- Kuidas on a priori sünteetilised laused võimalikud? - Kuidas on puhas matemaatika võimalik? - Kuidas on puhas loodusteadus võimalik? - Kuidas on metafüüsika võimalik? - Selle selgitamine ongi "Puhta mõistuse kriitika" kui erilise teaduse ülesanne. Transtsendentaalne - Transtsendentaalseks nimetab I.Kant "igasugust tunnetust, mis ei tegele mitte objektidega, vaid meie tunnetusviisiga nende objektide suhtes, sedavõrd kui see a priori on võimalik." - Transtsendentaalne filosoofia on niisiis puhta mõistuse printsiipide süsteem. - NB! Transtsendentaalne tähendab siin igasugusele kogemusele eelnevat, seda võimaldavat, mitte "sealpool kogemusi asuvat". Aisteetika ja loogika - Filosoofia jaguneb aisteetikaks ja loogikaks, kuna inimlikul tunnetusel on kaks allikat: meeleline ja mõistuslik. mõistuslik.
tegevust kodu ümbruses. Vaheldust töö võtetes aitab hoida laste tähelepanu ja huvi erksana. (Eisen, 1989.) J. Käis tõi olulise pöörde Eesti algharidusse, töötades läbi koduloo ja üldõpetuse teoreetilised ja rakenduslikud küsimused ning andes välja vastavad käsiraamatud. J. Käis ei vastandanud üldõpetust ainesüsteemile, vaid muutis üldõpetuse sisu süsteemsemaks ja koduloolisemaks. Laps tajub ja tunneb oma ümbrust tervikpildina, õpetuski tuleb kohandada seesuguse tunnetusviisiga, sidudes üksikuid õppealasid keskse teema, keskse vaatlus- ja mõtlemispunktiga. Lapse sisemisi jõude vabastab ja paneb liikuma ühtlane, terviklik õppetegevus, keskmes on last ümbritsev asjaline maailm, laste kogemuste, elamuste ning huvide maailm. Laste individuaalsete võimete arendamist saab toetada individuaalse tööviisi kasutamise kaudu. (Nugin, 2013) J. Käisile tuginedes võib öelda, et üldõpetus seob õppealasid läbi keskse teema sobitades
Ent peale selle kehalise loomuse, mis on puhta matemaatika objekt, tavatsen ma ka palju muud kujutleda, nagu värve, helisid, maitseid, valu ja muud sellelaadset, aga mitte ühtegi neist nii selgelt ja täpselt, ja kuna ma tajun neid pigem meelte abil, kustkohast nad, nagu näib, mälu abil kujutlusse jõuavad, siis tuleb käsitleda aistimist sama hoolikalt ja tuleb vaadata, kas on võimalik leida mõnd kindlat põhjendust kehaliste asjade eksistentsile sellest, mida tajutakse tunnetusviisiga, mida nimetatakse aistimiseks. [1652] Ja esiteks meenutan enesele uuesti, millised aistingud need nimelt olid, mida ma varem tõeseks pidasin ja mis põhjusel ma seda arvasin; seejärel kaalun põhjusi, miks ma nendes pärast kahtlema hakkasin; ja lõpuks vaatlen, mida ma neist nüüd pean uskuma. Kõigepealt niisiis aistisin, et mul on pea, käed, jalad ja muud liikmed, millest koosneb see keha, mida nägin justkui enese osana vai isegi pigem endana tervikuna; ja aistisin, et see keha viibib
sugulased d) tehnoökoloogiline kood: tegevuse käivitaja, nt. Nälg e) globaalse integratsiooni kood, mis seob eelnevad koodid tervikuks. C.Levi-Straussi vaated keelele. Keel kui inimteadvust struktureeriv alus. Lingvistika vaatas keelt ja selle reeglistikku inimteadvusest lahusolevana, kuid Levi-Straussi arvates on keel kui struktureeriv põhi inimese teadvuses endas, vrd Kanti a priori (analüütilise) tunnetusviisiga. Ta kirjeldab keelest lähtuvaid uurimistasandeid: 1. keeleliste seoste mudel. Levi-Strauss võttis selle strukturaalsest lingvistikast. 2. sarnaselt sellele struktuurile esinevad sugulusseosed. Sotsiaalsed seosed, nt. elukaaslase valimise struktuur. 3. järgnevalt on võimalik analüüsida mõtlemise vorme, nt. teaduse teooriad. 4. müütide teooriad. 5. ühiskonnateooriad.
lisaküsimusi: Kuidas on puhas matemaatika võimalik? Kuidas on puhas loodusteadus võimalik? Kuidas on metafüüsika - kui ta soovib olla teadus - võimalik? Nendele küsimustele vastamine on Kanti arvates erilise teaduse ülesanne, mida ta nimetab Puhta mõistuse kriitikaks. Selleks, et mõista ülalpool toodud jaotust, olgu antud veel mõned mõistete seletused. - Transtsendentaalseks nimetab Kant "igasugust tunnetust. mis ei tegele mitte objektidega, vaid meie tunnetusviisiga nende objektide suhtes, sedavõrd kui see a priori on võimalik." - Transtsendentaalne filosoofia on niisiis puhta mõistuse printsiipide süsteem. (Transtsendentaalne (mitte ära segada ähmase mõistega "trantstsendents") ei tähenda siin mitte "sealpool kogemust", "üle igasuguse kogemuse ulatuvat" vaid "igasugusele kogemusele eelnevat, seda alles võimaldavat". Filosoofia jagunemine aisteetikaks ja loogikaks rajaneb sellel, et inimlikul tunnetusel
moodustab suhtel iseseisva haru. Küsimused sellest, mis eeldustel võimaldab õ inimkäitumist juhtida ja kuidas õ ise reageerib sots-tele muutustele. Õ s kasutab uurimiseks eelkõige empiirilisi meetodeid. Seetõttu eristud õs õ filosoofiast. Õs uurib süstemaatiliselt õ jaoks olulisi elulisi asjaolusid. I.2.3. Õe ajalugu kui Õe tunnetusviis õ ajalugu . ajaloo esemeks on varasemad õ-korrad. Savigny nägi ajaloos väga vajalikku õ tundmaõppimise viisi. Tegemist 1 õ tunnetusviisiga.. õ ajaloo fn-d on 1) filosoofiline (Ajalugu asub õ f-le lähedal. Õpitakse tundma, milline oli kunagi kehtinud õ eesmärk, ettekujutused õ-st), 2) geneetiline (kunagi eksist-d õ käsitletakse tänapäeva õ eelastmena ja nii konstrueerub õ mõistmisel teatud astmestik, mis on pidevas arengus); 3) kogemuslik fn ( teadasaamine olnust). Õppides tundma erinevas ajas ja ruumis kehtinud õ-st tekib võimalus näha alternatiivseid võimalusi. Võrdlemine õ-s on ajaloo osa
sünnipärased ideed) erilise teaduse ülesanne. · Kogemuse tähtsus · Transtsendentaalne · Kõik tunnetused algavad kogemusega. Kant küsib: · Transtsendentaalseks nimetab I.Kant "igasugust Kuidas me võiksime midagi mõista, kui objektid ei tunnetust, mis ei tegele mitte objektidega, vaid puudutaks meie meeli ja ei paneks meie mõistust meie tunnetusviisiga nende objektide suhtes, liikuma? sedavõrd kui see a priori on võimalik." · Niisiis ajaliselt eelneb kogemus igasugusele · Transtsendentaalne filosoofia on niisiis puhta tunnetusele. mõistuse printsiipide süsteem. · Aga sellega pole veel öeldud, et iga tunnetus lähtub kogemusest. · NB
Analüütiline küsimus - ei. 12 ei sisaldu 5-es ja 7-es. Aprioorsed laused füüsikas. Metafüüsika peab sellistest lausetest koosnema, paratamatutest ja üldistest. Peaküsimus - kuidas on a priori sünteetilised väited võimalikud. Kuidas on matemaatika üldse võimalik? Kuidas on metafüüsika võimalik? Teaduse, mida ta nimetab puhta mõistuse kriteeriumiks, ülesandeks on nendele küsimustele vastus leida. Transtsendentne - igasugune tunnetus, mis ei tegele objektidega, vaid meie tunnetusviisiga nende objektide suhtes, kui see on a priori võimalik. Kanti lähtepunkt: kuidas on puhas matemaatika võimalik? Transendentaalne aiesteetika. Meelelise tunnetusvõime transtsendentne uurimus. Meelelisus on meis arenev võime millestki, mis väljaspoolt meid mõjutab (afitseerima). Meeled vahendavad aistinguid, vahetud kaemused üksikutest objektidest (N: roosist, svammist). Üksik kaemus pole edasi analüüsitav. Kujutluse tekkel on kahesugused asjaolud: erinevad meeled
Ei saa öelda, et ühel tunnetusviisil on teise ees eelis, kuid üldjuhul tulevad väljast sõltumatud õpilased traditsioonilise õppimisega paremini toime kui väljast sõltuvad õpilased ja on üldse võimekamad. Töö erineva kognitiivse stiiliga (väljast sõltuva ja sõltumatu) õpilastega. Psühholoogilised katsed näitavad, et õpetamisviisi vastavusse viimisel õpilaste tunnetusviisiga (e kognitiivse stiiliga) pole selgelt mõju (e avalduvat efekti) õpilaste õppe- ja kasvatustöö tulemustele. Mõnikord võib see olla isegi negatiivsete tagajärgedega. WITKIN ja tema kolleegid viitavad (1977) vähemalt 4 asjaolule, miks õpetamisviisi toetumisel õpilaste tunnetusviisile võivad olla neg tagajärgedega: 1. Õpilaste ja õpetajate tunnetusviisi (väljast sõltuv või sõltumatu) võib õppimist pigem stimuleerida kui takistada; 2.
annaabi.ee 
