2. perifeerne osa: peaajunärvid, seljaaju närvid VEGETATIIVNE e. Autonoomne e. Siseelundite NS innerveerib põhiliselt siseelundeid. Mis on hallollus? Koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumiteks tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim NS osa. Mis on valgeollus? Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega, sidudes üksikud NSi osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. SÜMPAATILINE PARASÜMPAATILINE Mis on refleks? Refleks on vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele Kuidas jagunevad kõik refleksid? TINGIMATUD E. KAASASÜNDINUD REFLEKSID (seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) TINGITUD E
talituslik NS jaotus: somaatiline ehk kehanärvisüsteem ja vegetatiivne ehk siseelundite närvisüsteem KNS organid on peaaju ja seljaaju ning nad kujutavad endast suuri närvikoe s.o. närvirakkude neuronite, nende jätkete ja neurogliia kogumikke. Kummaski neist eristatakse valge- ja hallollust. Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest(rakukehadest), valgeollus koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega. Hallollus koguneb pea- ja seljaajus piiritletud kogumiteks- tuumadeks(keskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse suuraju kooreks Perifeerse NS-i moodustised närvid kujutavad endast närvikiudude kimpe, mis on väljaspoolt kaetud sidekoelise kestaga. Mälu jaguneb: Lühiajaline info säilitatakse max. 1-2h (enamasti vähem sekund/minut) Pikaajaline info säilitatakse päevi, aastaid, eluaeg.Saavutatakse materjali kordamisega!
Rütmiline refleks; ühise lõpptee printsiip. 14. Mis on hallollus? Koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks - tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse suuraju kooreks - kõrgeim närvisüsteemi osa (tsentraalne närvisüsteem). 15. Mis on valgeollus? Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega sidudes üksikud närvisüsteemi osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks (tsentraalne närvisüsteem). Perifeerne närvisüsteem - moodustub närvidest, mis kujutavad endast väljaspoolt sidekoelise kestaga kaetud närvikiudude kimpe Müeliintupega ümbritsetud nn. Valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides
teadlik ja tahteline närvisüsteem VEGETATIIVNE e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid 36. HALLOLLUS: Koosneb peamiselt närvirakkudest , nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks -tuumadeks (närvikeskusteks) Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks - kõrgeim NS osa 37. VALGEOLLUS: Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega sidudes üksikud NS-i osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks - juhteteedeks. 38. VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM, JAOTUS: e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem, mis innerveerib põhiliselt siseelundeid . JAOTUS: sümpaatiline; parasümpaatiline. 39. REFLEKS: Vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele 40. REFLEKSIDE JAGUNEMINE: TINGIMATUD e. kaasasündinud refleksid (seotud vereringe , hingamise, seedimise,
Hallaine peamised histoloogilised elemendid on närviraku kehad. Nende vahele jääb närvikiudude algus- ja lõpposi ning neurogliiarakke. Peaaju sisemuses esineb hallaine mitmete tuumadena. Seljaajus on hallaine tsentraalselt, moodustades seljaaju ristlõikes liblikat meenutava kujundi. 15. Mis on valgeollus? Valgeaine koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega sidudes üksikud NS-i osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks. Asub peaaju sisemuses. Seljaajus on valgeaine hallaine ümber perifeerselt. 16. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. VEGETATIIVNE e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid (reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd). Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all
(tuumadest) peaajus või seljaajus, perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. KNS-i organid peaaju ja seljaaju kujutavad endast suuri närvikoe, s.o. närvirakkude - neuronite, nende jätkete ja neurogliia kogumikke. Kummaski neist eristatakse hall- ja valgeollust. Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest (rakukehadest), valgeollus koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega. Hallollus koondub pea- ja seljaajus piiritletud kogumikeks - tuumadeks (keskusteks). Närvikiudude vahendusel on üksikud NS osad omavahel seostatud, nad koonduvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks - need on juhteteed. Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse suuraju koo reks (c o r t e x c e r e b r i ). Perifeerse NS-i moodustised - närvid kujutavad endast närvikiudude kimpe,mis on väljastpoolt kaetud sidekoelise kestaga.
KNS-i ORGANID: PEAAJU ja SELJAAJU on suured närvikoe (närvirakkude: neuronite, neuronijätkete ja neuroliiga) kogumikud ● kummaski eristatakse hallollus ja valgeollus HALLOLLUS ● koosneb peamiselt närvirakkudest (rakukehadest), tuumad (keskused) peaajus, sealjaajus ● suurajukoor e korteks CORTEX CEREBRI - hallolluse kiht peaaju suurte poolkerade pinnal VALGEOLLUS ● koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega. ● moodustab juhteteed: üksikud NS osad on närvikiudude vahendusel omavahe seostatud ja koodnuvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks NÄRVID ● sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud, perifeerse NS moodustised 1. valged närvikiud - müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid somaatilises NS-s 2. hallid närvikiud - müeliintupeta närvid vegetatiivses NS-s Närvikiu põhiomadused: ● erutuvus ja erutuse juhtimine
VEGETATIIVNE e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid 14.Mis on hallollus? Hallollus - koosneb müeliintupeta närvikiududest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks –tuumadeks (närvikeskusteks) Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks - kõrgeim NS osa 15.Mis on valgeollus? Valgeollus - koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega sidudes üksikud NS-i osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks – juhteteedeks. 16.Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. • Moodustub närvidest, mis kujutavad endast väljaspoolt sidekoelise kestaga kaetud närvikiudude kimpe • Müeliintupega ümbritsetud nn. valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides • Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s Jaguneb:
TÄHTTARN Carex echinata; echinata siiljas (kreekakeelsest sõnast echinos siil); nimi iseloomustab pähikute siiljat kuju. Lõikheinalised. Kasvukoht: soodes, rabastuvates segametsades, soistes okasmetsades, järve- kallastel, metsateedel, sihtidel, raiesmikel. Peetakse lubjapelglikuks liigiks. Tähttarn on mitmeaastane, hallroheline, lühikese risoomiga, murusalt kasvav 15-45 cm kõrge lõikheinaline. Varred tikjad, alusel hallikate tuppedega. Lehed 1-2 mm laiad, jäigad, veidi renjad, vartest lühemad. Õisikus 3-5 hõredalt asetsevat pähikut, pähikud on üksteisega väliselt sarnased, mõlemasugulised. Pähikud poolkerajad, tähtjalt asetsevate põisikutega. Põisik 3-4 mm pikk, piklikmunajas, kaksikkumer, kollakaspruun. Põisiku nokk moodustab poole põisiku pikkusest. Emakasuudmeid 2, õitseb mai lõpul, juunis; viljub juulis, augustis. Samblarinne hästi arenenud, mosaiikne
annaabi.ee 
