liialt väsinud, panin arvuti laadima ja hakkasin ise telekat vaatama, kuni poole saate pealt vajus silm kinni. Juba oligi uus hommik seekord ärkasin küll ema äratamise peale ja juba kell 9.00 aga tunne oli palju puhanum kui eelmine hommik. Nüüd oli vaja teha jällegi hommikused toimingud ja minna linna peale kinke ostma. Kell võis olla 2 ringis kui tagasi korterisse jõudsime. Kingiks osteti mingi asi mida ma enam ei mäleta, kuid see on meeles, et osteti hunnik lilli. Ei möödunud tundigi kui asusime teele, kuna oli arvati, et oleks tore kui me jõuaksime mõned tunnid varem ja saaksime neil aidata ettevalmistusi teha. Sõit polnud väga pikk 50km Tallinnast Narva poole, täpselt 50 km sildi juurest pöörata paremale, 500m metsavahe teed ja olimegi onu kaunis suvilas. Ta oli saanud selle suvila just kuu aega tagasi valmis, enne kuulus see mu vanaemale kuid ta otsustas selle anda oma pojale ehk minu onule, kuna nad ise nagu nii enam seda korras hoida ei jõudnud
Olen enda puhul märganud, et tihtipeale käib iseendaga võitlus õppimise alustamiseks. Kahetsusväärselt pean ka tunnistama, et üsna tihti iseloomustabki mind inimlik nõrkus jätta kohustused viimasele hetkele. Seda ka juhul, kui teema on minu jaoks huvitav ja tulevikus kasutoov. Omaette tugevus on õppimises kahtlemata ajaröövijatest võitu saamine. Oleme tänases maailmas tohutus infotulvas. Suurel osal noorema generatsiooni inimestest ei möödu argipäevas- kui me just ei maga, tundigi ilma mingit laadi infot saamata. Me ei saa ennast ka infotulvast täielikult isoleerida, siis oleksime suure tõenäosusega ühiskonnale vastuvõetamatud liikmed. Mida mina üliõpilasena teha saan, on kindlasti eraldada oma päevast kindel aeg õppimiseks. Selle täitmiseks olen kasutusele võtnud märkmiku, kus planeerin nii töö- kui ka koolikohustused. Nendel päevadel mil põhirõhk on koolikohustuste täitmisel, üritan nendega tegeleda vähemalt 2 järjestikust tundi. Sellel ajal
tugevama lühiajalise loodusliku kliimamuutusega. El Nino ja La Nina (eelmise jahedam vaste) kogutsükkel kestab 3-7 aastat ning see põhjustab kogu maailmas tavatuid ilmastikumuutusi (kõige ootamatumad neist olid aastail 1982/83 ja 1997/98). Kõige kauem püsinud vikerkaar. 14. märtsil 1994 Suurbritannias Yorkshire´i krhavkonnas Wetherby kohale kerkinud vikerkaar püsis kuus tundi (kell 9-15). Enamasti ei pea vikerkaar taevas tundigi vastu. Vanimad fossiilsed vihmapiisad. 15. detsembril 2001 teatas indialane Chirananda De, et ta on avastanud Indias Madhya Pradeshi osariigis Vindhyani mägede iidsetel kaljudel fossiilsete vihmapiiskade jälgi. Nood kivimid kinnitavad, et juba vähemalt 1,6 miljardit aastat tagasi sadas Maal vihma. Maa kõige kuumem õhk. Kõige kuumem on Maal õhk välgukanali ümber. Sekundi murdosa jooksul kuumeneb õhk sellises kohas lausa uskumatult: selle temperatuur on ligi 30 000 kraadi, s
k. samas neljas käändes nimisõnafraasi omadus- või arvsõnalist täiendit, nt Ilusa ilmaga käisime mere ääres jalutamas. Omastaval käändel puudub tunnus. Osastav kääne Osastav kääne väljendab piiritlematust või osalisust ning vormistab: a. osasihitist, nt Mari luges raamatut; b. osasihitise sarnast aja- ja hulgamäärust, nt Juhtunust polnud möödunud veel tundigi; c. osaalust, nt Põrandal vedeles prahti; d. osaöeldistäidet, nt Jüri on meie helgemaid päid; e. hulgasõna laiendit, nt Toas oli kolm inimest; f. mitmuslikku lisandit, nt Juku, klassi hullemaid pröökameid, oli seekord täiesti kuss. Osastava käände tunnusel on neli morfeemivarianti: t, d, 0 ja da. Ainsuse vormides esinevad kõik neli, kusjuures valik sõltub sõnatüübist. t (~tt) III kk ratsu/t
f) täissihitise sarnast aja- või kvantumimäärust, nt Ootasin kolm päeva. Suusatasinviis kilomeetrit. Lisaks vormistab nimetav: g) eeslisandit, nt Küsige seda härra Tammelt; h) liitsõna täiendosa, nt kuldkell, sukkpüksid. Nimetaval käändel puudub tunnus. Osastav kääne Osastav kääne väljendab piiritlematust või osalisust ning vormistab: a. osasihitist, nt Mari luges raamatut; b. osasihitise sarnast aja- või kvantumimäärust, nt Juhtunust polnud möödunud veel tundigi; c. osaalust, nt Põrandal vedeles prahti; d. osaöeldistäidet, nt Jüri on meie helgemaid päid; e. hulgasõna laiendit, nt Toas oli kolm inimest; f. mitmuslikku lisandit, nt Juku, klassi hullemaid pröökameid, oli seekord täiesti kuss. Osastava käände tunnusel on neli morfeemivarianti: t, d, 0 ja da. Ainsuse vormides esinevad kõik neli, kusjuures valik sõltub sõnatüübist. t (~tt) III kk ratsu/t IV kk `aasta/t, redeli/t, `kringli/t,
vastaskalda poole suunduda. Kas seal oli erivarustusega päästekoptereid või muid õhusõidukeid, mis oleksid saanud hädalisi aidata? Ellujäänud, kes kummuli paatides või laevariismetel jääkülmas vees hulpides alajahtumisest ei surnud, ootasid päästmist neli kuni kuus tundi. NATO otsimis- ja päästmisüksused ning varustus oleksid võinud päästa nii mõnegi elu. Lennuks poleks kulunud täit tundigi. Miks nad ei vastanud hädakutsungitele? Mis juhtus? Väljalülitatud raadioside Õnnetuse ajal katkes kogu Läänemere põhjaosas side. Kui kaks lähedal viibinud Soome laeva, Mariella ja Europa, kuulsid Estonia appikutsesignaali ja püüdsid oma raadiojaama kaudu teatada sellest Soome päästekeskusele VHF 16. Hädakutsungite kanalil, ei vastanud neile keegi. Nad lülitusid ümber kanalile 2182, mis katab kogu Läänemerd. Taas ei mingit vastust
Suusatasinviis kilomeetrit. Lisaks vormistab nimetav: g) eeslisandit, nt Küsige seda härra Tammelt; h) liitsõna täiendosa, nt kuldkell, sukkpüksid. Nimetaval käändel puudub tunnus. Osastav kääne väljendab piiritlematust või osalisust ning vormistab: a. osasihitist, nt Mari luges raamatut; b. osasihitise sarnast aja- või kvantumimäärust, nt Juhtunust polnud möödunud veel tundigi; c. osaalust, nt Põrandal vedeles prahti; d. osaöeldistäidet, nt Jüri on meie helgemaid päid; e. hulgasõna laiendit, nt Toas oli kolm inimest; f. mitmuslikku lisandit, nt Juku, klassi hullemaid pröökameid, oli seekord täiesti kuss. Osastava käände tunnusel on neli morfeemivarianti: t, d, 0 ja da. Ainsuse vormides esinevad kõik neli, kusjuures valik sõltub sõnatüübist. Mitmuses esinevad morfeemivariandid d ja 0, kusjuures valik sõltub sellest, missugust
magama. Väljas on veel pime. Küll seal oli OSVALD: Ma loodan, et sa tahtsid öelda, umbne ja mingi imelik lõhn. Tõusen vist ebamugav. üles. Kaua ma magasin? Roland? LAURA: Ebameeldiv! ROLAND: Ma ei tea. OSVALD: Ma tahan sinuga rääkida. Ma LAURA: Mis kell on? pean sinuga rääkima. Ma ei tea, kas sinuni OSVALD: Sa ei maganud poolt tundigi. jõudis see, millest ma enne rääkisin. Kui tihti LAURA: Oi, siis magan veel. Roland, tule su elus on juhtunud imesid? Ma arvan, et ka minu juurde. mitte iga päev. See, et sa siin oled, on ime. ROLAND: Mis mõttes? Aga see on üks väike ime imede ahelas. Ma LAURA: Tule koos minuga magama. võin mõjuda veidrana. Ma ei teagi, kuidas ROLAND: Päriselt või
Huvitav kes seal on? Mis sa arvad? ROLAND: Ei oska arvata. 7. stseen 25 26 LAURA: (ilmub uksele, uniselt) Mis kell võiks olla. Issand, jäin nii sügavasti magama. Väljas on pime veel. Küll seal oli umbne ja mingi imelik lõhn. Tõusen vist üles. Kaua ma magasin? Roland? ROLAND: Ma ei tea. LAURA: Mis kell on? OSVALD: Sa ei maganud poolt tundigi. LAURA: Oi, siis magan veel. Tule, Roland, ka minu juurde. ROLAND: Mis mõttes? LAURA: Tule koos minuga magama. ROLAND: Päriselt või? LAURA: Mida sa räägid. Tule. ROLAND: Mõtled sa seda tõsiselt? LAURA: Mis asja? ROLAND: Ega sa pärast ei kahetse. LAURA: Mis asja? ROLAND: Et tahtsid minuga magada. LAURA: Täis oled või? OSVALD: Ei, me ei ole poolest pudelistki jagu saanud. LAURA: Roland, kas mu saabas on ära kuivanud? ROLAND: Kas see on sinu saabas? See on veel nätske