Tulbid sobivad ka ajatamiseks, samuti saab neist häid lõikelilli. Tulbid paljunevad vegetatiivselt(sibulatega paljunemine). Arvamus, et tulpide värvimuutus on tingitud omavahelisest tolmlemisest, ei vasta tõele. Värvimuutuse põhjustab hoopis viirushaigus. Selle vältimiseks tuleb haige sibul viivitamatult eemaldada. Tulbid on meie aedades ühed levinumad sibullilled. Nende kasvatamise ajalugu on aga pikk ja huvitav. Tulbi teaduslik nimetus Tulipa tuleneb pärsiakeelsest sõnast dulbend, mis tähendab turbanit. Viissada aastat tagasi olid tulbid saavutanud populaarsuse Türgis ja varsti võis sama öelda Euroopa kohta. 17. sajandi alguses puhkes Hollandis tõeline tulbivaimustus, mil sibula eest oldi nõus välja käima terve varandus. Eestis hakati tulpe laialdasemalt kasvatama eelmise sajandi alguses, varem leidus väheseid sorte mõisaaedades. Lai värvivalik
Kollane võhumõõk IRIS pseudocorus Click to edit Master text styles 70-120cm, Second level juunis-juulis Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Aed- Second level Third level võhumõõk Fourth level Fifth level IRIS germanica Aedtulp TULIPA gesneriana Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaufmanni tulp TULIPA kaufmanniana Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hilistulp TULIPA tarda Click to edit Master text styles Second level Third level
Kõrgus: 20 cm Õitsemise aeg: oktoober Õite värv: helelilla Valgus ja mullastikutingimused: kasvavad päikesepaistelises piirkonnas, eelistab kerget õhulist mulda Click icon to add picture Click icon to add picture Hilistulp Tulipa tarda Kõrgus: 520 cm Õitsemise aeg: aprillismais Õite värv: valge, harva ka kollane Valgus ja mullastikutingimused: kasvukoht peaks olema päikeseline kuni kergelt varjutatud; neutraalne kuni leeliseline huumuserohke parasniiske saviliivmuld
On küllaltki põuakindel, vaid täielikku läbikuivamist ei talu, sest on pindmise juurestikuga. CIMICIFUGA SIMPLEX - LIHT-LURSSLILL • Tumedate pronksjate lehtede vahele tekivad augustis-septembris ‘Brunett pikad valgete õitega e’ lõhnavad õisikud, väga efektne ja dekoratiivne taim kasvab kuni 150cm kõrguseks. Eelistab kasvamiseks poolvarjulist kuni varjulist, niiske mullaga kasvukohta. Tulipa sylvestris TULIPA – PEREKOND TULP • sibullillede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, kuhu Tulipa pulchella - kaunis kuulub ca 100 liiki, mis looduslikult on tulp peamiselt levinud Euraasia steppides ja poolkõrbeis, sh. Sise-Aasia mäestikes. Tulbi sibul uueneb igal aastal ja moodustab palju tütarsibulaid. Vili on kolme pesaline kupar. Tulp sisaldab mürgist
Tulbid Tulp (Tulipa) on sibullillede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, kuhu kuulub ca 100 liiki. Tulpe on pea kõikides värvitoonides ja neid on aias lihtne kasvatada. Eesti parkides kasvab metsistunult ehk naturaliseerunult kollaseõieline metstulp (T. Sylvestris). Stoolonite tõttu võib muutuda raskesti tõrjutavaks umbrohuks, mistõttu sobib suurepäraselt loodusparkidesse. Aiailutaimena ja lõikelilleks kasvatatakse aedtulpi (T. Gesnerana) rohkeid sorte, neid on aretatud u. 10 000. Tulbid on täiesti külmakindlad sibullilled, mis tuleb istutada viljakasse aiamulda septembris, oktoobris. Varajase kevade korral võivad esimesed tulbid õitsema minna juba aprillis, erinevaid sorte valides võivad tulbid õitseda kuni juuni keskpaigani. Kasvuperioodil on soovitav mulda kobestada ja kui on sademetevaene kevad, siis tuleks tulpe ka kasta. Kui aga multsite tulpide aluse pinna freesturba, männikoorepuruga, siis jääb mulla kobestamine ä...
Õitseb juuli- september. Õied väikesed, valged, püstine, küünlasarnane õisik, lehed rohelised, lõhestunud, sõrmjad Paljundamine jagamise teel Istutada varjuaeda, sobib käokinga, astilbe ja kitseenelasega Taimel eriline lõhn, neid kasutati lutikate tõrjumiseks. Sorte ,,Brunette", ,,White Pearl", ,,Black Negligee" https://www.pinterest.fr/pin/475200198157378474/ Tulp (Tulipa) Looduslikult kasvab Euraasia steppides ja poolkõrbeis, sh. Sise-Aasia mäestikes. Taim püstine, moodustab lopsakaid kogumikke, kõrgus 15-70 cm Kasvukoht päike kuni poolvari Pinnas neutraalne, saviliivmuld, viljakas Öitseb aprill-juuni, õite värvus väga mitmekesine, alt laiem ülalt kitsa tipuga püstine sügavroheline leht. Paljundamine tütarsibulatega, soovitavalt septembri lõpp-oktoobri algul Istutada püsilillepeenrasse, rooside äärde, saab luua
Viljalehed: 3 Sigimik: sünkarpne (liitviljalehine) Vili: kupar, lamedad seemned on virnades o Enamik liike kuulub nelja perekonda: o Per. Lilium liilia o Per Fritillaria püvilill Fritillaria imperialis harilik püvilill Fritillaria meleagris kirju püvilill o Per. Gagea kuldtäht Gagea lutea kollane kuldtäht o Per. Tulipa - tulp Sug. Colchicaceae - sügislillelised Colchicum autumnale Sügislill Gloriosa superba roniliilia Sug. Melanthiaceae upsuõielised o Levinud Põhjapoolkeras parasvöötmes. o Kõik liigid sisaldavab tugevad alkaloidid. Mürgised ja ravimtaimed Paris quadrifolia Ussilakk Veratrum album valge upsujuur
Kõiki taimeosi, millest võib areneda uus taim, nimetatakse levisteks ehk diaspoorideks. Nendeks võivad olla seemned, viljad, vilikonnad, harvem taime suuremad osad koos viljadega, samuti taime vegetatiivsed osad koos pungadega. Diaspooride levimisviisidest tuleks nimetada eelkõige järgmisi: 1) autohooria ehk iselevi, kohastumused diaspooride levitamiseks viljumiskohast kaugemale puuduvad, seemned kukuvad maha emataime lähedusse, näiteks perekondades nurmenukk (Primula) või tulp (Tulipa); 2) anemohooria ehk tuullevi korral esinevad mitmesugused kohastumused levimiseks tuule abil, näiteks lendkarvad pajul (Salix), tiivad upsujuurel (Veratrum), ääris liilialistel (Liliaceae), või on seemned sedavõrd väiksed, nii et tuul kannab neid ka ilma abivahenditeta, näiteks sookailul (Rhododendron tomentosum); 3) hüdrohooria ehk vesilevi -- diaspoore kannab edasi vesi; 4) zoohooria ehk loomlevi -- diaspoore levitavad mitmesugused loomad. Sõltuvalt loomarühmast eristatakse
transpiratsiooni reguleerib lehelabade rullumine ja kompaktne kasv võimaldab fütokliimat stabiliseerida. Teised püsikud jagunevad mitmesse rühma vastavalt arengurütmile ja lehtede jaotusele ruumis. Varakevadise arenguga kevadpüsikuil, efemeroididel on vett ja valgust küllaldaselt: nendel on madal laiuv kodarik pehmetest lehtedest, mis kiiresti luuakse mugulais või sibulais varutud aineist. Siia kuuluvad pojengid (Paeonia), tulbid (Tulipa) ja kuldtähed (Gagea). Suvipüsikuil on kaks peamist kasvuvormi. Ühtedel, kuhikpüsikutel, on püstine väheharunev vars ja koonilise üldkujuga lehestik: algul tekivad laiad lehed, hiljem vart mööda ülespoole lehe suurus kahaneb ja lehed muutuvad kseromorfsemaks; sellised on vägiheinad, salveid, ussikeeled jpt. Nende taimede vahelise ruumi kasutavad ära kaharad oksise varre ja enamasti rohkete väikeste õite ja lehtedega veerpall-püsikud
seinas nagu teistel üheidulehelistel), seemned pole mustad (nagu on asparilaadsetel) Sugukond Liliaceae – liilialised Sibulate või risoomidega rohttaimed, Lehed rööproodsed, männases või vahelduvad, Õiekate aktinomorfne, lihtne, kolmetine, lahklehine *P3+3 A 3+3 G(3) Vili kupar, seemneid palju, lapikud, üksteise peal Umbes 400 liiki peamiselt põhjapoolkeral, peamised perekonnad: liilia (Lilium) püvilill (Fritillaria) kuldtäht (Gagea) tulp (Tulipa) Sugukond Melanthiaceae – upsuõielised Paris Trillium Selts asparilaadsed – Asparagales Risoomide, sibulate, mugulsibulate või mugulatega rohttaimed Seemned sageli mustad 15-25 sugukonda, paljud kuulusid varem liilialaadsete hulka Olulisemad sugukonnad: käpalised võhumõõgalised laugulised asparilised amarüllilised Sugukond käpalised e. orhideelised -- Orchidaceae
üheidulehelistel), seemned pole mustad (nagu on asparilaadsetel) Sugukond Liliaceae – liilialised Sibulate või risoomidega rohttaimed,Lehed rööproodsed, männases või vahelduvad, Õiekate aktinomorfne, lihtne, kolmetine, lahklehine *P3+3 A 3+3 G (3) Vili kupar, seemneid palju, lapikud, üksteise peal. Umbes 400 liiki peamiselt põhjapoolkeral, peamised perekonnad: liilia ( Lilium ) püvilill ( Fritillaria )kuldtäht ( Gagea ) tulp ( Tulipa ) Selts asparilaadsed – Asparagales Risoomide, sibulate, mugulsibulate või mugulatega rohttaimed Seemned sageli mustad. 1525 sugukonda, paljud kuulusid varem liilialaadsete hulka Olulisemad sugukonnad: käpalised võhumõõgalised laugulised asparilised amarüllilised 37. Kommeliniidid: palmid, kõrrelised, lõikheinalised, bromeelialised, loalised, jõgitakjalised, hundinuialised Selts palmilaadsed – Arecales Sugukond palmilised – Arecaceae Peamiselt troopikas 3000 liiki
annaabi.ee 
