1. Releekaitse toimimispõhimõtted(tunnussuurus, põhi-reservkaitse, üle-alakaitse, hetk-viitekaitse. Tunnussuurus on füüs. suurus millele releekaitse mõõteosa reageerib. Jagatakse: elektrilised, el suuruse funktsioonid, el. suuruste erinevus, mitteelektrilised. Ahela reservkaitse saab mõõtetulemused sama ahela trafodest, AJ oma sama AJ omadest, kaugreservkaitse erinevast AJ-st. 2. Releekaitse toimimispõhimõtted (absol. ja suht. selektiivsus, hõlmatavus, töökindlus, tõrked). Abs. selektiivsusega on kaitse, mis võrdleb el. suurust mõlemas otsas (pikidif-, võrdluskaitse)
Missugused elektrist tulenevate õnnetuste levinumad põhjused? Õpi selgeks mõisted Kondensaator - elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus C, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat. Kondensaator koosneb kahest lähestikku paiknevast elektroodist, nn plaadist ja neid eraldavast dielektrikukihist. Induktiivpool - on elektroonikakomponent, mille põhiline tunnussuurus on induktiivsus L, st. ta on võimeline tekitama magnetvälja ja seoses sellega ka talletama energiat. Ta koosneb südamikust ja sellele mähitud isoleeritud traadist mähisest. Aktiivtakistus - elektritakistus vooluahelas, milles puudub induktiivne ja mahtuvuslik komponent, tähistus R. Aktiivtakistusel eraldub alati energiat ning see ei salvestu ja elektrienergiaks tagasi ei muundu. Induktiivtakistus - on elektritakistus, mis esineb induktiivsust
automaatse juhtimisega, kombineeritud juhtimisega. 4. Juhtimisviisi alusel: tross-plokk ja hüdrojuhtimisega. 5. Tööorgani tüübilt ja otstarbelt: üldotstarbelised hõlmad, suure jõudlusega hõlmad (külgtiibade ja sirmidega), eriotstarbelised hõlmad. 6. Hõlma kinnituse järgi rõhttasandil: risthõlmaga ja pöördhõlmaga Tunnussuurus DZ-162 DZ-109B DZ-110V Traktor DT-75 T-130MG-1 T-130MG-1 Hõlma mõõtmed, mm Pikkus 2520 4120 3220 Kõrgus 1000 1140 1300 Lõikenurk 55 55 55 Pöördenurk 90 53...90 90
1. Induktiivsuse mõiste: Juhi induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud e tekib selles juhis voolutugevuse ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul. Veelgi lihtsamalt öeldes näitab induktiivsus vaadeldava juhtmesüsteemi inertsust temas toimuvate voolu muutuste suhtes .Induktiivsus kirjeldab laengukandjate liikumisel esinevat (magnetväljast tingitud) inertsust vaadeldavas juhis Pooli põhiline tunnussuurus on induktiivsus. Induktiivpool ehk pool on elektriahela osa, mida kasutatakse muuhulgas võnkeringide ja filtrite induktiivelemendina. Kasutusotstarbe järgi liigitatakse poolid võnkeringipoolideks ja paispoolideks ehk drosseliteks. 2. Võnkering: Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagnetiline vabavõnkumine. Võnkering koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud induktiivpoolist.
aga madala sagedusega vonkumised. Moduleerimine ongi kandesageduste (korgete sageduste) mojutamine madalate e edastussagedustega. Resonants vastuvotjas Raadiotehnikas voimaldab resonants signaalide selektiivset vastuvottu e raadio- voi tv-sagedusele haalestamist. Demoduleerimine kaugsides protsess analoogsignaalide vastuvotmiseks ja nende digitaalkujule muundamiseks. Analoogsinaal signaal, milles andmeid esitav tunnussuurus voib igal hetkel omandada suvalise vaartuse mingist kindlast vahemikust. Naiteks voib analoogsignaal tapselt jargida mingi teise andmeid esitava fuusilise suuruse parameetreid. x(t)=A cos(2f t) Digitaalsignaal diskreetsignaal, milles andmed esitatakse lopliku arvu tapselt maaratletud diskreetsete vaartustega, mida ta uks tunnussuurustest voib omandada ajas. =2f; x(n)=A*cos(n+) Elektromagnetlaine levimise soltuvus lainepikkusest levikut kirjeldatakse lainepikkuse kaudu.
Edastatavad võnkumised aga madalsageduslaineteks. Kandesagedusvõnkumisi mõjutatakse kindlaviisiliselt madalsagedusvõnkumistega. See ongi modulleerimine.Resonants vastuvõtjas- Raadiotehnikas võimaldab resonants signaalide selektiivset vastuvõttu häälestada vastuvõtja raadio- või TV-saatja sagedusele.Demoduleerimine-on kaugsides protsess analoogsignaalide vastuvõtmiseks ja muundamiseks digitaalkujule. Analoogsignaal- ignaal, milles andmeid esitav tunnussuurus võib igal hetkel omandada suvalise väärtuse mingist pidevast vahemikust. Näiteks võib analoogsignaal pidevalt järgida mingi teise andmeid esitava füüsikalise suuruse väärtusi x(t) = A cos(2f t) Digitaalsignaal- diskreetsignaal, milles andmed esitatakse lõpliku arvu täpselt määratletud diskreetsete väärtustega, mida üks ta tunnussuurustest võib omandada ajas. = 2 f; x(n) = A cos(n+ ) Elektromagnetlainete levimise sõltuvus lainepikkusest-levikut
kandesageduste (korgete sageduste) mojutamine madalate e edastussagedustega. Resonants vastuvotjas Raadiotehnikas voimaldab resonants signaalide selektiivset vastuvottu e raadio- voi tv-sagedusele haalestamist. Demoduleerimine kaugsides protsess analoogsignaalide vastuvotmiseks ja nende digitaalkujule muundamiseks. Analoogsinaal signaal, milles andmeid esitav tunnussuurus voib igal hetkel omandada suvalise vaartuse mingist kindlast vahemikust. Naiteks voib analoogsignaal tapselt jargida mingi teise andmeid esitava fuusilise suuruse parameetreid. x(t)=A cos(2f t) Digitaalsignaal diskreetsignaal, milles andmed esitatakse lopliku arvu tapselt maaratletud diskreetsete vaartustega, mida ta uks tunnussuurustest voib omandada ajas. =2f; x(n)=A*cos(n+)
karjääridest kaevandatud materjale porist, savist, mudats ja teistest kahjulikest lisanditest. 15. Betooni-segistid (tsüklilise ja pideva tegevusega). Mördisegistid. Autosegistid. Iseloomustage ... seadme kasutatavust, ehitust ja joonestage skeemid. Betooni segistid Tsükkeltoimega betoonisegistid: segamisviisiks on nii segamine gravitatsiooni mõjul kui ka sundsegamine mahutis pöörleva vispli abil. Lähtekomponendid segatakse portsjonitena ja peamine tunnussuurus on seega valmissegu maht. Pidevtoime-betoonisegistid: lähteained laaditakse pidevalt, samuti pidevalt väljub betoonisegu. Põhiparameeter on tootlikkus. Sobivad kohta, kus vajatakse ühesuguse koostisega segu suures koguses. Mördisegistid sundtoimelised segistid, sest mördi komponentide hulka võib kuuluda ka pastataolised materjalid, mille ühtlaseks jaotamiseks üle segu massi tuleb neid segamise protsessis hõõrutada. Tänapäeval on palju kombineeritud
Passiivsed elemendid: R, C, L, trafo Aktiivelemendid saab teha võimendi Transistor. Diood passiivelement? aktiivelement? Lineaarsed või mittelineaarsed? VAK järgi! VAK volt-amper-karakteristik Transistor, diood kõik mittelineaarsed! Võib kasutada lineaarses reziimis. Transistor Diood 13 2. Elektroonika passiivsed komponendid Takisti (resistor) on elektriahela element, mille tähtsaim tunnussuurus on elektriline takistus. voolu piiramiseks, vajaliku pingelangu või potentsiaali tekitamiseks. Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi: lineaartakisti (läbiv vool on võrdne pingega), mittelineaartakisti (takistus sõltub välismõjurist). Otstarbe ning ehituse järgi: püsitakisti ja muuttakisti. Takistuskeha kuju järgi: kihttakisti (isoleerainest alus on kaetud takistusmaterjali kihiga), masstakisti (takistuskeha koosneb tervenisti takistusmaterjalist), traattakisti.
Softer Handover – samaaegne, ühendus mitme sektoriga samas kärjes Inter-BSC kärjevahetusel on erinevatel kärgedel teenindav erinev BSC ja need erinevad BSC-d kuuluvad sama MSC alla. MSC sisene kärjevahetus või ühtlasi olla ka sama BSC alla kuuluvate kärgede vahel. 7. Signaali mõiste ja parameetrid, analoog- ja digitaalsignaal Signaal - andmete esituseks kasutatava füüsikalise suuruse variatsioon. Pidev signaal - signaal, milles andmeid esitav tunnussuurus võib igal hetkel omandada suvalise väärtuse mingis pidevas vahemikus. Diskreetne signaal - ajas järjestikustest elementidest koosnev signaal, mille igal elemendil on üks või mitu tunnussuurust, mis võivad esitada andmeid, nt elemendi kestus, painemine ajas, laine kuju või amplituud. Ajaline - s(t) - kõne ruumiline - s(x, y) - tasapinnaline kujutis mitmemõõtmeline - v(x, y, t) - must-valge videosignaal või [r(x,y,t), g(x,y,t).
Nende väärtustega varieerides võib muuta kuvapildi värvustasakaalu. Samu fukntsioone toetavad ka mõned videokaardid ning programmid.Järgnevalt vaatame lähemalt mitmeid juba siin kirjeldatuid, kui ka uusi mõisteid, mida monitoride juures peaks teadma. Punktisamm (dot pitch või ka aperture grill pitch) Kahe samavärvilise punkti vaheline kaugus ehk punktisamm on veel üks oluline kuvarite tunnussuurus.( Tihti aetakse eestis seda terminit segi punkti läbimõõduga.) Praegustel laiatarbetoodetel on see enamasti 0,21 ja 0,28 mm vahel ning arusaadavalt on väiksemad väärtused siin paremad. Punktide suurem vahekaugus tähendab "karvasemat", halvemini fokuseeritud kujutist. Väiksema punktidevahelise kaugusega monitorid näitavad teravamat ja selgemat pilti. Otsene võrdlus pole siiski kuigi lihtne, sest eri kineskoobitüüpide puhul mõeldakse punktisammu all eri asju
masinaid ehitatakse ka rataskäituriga. Rööbastel liiguvad sagedamini karjäärides töötavad põikvõtu kettekskavaatorid. Pikivõtuekskavaatoreid nimetatakse kraavuriteks, sest nad kaevavad täisnurkse ristlõikega kaevikuid. Viimaste laius võrdub kopa e. kaabi laiusega, sügavust aga saab muuta kindlais piires. Suurim kaevesügavus sõltub ekskavaatori tüüpmõõtmeist ja kasutatavast täiturist. Kaeviku sügavus on pikivõtuekskavaatori peamine tunnussuurus. Enamasti on sügavus 1,5 ...3,5 m, kuid mõningate masinate kaevesügavus ulatub 6...8 m. Seda tüüpi masinate enamlevinud täiturid on kopakett või rootor. Ketttäiturit kasutatakse kraavide kaevamiseks sügavusel üle 2,5 m, sest rootori konstruktsioon osutuks niisugusel juhul väga kohmakaks. Kuid rootortäitur on tugevam ja pikema eaga, mistõttu võib kaevata ka kiviseid pinnaseid. Kaapidega kaevatakse kitsaid 200 . . . 400 mm laiusi kraave. Taolised kraavid on
tekitab kasulik aheldusvoog. Järelikult on asünkroonmootori mõlemad voolukomponendid 169 omavahel seotud ja ühe komponendi muutumine põhjustab teise muutumise. Seega täidab staator üheaegselt nii ankru kui induktori ülesandeid. Võrreldes teiste mootoritega, põhjustab asünkroonmootori voolu reaktiivkomponent suuremat voolu ning kuumenemist. Eelnev nähtus väljendub selgesti madalatel kiirustel. Asünkroonmootori tähtis tunnussuurus on libistus ehk libistussagedus, mis valemite (5.6) ja (5.8) põhjal avaldub kujul f2 0 - 2 S= = = . (5.9) f1 0 1 Libistus on rootori suhteline pöörlemiskiirus staatori pöördmagnetvälja suhtes, nagu eeldavad valemid (5.7). Sünkroonmasinates antakse rootorisse alalisvooluergutus, seega 2 = 0 ja 1 = 12.
annaabi.ee 
