heterogeensed. Kõik need omadused teevad tema tõlkimise raskeks. Cixous´ kirjutised tunduvad väga subjektiivsed, kuid samas ei leia sealt ühtset "mina", kes 6 toimiks isiku või jutustajana. Pam Morris võtab naiskirjutuse kokku järgmiselt: "Ühe tähenduse või identiteedi eitamine, keele lähendamine aistingute kehalisele materiaalsusele ning tungidel põhineva rütmi süntaksisse püüdmine oleksid Cixous´ järgi osa naiskirjutusest" (Morris: 150). Cixous väljendust, et naiskirjutus on "vulkaaniline", võib tõlgendada kui patriarhaadi status quo trotsimist, vastuhakku. Esitab ju écriture feminine väljakutse lakaanlaste sümoolse korra võimule. Lacani järgi on keelesüsteem kogu kultuuri koondav süsteem, mis on sünnitanud alistava Isa Seaduse - fallotsentrismi. Ema kaotus ja
Selle vältimiseks soovivad naudinguga harjunud inimesed naudingut tekitavaid tingimusi järjest suuremal hulgal. Sama olukord võib olla ebameeldivate stiimulite korduval esitusel, kus lõpuks võib ülekaalu saavutada ebameeldivusest pääsemise meeldiv järelreaktsioon. Eluohtlike ettevõtmistega korduval katsetamisel alaneb ohust tulenev hirm ja ülekaalu saavutab rahulolu või nauding järjekordselt sooritatud eneseületamisest. Teiseks teooriaks on instinktidel ja tungidel põhinevad teooriad. See oli üks esimesi psühholoogilisi motivatsiooniteooriaid 19. sajandil, mille algatasid Sigmund Freud (1856 1939), William McDougall (1871 1938) ja William James (1842 1910). Instinktid kui programmeeritud ehk kaasasündinud käitumisahelad pidid tagama elusolendi ellujäämise organismi sise- ja väliskeskkonna kindlate muutuste puhul. Seejuures on instinktil ajendav, tunnetuslik, emotsionaalne ja liigutuslik aspekt (W. McDougall). W.
asuvad inimeses endas. Vahepealne on aga kõik väline – rikkus, ilu, kuulsus, võim jms. Järelikult ei tule oma õnnelikkust siduda nimetatud asjadega. Niisiis suhtub stoik ükskõikselt just sellesse, mida inimesed tavaliselt hüvedeks peavad. Tarkus kui voorus seisneb ratsionaalse kaalutlemise võimes, võimes mitteafekteeruvalt oma võimalusi kaalutleda ja langetada õige valik. Tark on elada nii, et inimene seda võimet ei kaotaks. See on stoikute hinnangul inimese võimuses. Tungidel ei ole loomulikku kalduvust kasvada üle afektiks. Afekteeritus pärineb eranditult mõistuse väärtarvitusest, tunnetuslikust eksimusest, ebaõigest “nõustumisest”. Selle kinnituseks viitavad nad asjaolule, et loomad, mõistusetud olendid, ei oma afekte. Niisiis võib nentida, et stoikud jätkavad Sokratese eetilise intellektualismi traditsiooni antiikeetikas. Hellenismiaja eetikatele on iseloomulik, et nad päädivad kirjeldusega sellest, kuidas näeb antud õpetuse
- Psühholoogilised: psüh heaolu rahuldamine, ei sõltu organismi ellujäämine (tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu jne) - Sotsiaalsed: omandab koos kultuuriga; teostab end antud kultuuris tunnustatud viisil. Bioloogiline motivatsioon: tegutsemise eesmärgiks on kehaliste vajaduste rahuldamine – hirm, uni, nälg, sugutung, uimastisõltuvus, valu vältimine. Tegutsemine põhineb instinktidel (kaasasündinud käitumismustrid) ja tungidel (motivatsiooniline pinge või ärritus, mis varustab käitumist energiaga, selleks et mõnd tarvet rahuldada. Kultuuriline motivastioon: sotsiaalne- ja arenguvajadus. Kognitiivse dissonantsi teooria: (Festinger) kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekiab ebamugava motivatsioonilise pinge. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste või käitumise muutmisega. Inimesed eelistavad situatsioone, kus nende
- kuni puberteedini, ükski piirkond ei domineeri 5) Genitaalne faas puberteedieast alates, suguorganid jälle Kui toimub libiido üleminek järgmisele kehapiirkonnale, siis osa liibidost jääb alati eelnenud piirkonnaga ka seotuks. Regressioon on see, kui mingil elumomendil pöördutakse tagasi varasemate naudingu hankimisviiside juurde. Selle raamatuga mingis mõttes loogiliselt on seotud "Teiselpool mõnuprintsiipi". See ilmus 1920. aastal. Selles raamatus on põhirõhk tungidel. Nimelt väidab Freud, et inimese elu juhivad kaks peamist tungi: seksuaaltung (elutung) ja agressiivsustung (surmatung). Esimese maailmasõja koledused olid alles nii selgelt inimestel meeles ja Freud tuli välja väga pessimistliku käsitlusega. Ta väidab, et elu eesmärgiks ongi surm. Inimene alateadlikult püüdleb selle poole. Freud väidab, et kunagi mingitel põhjustel elutust mateeriast tekkis elus mateeria
.. tema armutuhinat - pea seda tühjaks tujuks, vere mänguhooks, mis nagu kevadine kannike küll lõhnab, samas närbub - õrn, kuid kaduv. Muud midagi. OPHELIA: Muud midagi? LAERTES: Ei muud. Võib-olla tõesti armastab ta sind, kuid tema tungidel on piirid ees, sest tema seisus teda kammitseb. Ei oma saatust ise määra ta, sest riigi hüvang sõltub valikust. Ta armutõotusi, sa mõistad ju, võib tõena võtta ainult sedavõrd, kuivõrd ta eriseisund ja ta koht teoks teha võimaldab - mis tähendab, et piiri määrab Taani ühishääl.
rikkumisega, patt on see, kui inimene sellest mõtleb, mitte see, kas ta seda teeb). Õiglasest sõjast: Sõja õiglust maise riigi eest põhjendas Augustinus sellega, et on vaja võidelda kurjusega, kaitsta teisi ja kogukonda, tagada riigis korda, et patused ei kahjustaks üksteist. Selleks on ametisse seatud valitseja, kes täidab Jumala tahet maa peal. Sõdida võib vaid valitseja korraldusel ja raske südamega, sest siis ei põhine tapmine oma enda tungidel ega lähtu enda tahtmisest vaid valitseja seadusest. Kurjategija tapmist nähti mingil määral ka kui halastavat tegu (vabastati teda halbadest tungidest). Üheks keskseks tingimuseks, mis lubas valitsejal sõtta minna (tegi sõja õiglaseks) oli ühe poole ebaõiglus teise suhtes. Seega räägib Augustinus eelkõige karistussõjast (mitte kaitsesõjast). 2 52
Tugeva superegoga inimene ei tunne ennast väga vabalt. Ta järgib seda, mida peab ja mida on inimene heaks kiitnud. Ja tihtipeale eirab iseeneda idi ehk vajadusi. Ego ülesanne on tasakaalustada kahte poolt (seda, mis ühiskonnas tuleb ja seda, mis on kaasasündinud). Nii palju kui ühele poole tasakaal on kaldu, siis on tegemist mingisuguse neuroosi või häirega isiksuses. Tungide teooria: Selle teooriaga on seotud "Teiselpool mõnuprintsiipi", kus põhirõhk on tungidel. Freud väidab, et inimese elu juhivad kaks peamist tungi: seksuaaltung (elutung, tung luua) ja agressiivsustung (surmatung, tung hävitada). Selle ideega tuleb ta välja pärast II maailmasõda, kui ta nägi selle koledasi.Ta väidab, et inimene alateadlikult püüdleb surma poole. Freudi eluajal oli esikohal kindlasti seksuaaltung (seda uuriti rohkem). Pärast teist maailmasõda on see tähtsus nihkunud pigem agressiivsustungi poole. Freudi meelest on need mõlemad
Petrarca arvab küll uuele mahedale stiilile omaselt, et platooniline ja puhas armastus on ülim, aga leiab siiski, et ka maine armastus saab olla puhas ning sellega saab jõuda jumalikkuse tunnetamiseni. Secretum (Petrarca) Teos on esitatud Augustinuse ja Petrarca vahelise dialoogina. Teos on filosoofiline ja käsitleb inimese vigu ning kuidas neist vabaneda. Inimene on loomast erinev selle poolest, et ta ei käitu loomalikult. Inimese käitumine on mõistuslik, ei lase tungidel end vallutada. Ta on oma surelikkusest teadlik. Inimene püüdleb suurema vaimu poole tahab lakata olemast surelik. Inimene on kõigeks suuteline, kui tahab. Tahtest sõltub kõik. Südametunnistus takistab põhimõtteidki. Surm on sügav. Selllest mõeldes peab olema vapustatud tunne hinges, vastasel juhul oleks nagu mingile tavalisele sõnale mõelnud. Kes mõtleb surmast tihti, ei sure igaveseks. Lõbusid peab nautima, aga mitte mõistuse piirest väljuma, sest kukkuda kõrgelt on kibe