ülikoolis, kus neid õpib igal aastal ligikaudu 300. Tallinnas on soome üliõpilaste arv väiksem, kõikudes 50 ja 100 vahel. Soomlasi ja soomlust esindavad Eestis terve rida aktiivseid organisatsioone ja ühendusi, kelledest saatkonnal on koostööd muu hulgas Soome Instituudi, Finpro-eksport organisatsioni, Soome Turismiarenduskeskuse kohaliku büroo ja soome ärimeeste ühendustega. Soome kultuuril on Eesti kultuurielus oma kindel koht. Pea igal nädalal võib Eesti eri kohtades tutvuda soome kultuuriga selle eri vormides olgu need siis näitused, kontserdid, teatrietendused või muud kultuurisündmused. Huvi Soome vastu torkab silma ka soome keele oskuses ja keeleõpingutes. Erinevates põhi- ja kutsekoolides õpib soome keelt umbes 4500 noort. 15 Kasutatud materjalid
Saaremaa ja Lääne-Eesti rannikualad. Kõige rohkem soome üliõpilasi on Tartu ülikoolis, kus neid õpib igal aastal ligikaudu 300. Tallinnas on soome üliõpilaste arv väiksem, kõikudes 50 ja 100 vahel. Soomlasi ja soomlust esindavad Eestis terve rida aktiivseid organisatsioone ja ühendusi, kelledest saatkonnal on koostööd muu hulgas Soome Instituudi, Finpro-eksport organisatsioni, Soome Turismiarenduskeskuse kohaliku büroo ja soome ärimeeste ühendustega. Soome kultuuril on Eesti kultuurielus oma kindel koht. Pea igal nädalal võib Eesti eri kohtades tutvuda soome kultuuriga selle eri vormides olgu need siis näitused, kontserdid, teatrietendused või muud kultuurisündmused. Huvi Soome vastu torkab silma ka soome keele oskuses ja keeleõpingutes. Erinevates põhi- ja kutsekoolides õpib soome keelt umbes 4500 noort. 15 KASUTATUD MATERJALID
aastaga võrreldes 11%. Põhjuseks võib pikemate ja kallimate välisreiside vahetamine taskukohasemate lähireiside vastu. Aasta-aastalt on kasvanud ka oma autoga Eestisse reisivate soomlaste arv ning Eesti osatähtsus on niisamuti tõusnud soomlaste pikemaaegsete reiside osas. Turismisuhete arendamisele on oluliselt kaasa aidanud ka Eesti iga-aastane osalemine Helsingi rahvusvahelisel Matkamessil. 2011. aastal oli Eesti selle messi ametlik partnermaa, EASi Turismiarenduskeskuse eestvedamisel ja toetusel osales 33 Eesti turismifirmat. Matkamessi külastas 83 tuhat inimest. 22. mail 2002 avatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Helsingi esinduses töötab alates 2007. aastast ka turismiesindaja Toomas Tärk. Soome-Eesti Kaubandusühing 1990. aastast tegutseb Soomes Soome-Eesti Kaubandusühing (SEKY), mis koondab peamiselt Eestis tegutsevaid Soome ettevõtteid ja Eestist potentsiaalselt huvitatud ettevõtteid. Liikmete arv on hetkel ligi 170
seadma keskkonnamõjude parendamiseks eesmärgid ja sellest lähtuvalt koostama tegevuskava täitma RV kohustuslikud kriteeriumid teavitama EASi turismiarenduskeskust soovist omistada ettevõttele RV märgis, saates sellekohase e-kirja koos avaldusega ning ettevõtte keskkonnapoliitika, -eesmärgid ning tegevuskava. Peale ettevalmistusperioodi viiakse ettevõttes läbi Rohelise Võtme ülevaatus (EASi turismiarenduskeskuse koordineerimisel), mille käigus kontrollitakse, kas ja kuidas ettevõte vastab RV kriteeriumitele. Rohelise Võtme diplom omistatakse ettevõttele korraga 12-ks kuuks, misjärel tuleb esitada uus taotlus märgise pikendamiseks ja sekretariaat viib läbi uue kontrollkülastuse. 3.3 Rohelise Võtme ettevõtted Eestis: Tallinn Harjumaa Pärnu Lõuna-Eesti Ida-Virumaa 1. Reval Hotel 1. Laulasmaa 1. Ammende 1. Haanjamehe 1
turismi mõjud ja turismitooted ning teenused sihtkohas. Täiendatud on autorite hinnangutega turismisihtkoha hetkeolukorrast ning tulevikuvaadetest. Lisatud on turismipuu joonis, mis annab piltliku ülevaate Viljandi turismiolukorrale. Aruandes lähtutakse peamiselt infost, mis on kogutud erinevatelt veebilehtedelt. Lisatud on ka autorite poolseid kogemusi. Analüüsi koostamisel on aluseks võetud Viljandi linna ja maakonna koduleheküljed, EAS Turismiarenduskeskuse aruanded, Viljandi turismi-ja arengukava ja Statistikaameti andmebaasid. Viljandi üldinfo Viljandi linn on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis ning ligi 15 ruutkilomeetrise pindalaga ühtne, rahulik, looduskaunis ja ajalooliselt rikas keskkond. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal. Linna liigendamisel on suur osa looduslikel veekogudel ja neid ümbritsevatel rohealadel. Viljandi lõunapiiriks on Viljandi järv, linna
Turismiettevõtetele annab süsteemiga liitumine konkurentsieelise ja väljundi kiiresti kasvaval turuosal, mille märksõnadeks on keskkonnatundlikkus, ehedad loodus- ja kultuurielamused.Taodeldes oma tootele EHE märki, kohustub ettevõtja juhinduma ökoturismi põhimõtetest ja täitma tootele esitatavaid nõudeid.5 EHE-märgise nõukogusse kuuluvad Eesti Ökoturismi Ühenduse, MTÜ ,,Eesti Maaturism" , EAS Turismiarenduskeskuse, liikumise "Kodukant" ja Eestimaa Looduse Fondiesindajad. Vajadusel täiendatakse märgise nõukogu valitud spetsialistidega.6 Eestis tegelevad ökoturismiga enamasti turismitalud, kus pakutakse kõikvõimalikke vana-ajahõngulisi elamustooteid suitssusaun; ööbimine püstkojas, aidas, lakas, keldris; kaasaloomine talutöödes ja loomataliamisel; käsitöö meisterdamine; lindude, loomade ja mesilaste tutvustamine; korraldatakse vana-aja kultuuri tutvustavaid laagreid ja üritusi.
juures. Hinnanguliselt võib Hiiumaal ööbivate turistide tegelik arv olla aastas ca 30 000. 6 Tallinna Tehnikakõrgkool Majutusteenuse tarbijaskond jaguneb hinnanguliselt 1/3 osas välis- ja 2/3 osas siseturistideks. Hiiumaa väliskülastajatest enamuse (üle 50%) moodustavad soomlased, kuid tegemist on kahaneva trendiga. Samas tuginedes EAS Turismiarenduskeskuse uuringutele saab väita, et järjest on pikenenud soomlaste Eestis sh. ka Hiiumaal veedetud aeg. Lisaks Soomele on Hiiumaa külastajate hulgas ka palju Saksamaalt, Rootsist ja Lätist pärit turiste. Tõusvat trendi on märgata Venemaalt pärit külastajate hulgas. Eestis on turism hooajaline äri ja majutusteenuse sesoonsus Hiiumaal langeb kokku kogu Eesti vastava perioodiga. Ka Hiiumaa turismiettevõtjate peamiseks probleemiks on see, kuidas madalhooajal ööbimisega külastajate voogu hoida
Turism ja puhkemajandus Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 20072013 on välja töötatud kui kaasajastatud jätkuprogramm riiklikule turismiarengukavale 20022005, mis on kinnitatud Riigikogu 23. oktoobri 2002. a otsusega. Arengukava on töötatud välja koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskuse ekspertidega. Lisaks teistele ministeeriumitele andsid oma panuse arengukava väljatöötamisse Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Kuurort- ja Taastusravi Liit, MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Mereturismi Assotsiatsioon, Eesti Ökoturismi Ühendus, Eesti Matkaliit ja Eesti Giidide Liit.
2008. ja 2009. aastal vaatamata turistide üldarvu vähenemisele Eestit külastavate soomlaste arv veidi kasvas ning kasvab siiani. Aasta- aastalt on kasvanud ka oma autoga Eestisse reisivate soomlaste arv ning Eesti osatähtsus on niisamuti tõusnud soomlaste pikemaaegsete reiside osas. Turismisuhete arendamisele on oluliselt kaasa aidanud ka Eesti iga-aastane osalemine Helsingi rahvusvahelisel Matkamessil. 2011. aastal oli Eesti selle messi ametlik partnermaa, EAS-i Turismiarenduskeskuse eestvedamisel ja toetusel osales 33 Eesti turismifirmat. Matkamessi külastas 83 tuhat inimest. 9. MAKSUSÜSTEEM Maksustamisel on mitmeid eesmärke. Maksudest saadakse tulu avaliku sektori eelarvesse, mille eest pakutakse elanikele vajalikke teenuseid, nagu haridus, tervishoid või õiguskaitse, ja makstakse rahalisi toetusi inimestele ning ettevõtetele. Eesti maksusüsteemis on viimase kümne aasta jooksul tehtud palju muudatusi, mis on mõjutanud maksukoormuse jaotust
mõju sihtkohale, turismiprognoosid lühemaks ja pikemaks ajaks, turvalisusega seotud uuringud, spetsiifiliste kliendirühmade ja sihtturgude uuringud jne. Euroopas European Travel Commission. Eestis tegelevad turismialaste rakendusuuringutega EAS Turismiarenduskeskus, regionaalsed, maakondlikud, valdkonnapõhised turundus ja arendusorganisatsioonid ning omvalitsuste turismiga seotud ametkonnad. Lisaks Eesti kui turismisihtkoha turundamisele ning tootearendusele on EAS Turismiarenduskeskuse üheks ülesandeks toetada Eesti turismisektorit vajaliku statistika ning muude uurimismaterjalidega. Selle eesmärgi täitmiseks analüüsitakse turistidega seotud statistikat (saabumised, ööbimised, kulutused jne) ning teostatakse uuringuid sihtturgudel (Põhjamaades, Lääe, Ida ja KeskEuroopas ning siseturul). Sihtrühmadest on uuritud reisikorraldajaid ja lõpptarbijaid ehk potentsiaalseid turiste ning tootekeskselt on uuritud Eesti kui loodusturismisihtkoha ning konverentsi
annaabi.ee 
