Sobib kasvatamiseks nii peenral, ürdiaias, kiviktaimlas, ta on hõlpsasti kasutatav ka konteineraianduses. Head naabrid on talle roosid, neiusilmad, päevakübarad ja kipslilled. Aegajalt kärpimisega saab esile kutsuda kordusõitsemist. Paljundada saab seemnetega või jagamisega kevadel ning rohtsete pistikutega suvel. Annab hästi ka isekülvi. Meeldib putukatele. Sordidvalik: Blauhügel puhassiniste õitega Caradonna -omapäraks on peaaegu mustadele õisikuvartele kinnitunud tumelillad õied; Mainacht õied tumedad, lillakassinised Marcus sinised õied püstistel õisikuvartel, kõrgus 25 cm Rosakönig õied punakasroosad. Muskaatsalvei (Salvia sclarea) sobib kasvatamiseks kaheaastase taimena. Esimesel kasvuaastal kasvab suur lehekodarik, teisel aastal arenevad õisikud. Soodsate kasvutingimuste korral kõrgub kuni 120 cm. Vajab kasvuruumiks 90 cm ala ja päikeselist kasvukohta. Lehed on südajad, kibralised, karvased, tugeva lõhnaga, keskmiselt rohelised, 22..
Kolkvitsia (Kolkwitzia) Kuni 1,5 m Püstiste dekoratiivsete kaarjate okstega põõsas. Õied roosad, suuremad ja eredamad, kui põhiliigil. Õitseb rikkalikult juunis eelmise aasta võrsetel. Sobib viljakas parasniiske aiamuld. Meeldib täispäike kuni poolvarjuline kasvukoht Istutada üksikult ja väiksemate rühmadena murusse, püsikutele taustaks Ungari sirel (Syringa) Kõrgus kuni 4m, võrdlemisi suure võraga. Õisik suhteliselt kitsas, püstine. Õied on tumelillad lõhnavad. Võrsed on lillakaspruunid, vanemad pruunikashallid Õitseb harilikust sirelist paar nädalat hiljem. Noorendamiseks lõigata põõsas peale õitsemist tagasi Kiirekasvuline, külma- ja põuakindel. Talub linnatingimusi. H. sirel (Syringa) Vähenõudlik taim, kuid ei talu kõrget põhjavee seisu. Halvasti kasvab ka liivastel pinnastel. Kuna juurestik on tihe ja kompaktne, on taim suhteliselt põuaõrn. Ei talu ka kõige lühemaajalisi üleujutusi.
kirjeldus paiknevad lühikestes võrsetel, koondunud tihedatesse võrsetel, kuni 20 cm tumepruunides või violetsetes kuni 20 cm pikkustesse pikkustes püstistes pööristes või kimpudes. püramiidjatesse pööristesse. Õied laipüramiidjates hõredates lõhnavad, värvuselt valged, lillad, pööristes. Õied tumelillad, sinised. nõrgalt lõhnavad Viljade Vili on 2-4 cm pikkune tiibvili, Vili on kahepesaline kupar, mis vili on kahepesaline kupar, kirjeldus noorelt roheline, valminult avaneb kaheks pooleks, mõlemas mis avaneb kaheks pooleks, pruun. Valmivad oktoobris ja pooles kaks tiivaga seemet. Viljad mõlemas pooles kaks tiivaga
Männas-neiusilm Coreopsis verticillata Männas-neiusilm Coreopsis verticillata · Kõrgus 30-40 cm. · Kuldkollased õied. Õitseb juuli-september. · Lehed peenelt lõhestunud. · Sobib tavaline aiamuld, väldi talvist liigniiskust. Mets-salvei Salvia nemorosa Mets-salvei Salvia nemorosa · Mõned sordid: `Caradonna', `Marcus', `Ostfriesland' · Kõrgus 30- 50 cm. · Õitseb juuni-august. Tumelillad, pikkades saledates õisikutes õied. · Lehed on hallikasrohelised.' · Sobib kuivem hea aiamuld. · Peale õitsemist lõika puhmas tugevalt tagasi, kolme nädala pärast õitseb taim uuesti. Sobib masshaljastuseks ja talveõrna lavendli asenduseks Must lumeroos Helleborus niger Must lumeroos Helleborus niger · Kõrgus 20-30 cm · Õitseb märts kuni aprill. Õied valged või roosakad. · Lehed sõrmjagused, nahkjad, igihaljad.
html Monarda (Monarda) Pärit Põhja-Ameerikast, 30-120 cm tugevad, püstised, neljakandilised varred, huulõieliste sugukond, levivad pikkamisi võsunditega, tihe puhmik, Kasvukoht viljakas, rammus, pigem niiske, liivasem Valgusnõudlik, sobib täispäike kuni poolvari Õitseb juuli- september. Õied pisikesed, koondunud 10 cm läbimöödeuga õisikusse, mille all arlekiinikrae, olenevalt sordist hele-, ere- või tumelillad; õrn-, neoon- ja tumeroosad; hele-, vaarik-, sarlak-, mahagon- ja tumepunased; kollased või valged, õitseb juulist-septembrini, lehtedest ja õitest saab virgutavat teed Paljundamine alles siis, kui puhmas keskelt hõre kaeva välja ja jaga taimed, puhmikute jagamine ja pistikute Istutada kokku pävealiiliate, kaukaasia tähtpea, laigulise- ja aed- leeklille-, eriline õnnehein, harilikud kukesabad, suureõieline kellukas, mailased ning hallide lehtedega nagu kolmeroodne
Pungad piklikmunajad. LEHED Vastakud terveservalised lihtlehed, piklikmunajad või laielliptilised, kuni 10 cm pikad, teritunud tipuga, kiilja alusega, leherood nõrgalt karvased. Pealt tumerohelised, läikivad, alt sinakasrohelised. ÕIED, VILJAD Õitseb juunis. Õied paiknevad eelmise aasta võrsetel, kuni 20 cm pikkustes püstistes laipüramiidjates hõredates pööristes. Õied tumelillad, nõrgalt lõhnavad. Vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles kaks tiivaga seemet. Viljad valmivad augustis-septembris. KASVU- Külmakindel. Kasvab ka varjus, kuid õitsemiseks vajab täisvalgust. Mullastiku suhtes TINGIMUSED vähenõudlik, põuakindel. KASUTAMINE Puit on kõva, raske, violetjaspruun, kasutatakse tisleritöödel. Väga levinud haljastuses, talub
LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline.
kosmeetikas. Halvema kvaliteediga nn puuõli kasutatakse: seebi- ja tekstiilitööstuses, tehnilise õlina. Rohkesti on aretatud laua- ja õlioliivisorte. Õlipuu raske ja kõva puit sobib nikerdus- ja treimistöödeks. Oliivipuu viljad sisaldavad kuni 70% rasvu. Rohelisi oliive korjatakse siis, kui need on normaalsuuruses (vahetult enne värvimuutust) . Musti oliive korjatakse siis, kui need on küpsed, värvilt tumelillad. 49. Mee koostis, mee liigid, mee kasulikud omadused, mee säilitamine. KOOSTIS: Mesi keeruline bioloogiline saadus koosneb: - suhkrutest - orgaanilistest hapetest - mineraalainetest ja mikroelementidest (K, Na, Ca, Mg, Mn, Cu, Fe, Co, P, Zn, Cl, S, Ni, Cr) - C-, E-, K-, A-, PP- ja B-grupi vitamiinidest Mesi sisaldab alati õietolmu
Lehed rohelised, õied kollased, viljad punased, roosad, lillakad, oranzid, dekoratiivsuseks värvilised kollased, rohelised. viljad roheline, õied valged, Taime dekoratiivsuseks on harva roosakad tema sulgjad lõhised lehed roheline, valged õied roniv vorm, kaunad juurikas oranz, lehed rohelised, õied valged, harva roosakad või dekoratiivsuseks violetsed peeneharuline lehestik roheline, õied helelillad, viljad tumelillad kuni mustjad. Leidub ka valge, dekoratiivsed on kindlasti rohelise, oranzi või taime kuni 30 cm suurused kollaste viljadega sorte viljad roheline, kollased õied, lopsakad lehed ja kollased viljad rohelised õied hallikas- või sinakasroheline lehekodarik roheline, tõlvikud dekoratiivsuseks kollased kollased tõlvikud roheline, õied kollased, eelkõige on viljad oranzid, kollased, dekoratiivsuseks huvitava
Kõrs on 30-150 cm pikk, sile; tipus kitsas sinakat tooni pööris. Kõrrel on näha vaid üks sõlmekoht, aga tegelikult on neid rohkem, ülejäänud sõlmed on tihedalt koos ja peitunud mulla sisse. Lehetupe tipul on keelekese asemel karvaring. Lehe laba on 3-6 mm lai, rohiroheline, pikalt teritunud tipuga, pealmisel pinnal hajusalt pikkade pehmete karvadega. Pööris 5-20 cm pikk, püstine, kitsas, pähikud tumelillad. Õitseb juulist septembrini. Paljuneb seemnetega. Kasutamine: Kesk-Euroopas kasvatatakse aluspõhu tootmiseks kuna taimel on pikk kõrs. Meil majanduslikku väärtust ei oma. Samblarinne on tüse, esinevad palusammal (D), laanik (D), kaksikhambad (D) (harilik ja lainjas), harilik karusammal, turbasamblad. HARILIK KAKSIKHAMMAS on üks vastupidavamaid metsasamblaid, mis suudab kasvada ka tugevasti tallatud puhkemetsades, hoidudes küll tüvede ja paljastunud
talu ülearust lõikamist. Eemaldatakse vaid väga vanad või murdunud oksad. Ilma seda tegemata risustub põõsas ära. 23 UNGARI SIREL Iseloomustus Ungari sirel (Syringa josikaea) (joonis 5) on rohkelt hargnev püstine põõsas. Enamasti kasvab 3- 7 meetri kõrguseks. Õied paiknevad eelmise aasta võrsetel, kuni 20 cm pikkustes püstistes laipüramiidjates hõredates pööristes (Patune-Mitt, 1971). Õied tumelillad, nõrgalt lõhnavad. Vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles kaks tiivaga seemet. Viljad valmivad augustis-septembris, õitsemine toimub juunis. Tegemist on külmakindla liigiga, mis kasvab ka varjus, aga õitsemiseks vajab täisvalgust. Mullastiku suhtes on vähenõudlik, ungari sitel on ka põuakindel. Ungari sirel on parim sirel hekiks, talub hästi pügamist, kiirekasvuline, vähenõudlik, talub saastunud õhku
kõrgusel, tihti koos teiste okaspuudega; Pinus lambertiana, Pseudotsuga menziesii, Picea pungens, Abies grandis jne. Võrsed: noorelt kollakasrohelised, karvadeta või lühikarvased, läikivad, vanemas eas hallid. Pungad: kollakaspruunid, piklikud, vaigused. Okkad: 4...6 cm pikad, kaarjalt üles suunatud, tipp teravnev, sisselõiketa. Okkad alt ja pealt kogu ulatuses õhulõhedega, hallikasrohelised kuni sinakashallid. Käbid: ovaalsed, 7...12 cm pikad, oliivrohelised kuni tumelillad, kattesoomused lühemad 3 Noorte puude pungi kahjustavad meil tihti kevadised külmad, mistõttu võra jääb puudel üsna ebakorrapäraseks, vanemas eas külmakindlus suureneb. Liik on väga valgusnõudlik ja haljastuses tuleks istutada võimalusel üksikeksemplaridena või väikeste gruppidena. Külgvarju puhul laasub alt kiiresti ega ole enam eriti dekoratiivne. Talub
okaspuudega; Pinus lambertiana, Pseudotsuga menziesii, Picea pungens, Abies grandis jne. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: noorelt kollakasrohelised, karvadeta või lühikarvased, läikivad, vanemas eas hallid. Pungad: kollakaspruunid, piklikud, vaigused. Okkad: 4...6 cm pikad, kaarjalt üles suunatud, tipp teravnev, sisselõiketa. Okkad alt ja pealt kogu ulatuses õhulõhedega, hallikasrohelised kuni sinakashallid. Käbid: ovaalsed, 7...12 cm pikad, oliivrohelised kuni tumelillad, kattesoomused lühemad seemnesoomustest, IX-X. Kasv noores eas aeglane ning kiireneb pärast 30 a. vanuse saabumist ja ületab kiiruselt kodumaal kaaspuuliike kuid meil on üldjoontes palju aeglasemakasvuline. Eestis väärib dekoratiivse ja suhteliselt külmakindla liigina rohkem kasvatamist. Noorte puude pungi kahjustavad meil tihti kevadised külmad, mistõttu võra jääb puudel üsna ebakorrapäraseks, vanemas eas külmakindlus suureneb
annaabi.ee 
