märgata. Samuti võime ka öelda, et negatiivsete emotsioonide kõrvale ei ole kohta lõbususel ja see võib omakorda kutsuda organismis esile mitmesuguseid reaktsioone. Iga inimene kutsub endas ise esile negatiivseid emotsioone, sellepärast võivad esineda ka mitmesugused arvukad tagajärjed. Need võivad tekitada terviseprobleeme, loendamatuid kannatusi ja samuti toovad esile ka üldise halva enesetunde. Kuna tundmustel on määrav mõju inimeste tervislikule seisundile, siis halvimal juhul võib see viia isegi indiviidi surmani. Õnneks on sellised juhtumid väga harvaesinevad. Psüühilised tagajärjed on aga palju salalikumad, kui füüsilised. Peale selle on neid ka raskem välja selgitada. Nad süvenevad inimesse iga päevaga üha enam ja lõpuks võivad olla väga kergesti haavatavad. Sellist tüüpi emotsioonid sunnivadki inimesi taluma mitmeid ebameeldivaid tagajärgi, mis peatavad
Kui see võimalus ära võetakse, siis tekib kokkuvarisemisoht. Eesmärgiks pole teistele halba teha, vaid vabaneda oma nõrkuse põhjustatud halvast enesetundest. Peale vaimse alistamise võidakse teise inimese kallal kehalist vägivalda tarvitada. Kehaline vägivald tuleb tavaliselt mängu siis, kui nartsissistil ei ole muud võimalust ennast välja elada ega oma võimu näidata, kui ta ei saa teist inimest mõjutada lubatavate vahenditega. Võimetus hoida tundmustel põhinevaid inimsuhteid Nartsissist ei ole võimeline looma tundmustel põhinevaid inimsuhteid ning pealegi pole tal nende järele vajadust, selles mõttes piisab talle enesest. Ta inimsuhted kannavad pinnalisuse, ettevaatlikkuse ja umbusu pitserit. Ta võib lähedasteski inimsuhetes ilmutada imestama panevat külmust, hoolimatust ja võimetust kaasa tunda. Inimsuhted on talle omalaadsed sõltuvus- ja tasumaksmissuhted. Need kestavad täpselt nii
3) arutlemine (esinevad kirjandis koos, üks tavaliselt domineerib) Keskkooli kirjand peab olema suuremalt osalt arutlev. Kirjand on õpilase looming. See peab olema kirjutatud kirjakeeles. Kirjand võib olla kirjutatud kas teaduslikul teemal või üldteemal. Arutlev kirjand -> probleemkirjand e publitsistlik kirjand publitsistika - ühiskondlik- poliitilised kirjutused Saab rääkida veel ilukirjanduslikust ja teaduslikust kirjandist. Ilukirjand - pearõhk on kirjutaja mõtetel ja tundmustel. Autor toetub kirjutades kas kogetule või oma fantaasiale. Publitsistlik kirjand - esitab autori seisukohti ja arutleb mingi(te) probleemi(de) üle. Eesmärgiks on lugeja suunamine ja veenmine. Stiil peab olema asjalik e publitsistlik, ei tohi olla ülearu emotsionaalne, tundev. Ei maksa kujunditega liialdada. Teaduslik kirjand - sarnaneb referaadiga, esitab mingi teadusala andmeid, mis on leitud kas õpikutest, erialalisest kirjandusest või teatmeteostest.
täiskasvanu rääkimine õigest suhtlemisest. Sotsiaalsus (social)- näitab inimese psüühilist arengut, mis iseloomustab, mil määral on inimene võimeline aru saama oma käitumise ja tegevuse tagajärgedest ning tehtud otsustest, neid ette nägema ja tehtu eest vastutama. Ühelt poolt on sotsiaalsus inimese arengu eesmärgiks, teiselt poolt ka arengu hindamise aluseks. Selles avaldub inimese võime pikka aega alal hoida tundmustel põhinevaid suhteid, hinnata ja austada kaasinimesi, kokkulepetekohaselt käituda. Sotsiaalsete oskuste arengut ei saa vaadelda eraldi lapse üldisest arengust, sest muude tegevusalade areng on algusest peale seotud sotsiaalsete oskuste arenguga. Lapse arusaam ümbritsevast põhineb nendel tähelepanekutel ja kogemustel, mida laps teeb täiskasvanu vahendusel välisärritajate mõjul. Sotsiaalsed oskused arenevad üksikisiku ja keskkonna vahelises mõjutuses.
Ühiskonnaõpetus Sissejuhatus ühiskonnaõpetusse Mis on ühiskond? Esimene definitsioon ühiskond on kollektiivsel identiteedil põhinev inimsuhtlus. Esiteks on meil kommunikatsioon, mis meid seob. Teiseks see kommunikatsioon põhineb millelgi, näiteks meie tundmustel või identiteedil. Identiteet võib põhineda rahvusel (eestlased), religioonil (kristlased), ajaloolistel (USA mitterahvuslus, võimaluste maa), majanduslikel (rikkad, vaesed), poliitilistel (sotsialistid, liberaalid) väärtustel ja eesmärkidel. Ühistunnetus liidab väärtuste tunnetajad ja eesmärkide taotlejad ühtseks meieks. Nendevahelise suhtluse tagajärjel tekib ühiskond. Teine definitsioon ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Kui suur on inimhulk
deprssioonisümptomeid ja narkootikumide ning alkoholi kuritarvitamist. Koos nartsisstliku isiksusega võib samal ajal esineda histriooniline, ebastabiiline ja düssotsiaalne isksus ning skisotüüpne ja paranoiline isksus. Nartsisstliku isiksusehäiret on alla 1% rahvastikust. Patsientide kontingenis on levimus umbes 1-16%. Selle diagnoosiga patsientidest on umbes 50-80 % mehed. (Lönnqvist & Slik 2006) 2.1. Nartsissim ja inimsuhted Nartsissist ei ole võimeline looma tundmustel põhinevaid inimsuhteid ning pealegi pole tal nende järele vajadust, selles mõttes piisab talle enesest. Ta inimsuhted kannavad pinnalisuse, ettevaatlikkuse ja umbusu pitserit. Inimsuhted on talle omalaadsed sõltuvus- ja tasumaksmis suhted. Nartsissistlik isiksusehäire 7 Need kestavad täpselt nii kaua, kuni teine jaksab teda imetleda ja kuni see imetlus on värske ja uus
näoilmeid ja muid signaale. Kõige esimesena rõhutas nende signaalide olulisust Darwin. Tema raamat "Emotsioonide väljendumine inimesel ja loomal" (1872) uurib erinevate emotsiooni avaldumisvormide jätkuvust pika evolutsiooniperioodi vältel. Emotsiooniväljendused pakkkusid Darwinile huvi, sest tema arvates tõendasid emotsioonid inimese põlvnemist loomast. (Evans, 2002, 47). Evolutsiooniindeed järgides näitas ta, et inimese tundmustel, mida on peetud pühamast pühama inimhinge avalduseks, on loomne päritolu nagu inimesel tervikuna. Darwin käsitles emotsioone organismi eriliste kohandumisprotsessidena ehk emotsioonide väljendusliigutused on Darwini järgi lihtsalt kasulikult assotsieerunud harjumused, milles on kinnistunud organismile vajalikud reaktsioonid (Lunge, 1980, 9). Schachter-Singeri teooria (1962) Emotsioon sisaldab kahte komponenti:
lapsevanemana on kasulik teada agressiivsuse põhjustajatest ning kuidas seda vältida, et lapsest kasvaks, rahulik ja õnnelik inimiene. Mis on agressiivsus? Agressiivsus on sotsiaalse arengu hälve. Agressiivsus tähendab, et saavutamata on jäänud sostsiaalsusega seostuvad eesmärgid ja ideaalid. Sotsiaalsust võib pidada tasakaaluka psüühilise arengu eesmärgiks ja aluseks millelt hinnatakse psüühilise arengu edukust. Sotsiaalsus tähendab võimet tundmustel põhinevaid suhteid pikka aega alal hoida, kaasinimesi hinnata ja austada, ning nendega arvestada, kokkuleppereeglite kohaselt käituda. Sotsiaalsus tähendab ka oskust oma tunge ja vajadusi väljendada teistele inimestele vastuvõetaval viisil. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 4). „Sotsiaalsus eeldab paljusid omadusi, näiteks tervet eneseusaldust, tasakaalukat tundeelu, kaalutlemisoskust, võimet oma käitumist konrtollida ja hinnata ning teist inimest mõista. Inimese
Agressiivsus osutab, et sotsiaalsusega seostuvad ideaalid ja eesmärgid on jäänud saavutamata. Sotsiaalsus ei ole ainuüksi psüühilise arengu valdkond, vaid seda võib pidada nii tasakaaluka psüühilise arengu eesmärgiks kui ka selleks aluseks, millelt hinnatakse psüühilise arengu edukust. Sel juhul ei tähenda sotsiaalsus seltskondlikkust, sotsiaalseid harrastusi, soovi pidada suurt sõpruskonda ega psüühika suunatust enam välismaailmale kui iseendale, vaid võimet tundmustel põhinevaid suhteid pikka aega alal hoida, kaasinimesi hinnata ja austada ning nendega arvestada, kokkuleppereeglite kohaselt käituda. Psühhodünaamilises mõttes tähendab sotsiaalsus oskust oma tunge ja vajadusi väljendada kollektiivile vastuvõetaval viisil. Sotsiaalsus eeldab paljusid omadusi, näiteks tervet eneseusaldust, tasakaalukat tundeelu, kaalutlemisoskust, võimet oma käitumist kontrollida ja hinnata ning teist inimest mõista. See
Negatiivne emotsioon on evolutsioonilises mõttes vastandlikkust sisaldav mõiste, sest kui emotsioonid on evolutsioonis tekkinud meie eksistentsi tagamiseks, ei saa neid pidada negatiivseiks. Samas tuleb tunnistada, et terminit "negatiivne emotsioon" kasutatakse kõige laiemas tähenduses negatiivse tundevarjundiga läbielamuse tähistamiseks. Frankeni arvates on selles kontekstis väga tähtis teha vahet emotsioonidega seotud läbielamustel ehk tundmustel ja emotsioonidel kui sellistel. Tundmused informeerivad meid oma emotsionaalsest seisundist. Läänemaailmas on moes negatiivseid läbielamusi ignoreerida ja teeselda nende puudumist. Kuigi sellisel teguviisil on teatud väärtus, on sel ka omad puudused. Hirm ja ärevus Mitmed autorid (Izard & Tomkins, 1966; Rosen & Schalkin, 1998) samastavad hirmu ja ärevuse, kuid teised väidavad, et need on üsna erinevad nähtused, hõlmates lausa erinevaid ajustruktuure.
annaabi.ee 
