Funktsioon Toimub viljastumine. 12. Emakas uterus Asend väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel Seina kihid * sisemine limaskest e. endomeetrium * keskmine lihaskest e. müomeetrium * välimine serooskest e. perimeetrium funktsioon: toimub loote arenemine ja kust ta raseduse lõppedes väljutatakse 13. Tupp vagina Asend ülemisse otsa ulatub emakakaela tupeosa. Suundudes ette alla, läheb tupp läbi urogenitaaldiafragma ja avaneb suurte häbememokkade vahelises pilus Funktsioon paik, kust viiakse viljastumiseks vajalik materjal sisse ja paik, kust väljub loode. 14. Rinnanääre ladinakeelne nimetus mamma Asukoht asub oma alusega IIIVI roide kõrgusel suurel rinnalihasel Ehitus: on ümbritsetud sidekirmega. Näärme keskel ulatub välja rinnanibu, mida ümbritseb pigmenteerunud nibuväli
kasutatud allikad. 1. Haiguse olemus ja kliiniline pilt 1.1 Olemus Emakakaelavähk on haigus, mille puhul vähirakud tekivad ja hakkavad paljunema emakakaelal (Kliinikum, 2009). ,,Histoloogilise ehituse põhjal esineb kahesugust emakakaelavähi vormi: lamerakukujuline, silinderrakuline vähk. Emakakaela lamerakuliste vähkide seas eristatakse omakorda kahte liiki sarvestuv ja mittesarvestuv vähk. Lamerakulised vähid arenevad emakakaela tupeosa limaskesta katvast mitmekihilisest lameepiteelist. Silinderrakuline vähk (adenokartsinoom) areneb aga emakakaelakanali limaskesta katvast silinderepiteelist" (A. Serebrov, 18. Jaan 1978). 1.2 Kliiniline pilt Kasvaja varajased tunnused puuduvad. Sagedasemad kaebused on rohke valgevoolus, hiljem veresegune voolus. Tõsistemaks on atsüklilised verejooksud, kontaktveritsused suguakti ajal; valud alakõhus ning prineumi piirkonnas, põie- ja sooletalitluse häired; aneemia
koosneb sidekoest ja silelihasrakkudest. Ta lähtub emakanurgalt, läbib kubemekanali ja hajub häbemekingu ja suurte häbememokkade nahaaluses koes. Emakas toetub urogenitaaldiafragmale. Mittesünnitanu emakas kaalub ~50 g ja pikkus on ~7-8 cm. Sünnitanud naise emakas kaalub ~100 g ja pikkus 8-9,5 cm. TUPP vagina Tupp on elastsete seintega 8-10 cm pikkune torujas elund, mille ülemisse otsa ulatub emakakaela tupeosa. Suundudes ette alla, läheb tupp läbi urogenitaaldiafragma ja avaneb suurte häbememokkade vahelises pilus. Piiriks tupe ja tupeesiku vahel on tupesuue, mida tütarlastel osaliselt suleb neitsinahk ( hymen ). Tupe ees asetsevad kusepõis ja kusiti, taha jääb pärasool. Tupp on eest-taha suunas lamendunud ja tema valendik sulgunud. Ülemises osas laienev tupp ümbritseb emakakaela tupeosa ja moodustab tupevõlvi, mille tagumine osa on sügavam. Tupe seina ehitus.
10. EMAKAS lad.k.- UTERUS KREEKA K.- METRA ASEND – LIHASELINE ÕÕNESELUND VÄIKEVAAGNA ÕÕNES KUSEPÕIE JA PÄRASOOLE VAHEL SEINA KIHID – SISEMINE – LIMASKEST ehk ENDOMEETRIUM; KESKMINE – LIHASKEST ehk MÜOMEETRIUM; VÄLIMINE – SEROOSKEST ehk PERIMEETRIUM FUNKTS – LOOTE ARENG 11. TUPP lad.k.- VAGINA KREEKA K.- COLPOS ASEND – TORUJAS ELUND; ÜLEMISSE OTSA ULATUB EMAKAKAELA TUPEOSA, SUUNDUDES ALLA LÄHEB TUPP LÄBI UROGENITAALDIAFRAGMA JA AVANEB SUURTE HÄBEMEMOKKADE VAHELISES PILUS. FUNKTS – SÜNNITUSTEE 12. MUNAND lad.k.- TESTIS ASEND – ASUB MUNANDIKOTIS FUNKTS – MEESSUGURAKKUDE PALJUNEMINE, MEESSUGUHOR-MOONIDE TOOTMINE 13. MUNANDIMANUS lad.k.- EPIDIDYMIS ASEND – MUNANDI TAGUMISEL SERVAL FUNKTS – SEEMNERAKKUDE RESERVUAAR 14
emakakael ulatub vaagnaõõne peritoneaalsesse ossa. Emakas kinnitub emaka laisideme varal vaagna külgseinale.Emakasein koosneb limaskestast ehk endomeetriumist, lihaskestast ehk müomeetriumist ja serooskestast ehk perimeetriumist. Tupp on emaslooma paaritusorgan, mis ulatub välimisest emakasuudmest välimise kusitisuudmeni ja asetseb pärasoole ning kusepõie vahel. Tupe ampullilaadselt laienenud eesosa, mis ümbritseb emakakaela tupeosa, nimetatakse tupevõlviks.Tupe tagumist, välimisest kusitisuudmest häbemeni ulatuvat osa nimetatakse tupeesikuks.see on üheaegselt nii sugu- kui ka kuseorgan. Häbe on emassuguorganite välimine, päraku all paiknev osa, mis koosneb kahest häbemepilu külgedelt piiravast vertikaalsest häbememokast.Häbe on pärakust eraldatud lahkliha kaudu 18. Udar Udaraks nim. põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub
Emakas paikneb kõikidel loomadel kõhuõõnes ja ainult emakakael ulatub vaagnaõõne peritoneaalsesse ossa. Emakas kinnitub emaka laisideme varal vaagna külgseinale.Emakasein koosneb limaskestast ehk endomeetriumist, lihaskestast ehk müomeetriumist ja serooskestast ehk perimeetriumist. Tupp on emaslooma paaritusorgan, mis ulatub välimisest emakasuudmest välimise kusitisuudmeni ja asetseb pärasoole ning kusepõie vahel. Tupe ampullilaadselt laienenud eesosa, mis ümbritseb emakakaela tupeosa, nimetatakse tupevõlviks.Tupe tagumist, välimisest kusitisuudmest häbemeni ulatuvat osa nimetatakse tupeesikuks.see on üheaegselt nii sugu- kui ka kuseorgan. Häbe on emassuguorganite välimine, päraku all paiknev osa, mis koosneb kahest häbemepilu külgedelt piiravast vertikaalsest häbememokast.Häbe on pärakust eraldatud lahkliha kaudu. 26) Isassuguorganid Munandid ja munandimanused arenevad kõigil imetajatel looteeas kõhuõõnes dorsaalsel seinal ja on kaetud kõhukelmega
emakakael ulatub vaagnaõõne peritoneaalsesse ossa. Emakas kinnitub emaka laisideme varal vaagna külgseinale.Emakasein koosneb limaskestast ehk endomeetriumist, lihaskestast ehk müomeetriumist ja serooskestast ehk perimeetriumist. Tupp on emaslooma paaritusorgan, mis ulatub välimisest emakasuudmest välimise kusitisuudmeni ja asetseb pärasoole ning kusepõie vahel. Tupe ampullilaadselt laienenud eesosa, mis ümbritseb emakakaela tupeosa, nimetatakse tupevõlviks.Tupe tagumist, välimisest kusitisuudmest häbemeni ulatuvat osa nimetatakse tupeesikuks.see on üheaegselt nii sugu- kui ka kuseorgan. Häbe on emassuguorganite välimine, päraku all paiknev osa, mis koosneb kahest häbemepilu külgedelt piiravast vertikaalsest häbememokast.Häbe on pärakust eraldatud lahkliha kaudu 19. Udar Udaraks nim. põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub
eesnääre Testosteroon ja dihüdrotestosteroon Embrüos koed, mis ümbritsevad urogenitaalsiinust sünteesivad ensüümi 5α-reduktaasi, mis konverteerib testosterooni dihüdrotestosterooniks (DHT) 71 XY genotüübiga indiviid, kellel on ensüüm 5α-reduktaas defektne, ei ole võimeline DHT-d tootma, mistõttu võivad neil välja kujuneda naissoole iseloomulikud välised sugutunnused, kuid umbselt lõppev tupeosa, emakas ja munajuhad puuduvad. Neil on väike peenis, munandikotti ei moodustu ja munandid paiknevad kõhuõõnes, eesnäärme areng on häiritud. Puberteedieas saavutatakse piisavalt kõrge testosterooni tase, et toimida androgeenina isegi 5α-reduktaasi puudumisel ja kompenseerida DHT puudumine. XY-indiviididel, kellel puudub androgeeni retseptor, kujuneb androgeenitundetuse sündroom (androgen insensitivity syndrome)
Neitsinahk on varieeruva kujuga, tavaliselt tupeesiku tagumiselt servalt esiletungiv poolkuukujuline limaskestavolt, mis esimese suguühte ajal rebeneb. Neitsinaha rebenemise e. defloratsiooniga kaasneb tavaliselt 10 vähene veritsus. Pärast esimest sünnitust jäävad neitsinahast järele neitsinahalihakesed (carunculae hymenales) Ülemises osas laienev tupp ümbritseb emakakaela tupeosa ja moodustab tupevõlvi. Tagumine tupevõlv asub pärasoole ja emaka vahel paikneva Douglase õõne vahetus naabruses, olles eraldatud sellest vaid mõne millimeetri paksuse tupeseina ja selle kõhukelmepoolsel pinnal oleva peritoneaalkattega. Kuna Douglase õõs on kõhukelmeõõne kõige madalam koht, siis valgub sinna vahel haiguslikke eritisi (verd, mäda), mida sealt on võimalik diagnostilisel või ravi eesmärgil tupe tagumise võlvi punkteerimisega eemaldada
Veega lisanduvate mineraalainete sisaldus (tuhasus) ei ületa kuivaines 50%; harilikult on see madalsooturbas 6-18%, rabaturbas 2-4% ja siirdesooturbas vahepealne. Varb õit või õisikut kandev pikk lehtedeta vars. Vegetatiivne paljunemine - sugutu paljunemine, kus uuele organismile annab alguse emataime mingi vegetatiivne organ nt. juur, risoom, vars, leht. Viljalehed moodustavad õie sees emaka/sigimiku või emakkonna. Võrkkiud haruneva kesksoonega kileja tupeosa lagunemisel tekkiv kiud. 76 Võsund maa peal või maa sees kulgev varre lühem või pikem külgharu, millele võivad tekkida lisajuured ja pungad ja mille abil taim vegetatiivselt paljuneb. Õis ühesuguline õis samas õies paikneb ainult kas emakas(d) või tolmukas(d). kahesuguline õis samas õies on nii emakas(d) kui tolmukas(d). Õisiku tüübid vaata joonis V.
annaabi.ee 
