Alusmets liigirikas: toomingas, pajud, paakspuu. Alustaimestik liigirikas ja vastavalt mikroreljeefile mosaiikne: kastikud, tarnad, varsakabi. Kirde-Eestis. Madalsoo kasvukohatüüp valdav osa sookaasikud. Loduga võrreldes on turvas tüsedam ja üleujutused pikemad. Puistud vähese tootlikkusega. Alusmets hõre: pajud, madal kask, paakspuu. Alustaimestikus domineerivad tarnad. Lääne- ja Lõuna-Eestis. 1.9 Samblasoo metsad iseloomulik on turbasamblakihi esinemine, alustaimestikus domineerib turbasammal, puudest mänd. Siirdesoo kasvukohatüüp vaesub toitainetest turvastumise tõttu. Turba tüsedus 1-3 m. ülekaalus männikud. Puistud madala tootlikkusega. Alusmets: paju, paakspuu, madal kask. Alustaimestik: raba- ja madalsoo taimed. Kõikjal üle Eesti. 3 Raba kasvukohatüüp turba tüsedus üle 30cm
määral kuusikuid - 4%. Tootlikkuselt IV-V bon. Alusmets hõre, enamasti esinevad pajud ja paakspuu. Alustaimestikus domineerivad tarnad, sagedased on ka sookail ja soopihl. Levinud rohkem Lääne- ja Lõuna- Eestis, 5% metsadest. Madalsoomuldade viljakus on suhteliselt suur, kuid selle ära kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. 9.9 S a m b l a s o o m e t s a d Iseloomulik on vähelagunenud turbasamblakihi esinemine. Alustaimestikus domineerib turbasammal, puudest mänd. Esinevad siirdesoo ja raba kasvukohatüüp. Siirdesoo (ss) kasvukohatüüp - tekib madalsoo või lodu edasisel soostumisel (rabastumisel). Turvastumise tõttu soopind kerkib, eraldub toitvatest põhjavetest ja vaesub toitainete väljauhtumise tagajärjel. Sademetevee äravool suureneb, mullaviljakus langeb ja rabataimede, eelkõige turbasammalde osatähtsus suureneb. Tavaliselt alumised turbakihid on
tootlikkusega, IV-V bon. Alusmets- hõre, en esinevad pajud, madal kask ja paakspuu. Alustaimestik- dom tarnad, sagedased ka sookail ja soopihl, kohati pilliroogu ja sinihelmikat; levinud rohkem Lääne- ja Lõuna-Eestis, 1,6% metsadest. Madalsoomuldade viljakus on suht suur, kuid selle ära kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. 1.9 Samblasoometsad- Iseloom vähelagunenud turbasamblakihi esinemine. Alustaimestikus dom turbasammal, puudest mänd. Siirdesoo (ss) kkt Tekib madalsoo või lodu edasisel soostumisel (rabastumisel). Muld- tav alumised turbakihid hästilagunenud, ülemised keskm kuni halvasti lagunenud; turba tüsedus tav 1-3m (võib olla ka 7-8m). Puistu- ülekaalus männikud, vähem sookaasikuid; madala tootlikkusega IV-Va bon; kuivendamisega võimalik tootlikkust tõsta 2-3x. Alusmets- pajud, paakspuu, madal kask. Alustaimestik- raba- ja
Puistud vähese tootlikkuse ja väikese täiusega, IV-V bon. Alusmets hõre, enamasti esinevad pajud, madal kask ja paakspuu. Alustaimestikus domineerivad tarnad, sagedased on ka sookail ja soopihl, kohati pilliroogu ja sinihelmikat. Levinud rohkem Lääne- ja Lõuna- Eestis, 5% metsadest. Madalsoomuldade viljakus on suhteliselt suur, kuid selle ära kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. 1.9 Samblasoometsad Iseloomulik on vähelagunenud turbasamblakihi esinemine. Alustaimestikus domineerib turbasammal, puudest mänd. Esinevad siirdesoo ja raba kasvukohatüüp. Siirdesoo (ss) kasvukohatüüp - tekib madalsoo või lodu edasisel soostumisel (rabastumisel). Turvastumise tõttu soopind kerkib, eraldub toitvatest põhjavetest ja vaesub toitainete väljauhtumise tagajärjel. Sademetevee äravool suureneb, mullaviljakus langeb ja rabataimede, eelkõige turbasammalde osatähtsus suureneb. Tavaliselt alumised
Alusmets: toomingas, lodjapuu, paju, näsiniin. Alustaimestik: kastikud, soosõnajalg, varsakabi, metskõrkjas (kirde-eesti). 2) Madalsoo kv võrreldes loduga on üleujutused pikemaajalised ja turbakiht tüsedam. Domineerivaks sookaasikud, järgnevad männikud ja kuusikud. Alusmets: hõre, esinevad pajud, madal kask, paakspuu. Alustaimestik: tarn, sookail ja soopohl (lääne ja lõuna eesti). Samblasoometsad iseloomulik on vähelagunenud turbasamblakihi esinemine, puudest domineerib mänd. 1) Siirdesoo kv tekib lodu või madalsoo edasisel soostumisel. Ülekaalus on männikud, vöhem sookaasikuid. Alusmets: paju, paakspuu, madal kask. Alust: raba- ja madalsoo taimed (levinud üle kogu eesti). 2) Raba tekib siirdesoo, sambla või karusambla kasvukoha edasisel rabastumisel, turvas halvasti lagunenud ja toitainevaene. Puistud on hõredad, domineerivad männid. Alusmets: puudub. Alust: sookail, kukemari, murakas,
hästilagunenud madalsoo või lammi-madalsoo muldadel, sookaasikud ja sandlepikud, II-III bon, LM kõrgem, Kirde-Eestis, 1% metsadest. Madalsoo (md) – mitmesuguse tüsedusega ja lagunemisastmega madalsoo turvasmuldadel, võrreldes loduga on: üleujutused pikemaajalised, turvas enamasti tüsedam 1-2 m, keskmiselt lagunenud, bon IV-V. Samblasoometsad – iseloomulik on vähelagunenud turbasamblakihi esinemine, alustaimestikus domineerib turbasammal, puudest mänd. Siirdesoo (ss) – tekib madalsoo või lodu edasisel soostumisel, turba tüsedus tavaliselt 1-3 m (võib olla ka 7-8 m), tootlikkusega IV-Va bon, ülekaalus on männikud (umbes 80%), 7% metsadest. Raba (rb) – tekib kas ss, sn, või kr kkt edasisel rabastumisel, V-Va bon, männikud. Kõdusoometsad – iseloomustab intensiivselt kuivendatud soomuld, kaasikud 42% ja männikud 40%.
kuid selle ära kasutamist takistab esineb pikaajaliselt ja intensiivselt (märkimist) kui hilisemat andmetöötlust. liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. kuivendatud, hästi lagunenud turbaga siirde- ja Puid klupitakse (mõõdetakse) enamasti 1.9 S a m b l a s o o m e t s a d madalsoomuldadel. Enamuspuuliigiks on tavaliselt kahekesi, st. üks inimene mõõdab Iseloomulik on vähelagunenud turbasamblakihi kuusk, kuivendusjärgse esimese põlvkonna diameetreid ja teine paneb need kirja. esinemine. puistutes võib olla ka sangleppa, sookaske, mändi. Diameetrite märkimisel kasutatakse nn. Alustaimestikus domineerib turbasammal, puudest Potentsiaalselt kõrge tootlikkusega, bon. I-III. "tippimist". Tänapäeval kasutatakse järjest mänd
määral kuusikuid - 4%. Tootlikkuselt IV-V bon. Alusmets hõre, enamasti esinevad pajud ja paakspuu. Alustaimestikus domineerivad tarnad, sagedased on ka sookail ja soopihl. Levinud rohkem Lääne- ja Lõuna- Eestis, 5% metsadest. Madalsoomuldade viljakus on suhteliselt suur, kuid selle ära kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. 9.9 S a m b l a s o o m e t s a d Iseloomulik on vähelagunenud turbasamblakihi esinemine. Alustaimestikus domineerib turbasammal, puudest mänd. Esinevad siirdesoo ja raba kasvukohatüüp. Siirdesoo (ss) kasvukohatüüp - tekib madalsoo või lodu edasisel soostumisel (rabastumisel). Turvastumise tõttu soopind kerkib, eraldub toitvatest põhjavetest ja vaesub toitainete väljauhtumise tagajärjel. Sademetevee äravool suureneb, mullaviljakus langeb ja rabataimede, eelkõige turbasammalde osatähtsus suureneb. Tavaliselt alumised
Raiestikel kasvavad põhiliselt tarnad ja kõrrelised, LU toimub tavaliselt sookasega. Kasvukohatüüp on enam levinud Lääne- ja Lõuna- Eestis (Läänemaa, Pärnumaa, Tarumaa, Jõgevamaa) piirkonnas, moodustades 3,8% riigimetsadest ja 3,2 % kogu vabariigi metsadest. Madalsoomuldade viljakus on suhteliselt suur, kuid selle ära kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. 14.2.9. S a m b l a s o o m e t s a d Iseloomulik on vähelagunenud turbasamblakihi esinemine lasundi ülaosas. Alustaimestikus domineerivad turbasamblad ja puhmad, puudest mänd. Esinevad siirdesoo ja raba kasvukohatüüp. 14.2.9.1. Siirdesoo kasvukohatüüp (ss) Tekib madalsoo või lodu edasisel soostumisel (rabastumisel), levides tasastel madalikel. Turvastumise tõttu soopind kerkib, eraldub toitvatest põhjavetest ja vaesub toitainete väljauhtumise tagajärjel. Sademetevee äravool suureneb, mullaviljakus langeb
annaabi.ee 
