1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8
1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? A) Materialism B) Subjektiivne idealism C) Objektiivne idealism D) Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Filosoofia B) Müüt C) Teadus D) Teoloogia 4. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud? A) Idealism B) Materialism C) Dualism D) Solipsism 6. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatakse: A) Dualism B) Monism C) Emotivism D) Anarhism 7. Kuidas nimetatakse seda teadmiste saamise viisi, kui
Rohelisega märgitud õige vastus. 1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? A) Materialism B) Subjektiivne idealism C) Objektiivne idealism D) Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Filosoofia B) Müüt C) Teadus D) Teoloogia 4. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud? A) Idealism B) Materialism C) Dualism D) Solipsism 6. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatakse: A) Dualism B) Monism C) Emotivism D) Anarhism 7. Kuidas nimetatakse seda teadmiste saamise viisi, kui teadmine
1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8
John Locke ,,Teine traktaat valitsemisest" John Locke oli inglise filosoof, kes oli materialistliku sensualismi rajaja. Ta põhjendas empirismi ning kritiseeris moodsat tunnetusteooriat. Oma teoses ,,Teine traktaat valitsemisest" arutleb ta inimeste loodusliku seisundi, sõjaseisundi ja omandi üle. Samuti peatub ta pikemalt ka poliitika ja valitsemise teemadel, mõtiskledes sealjuures seadusandliku ja täidesaatva võimu vahekorrast ning valitsuse laialisaatmise võimalustest. Looduslikuks seisundiks peab Locke sellist seisundit, milles inimesed loomu poolest on. See on täiusliku vabaduse ja võrdsuse olukord. Inimesel on loomuõiguse piirides vabadus
Pärast Aleksander Suure surma 323. aastal eKr sattus ta poliitilise surve alla. Paljude ateenlaste jaoks oli Aristoteles jäänud võõramaalaseks, vaenuliku Makedoonia sõbraks. Nagu Sokratestki, süüdistati teda jumalakartmatuses ning ta põgenes Euboia saarele Chalkisesse, et mitte lasta ateenlastel veel üks kord filosoofia vastu eksida, nagu ta ise ütles. Mõni aeg hiljem, 322. aastal, ta suri. Aristotelesest jäi maha mahukas looming, mis sisaldab loogikat ja tunnetusteooriat, metafüüsikat, loodusfilosoofiat, eetikat, poeetikat, retoorikat ja poliitikat, samuti loodusteadust meteoroloogiat, astronoomiat, zooloogiat ja botaanikat käsitlevaid teoseid. Tegemist on loengukäsikirjadega ja märkmetega koolis kasutamiseks. Esimesel sajandil eKr pani Andronikos Rhodoselt, Lykeioni kümnes juht pärast Aristotelest, tema kirjutised meie ajani säilinud kujul kokku. Mateeria ja vorm
A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper? A) induktsiooniprintsiip B) falsifikatsiooniprintsiip C) verifikatsiooniprintsiip D) konventsionalism Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse 5 A) Eetika B) Esteetika C) Metafüüsika D) Loogika Filosoofilise tunnetusteooriat nimetatakse A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika Filosoofilist õpetust väidete struktuuirst, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika Kes on see mõtleja, teadolevalt esimene filoosof, kes pidas olema algeks vett? A) Thales B) Anasimandros C) Pythagoras D) Anasimenes Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen
(Saarinen 1985) Kierkegaardi eksistentsifilosoofia põhiküsimused: · Mil määral on inimene subjekt? · Mil määral on inimene muutumise, kellekski saamise olukorras? · Mil määral on inimene üksikisik, mil määral ta on tema ise? · Mil määral on inimene olemas? Ta ei küsi, mis on olemas ta ei loo traditsioonilist ontoloogiat. Ta ei küsi, kust me teame, mis on olemas ta ei loo traditsioonilist tunnetusteooriat. Kierkegaardi küsimus on ,,kuidas'', kuidas inimene eksisteerib. See küsimus on revolutsiooniline. (Saarinen 1985) 4.1 Eksistentsi staadiumid Inimese olemises(eksistentsis) võib Kierkegaardi arvates eristada kolme tasandit või staadiumi: esteetilist, eetilist ja religioosset. 1) Esteetiline staadium Esteetilisel tasandil on inimese tähelepanu koondunud naudingutele, mid maailm võib pakkuda vahetult meelelistest kuni 9 intellektuaalseteni
intelligentsuse ja hariduse vastastikmõjust. - Intelligentsus ja kognitiivsed protsessid - kreegipuu - Tarkuse ja iseloomuomadustelpole seost - Vaimset võimekust ei saa kirjelduse alusel hinnata - Intelligentsust tuleb mõõta objektiivselt – mida mõõdame? - 4 gruppi: verbaalne arusaamine, tajulne organiseerimisvõime, tömälu, info töötlemise kiirus - Mudel kirjeldab aga ei seleta erinevusi intelligentsuses - Ei ole olemas ühte universaalset tunnetusteooriat - Seos intelligentsuse, töömälu ja nende funktsioonide vahel – teostavad kontrolli infotöötluse üle - Tunnetusprotsesside kiirus - Aeg mis kulub teatavate mentaalsete ülesannete lahendamiseks - Targemad sooritavad kiiremini - Vaatlusaeg või lühim vajalik tajuaeg - Kiiremini tajuja ei pruugi olla intelligentsem - Põhjused: pilgutamise ajal ei näe, ei pruugi helisid eristada muusikalise kuulmise tõttu - Sensoorse eristustamise võime
piiramatu hulga aega, vaid sellepärast, et kaob surematuseiha. Ja tõesti, elus pole mingit hirmsat selle · ATARAKSIA on hingerahu ja häirimatuse seisund. jaoks, kes on veendunud, et mitteelus pole midagi · Selleks on vaja teadmisi maailmast, mis aitaksid meid hirmsat..." vabaneda hirmust ja murest. · Surmast · Maailma tunnetamiseks on vaja tunnetusteooriat. · Suremisel hingeaatomid hajuvad, kuna keha ei suuda neid · Filosofeerida tähendab õppida õnnelikult elama. Naudingu enam koos hoida. eelduseks on mõistlikus ja karskus. · Koos sellega kaob teadvus. · Nauding · Ka tema usub, et hinge aatomid paiknevad üle kogu keha. · "Niisiis, kui me räägime, et nauding on lõppeesmärk, siis
403. demokr. taastati, kuid Stoa jäi nende sündmuste tunnistajaks. Polise kodanikud vältisid seda kohta, kuid mitteateenlasest Zenonil polnud süngeid mälestusi, ka puudus tal mittekodanikuna õigus kooli jaoks maad osta. Varem olid selles kohas kogunenud poeedid, keda samuti oli nimetet stoikudeks. Zenoni töödest on säilinud vaid fragmente, kõigi autorluski pole kindel. Jagas filosoofia loogikaks, füüsikaks ja eetikaks. Loogika hõlmas tänapäeva mõisteis tunnetusteooriat, keeleteooriat ja loogikat kitsamas täh-s. Mõiste `loogika' võttis kasutusele just Zenon (selle teaduse rajaja Aristoteles kasutas mõistet `analüütika'). Kõik 3 filosoofia osa moodustasid ühtse terviku, mida võrreldi muna, elusorganismi või aiaga. Filosoofia muna elusorganism aed loogika koor luud-liikmed tara
inimeste vabadust. Niiviisi jõudis Kanti õigusõpetus sellise piiri ja teelahkmeni, kust edasi oli samahästi võimalik valida kas ratsionalistliku loomuõigusõpetuse lõpuleviimine, või selle ületamine ja uus algus õiguspositivismi näol. Sellise valiku võimalus peitub Kanti tunnetusteoorias: lahutanud oleva olemapidavast ning piirates tunnetuse olevaga, asetas ta õiguse olemapidava valdkonda, seega väljapoole tunnetusteooriat. Kuid oli ka teine võimalus, mille kasutas ära J. Bentham: asetada õigus teadusliku uurimise objektina oleva sfääri (kehtiv õigus kui fakt). Kui Kant oleks teinud sama, oleks ta pidanud jõudma järeldusele, et puhtast mõistusest ei ole võimalik tuletada mingeid üldkehtivaid norme, sest sellise võimaluse eitamisele tema kriitika suunatud oligi. Õiguspositivism [43]Ajalooline lähenemine avas perspektiivi, et õigus võib olla üpris muutlik; ent kas me
Kui valgustusajastul rõhutati inmese isiklikku vastutust maailma tunnetamisel, siis isiklik vastutus tõi kaasa vajaduse pöörata tähelepanu ka meelelise taju aspektidele ja soofustas nende küsimuste teaduslikku uurimist. · Uuriti inimese emotsioone, meelelisust, kujutlusvõimet. Kuigi esteetika kui filosoofiline suund sündis Saksamaal, oli tal ka palju eelkäijaid Inglismaal ja Prantsusmaal. · Üheks eelkäijaks võib pidada sensuaalset tunnetusteooriat. Selle üks tähtsamaid esindajaid on John Locke, kes on öelnud: Miski ei ole mõistuses, mis ei ole varem olnud meeltes. · Ashley-Cooper Shaftesbury Inglismaal: esteetika üks eelkäija. Tööd kannavad nimetust empiiriline sensualism. Ta väitis, et ilu, headus, kord, proportsionaalsus on inimvaimu peegeldused ja see inimvaim oli tal ühtlasi ka maailmahing. Uuris inimeste ilu tajumist katsete abil empiirika abil
Tema õpilane Aristoteles nägi filosoofias midagi enamat kui õpetaja ning eristas metafüüsikat (õpetus loomuliku teadmise taga seisvatest üldistest tegelikkuse seadustest), natuurfilosoofiat (selle alusel on tekkinud loodusteadused), retoorikat (õpetus argumenteerimisest), riigifilosoofiat. Uue aja filosoofilises mõistmises (kuni Kantini) kujutab filosoofia endas metafüüsikat või ontoloogiat (õpetus olemisest), loogikat, eetikat, esteetikat, tunnetusteooriat. Üksikteaduste eraldumine filosoofiast toimus loodusteaduste puhul 17. ja 18 saj, teiste teadusvaldkondade puhul veidi hiljem. Õiguse ja riigi filosoofia olid algselt üldise filosoofia klassikalisteks ainevaldkondadeks. 19. saj kaotasid nad sellise rolli ja sellest alates tegelevad õiguse ja riigi filosoofiaga (mida nimetatakse enamasti õiguse filosoofiaks) väljaõppinud juristid, kes peaksid olema suutelised orienteeruma üldise filosoofia ja õiguse probleemistikus, sest õiguse
annaabi.ee 
