3 Taimestik: Salumetsa alustaimestik on väga rikkalik. Siinsed taimeliigid on enamasti nõudlikud mullaviljakuse suhtes, aga varjutaluvad. Rohurinne koosneb sõnajalgadest, ülastest, sinililledest, kopsurohust, naadist jpm. Kevadel vara sinetab metsaalune sinililledest, millele lisavad oma varjundi kopsurohi, metspipar ja näsiniin, seejärel ilmuvad valgeõielised ülased, jänesekapsas, maasikas, laanelill, siis kollased tulikad. Kevadel vara sinetab metsaalune sinililledest, millele lisavad oma varjundi kopsurohi, metspipar ja näsiniin, seejärel ilmuvad valgeõielised ülased, jänesekapsas, maasikas, laanelill, siis kollased tulikad. 4 Salumetsa selgroogsed loomad: Rikkaliku taimestiku tõttu kujuneb salumetsas ka mitmekesine loomastik. Midagi toiduks kõlbulikku jätkub seal loomadele igal aastaajal
niidud PRIMAARSED Rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese osaluseta. Rannaniidud, lamminiidud, looniidud. SEKUNDAARSED Niidud, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Puisniidud, kultuurniidud. Rannaniit Lamminiit Looniit Puisniit Kultuurniidud Niidu taimestik > Enamasti valguslembelised taimed. > Peamiselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised. > Samuti kellukalised, tulikad, korvõielised ja käpalised. > Näited: valgeristik, aas-rebasesaba, timut, harilik härghein, kullerkupp, raudrohi, metsülane, kerahein, aas- seahernes, aasristik, kerakellukas, jne.. Rebasesaba Kerakellukas Aas-seahernes Niidu loomastik > Pole spetsiifilist loomastikku väljakujunenud > Tüüpilised linnu liigid on: kiivitaja, alpi risla, punajalg- tilder, kanepilind, kivitäks jt. > Selgrootutest näiteks: kiritigu, jooksik, õiesikk, kimalane,
liblikat. (1) Liblikõieliste juurtel elavad mügarbakterid. Nad püüavad õhust taimedele olulist lämmastikku ja töötlevad selle taimedel kättesaadavaks. Bakterid saavad taimelt vastu toitaineid (suhkrut). Järelikult on tegemist kahe organismi koostöö ehk sümbioosiga. (1) Liblikõielistest kasvavad niidul ristik, hiirehernes, aashernes. Lisaks kõrrelistele ja liblikõielistele kasvab niidul veel palju teisi taimi. Näiteks tulikad, kellukad, härjasilmad, karikakrad, käpalised (käokeel, kuldking), härghein, kullerkupp, pääsusilm. (1) 3. LOODUSLIKUD JA KULTUURNIIDUD 3.1. Looduslikud niidud Niidud on tekkinud puude langetamisel karjamaade, heinamaade ja põldude tarbeks. Pärast puude raiumist oksad põletati ning kännud juuriti välja. Alles siis sai seal heina niitma hakata. Pärast puude mahavõtmist hakkasid lagendikul metsataimed asenduma rohkem valgust vajavate niidutaimedega
Kirna matkarada Raja pikkus: 7 km Kestvus: u 3 tundi Matkarada läbib Pedja jõe äärseid jõeluhtasid ning lammimetsi. Raja algusesse saab Tallinn-Tartu maanteelt Puurmani sillalt Jüriküla keskuse poole pöörates. Umbes 5 km pärast tähistab Kirna matkaraja algust teeäärne infotahvel ja parkla. Pedja jõe kaldal leidub rohkesti tulvaveest üleujutatavaid luhtasid ja lammimetsi. Matkaraja äärsetel jõeluhtadel õitsevad kevadeti kullerkupud, kannikesed, ojamõõlad, tulikad ja maikellukesed. Läheduses elavad rukkiräägud, rohunepid, roolinnud, tsiitsitajad ja erinevad kotkad. Siinsed lammimetsad on teadaolevalt Eesti kõige rähnirikkamad paigad. Lammimetsadest erilisemad on siinsed lammihaavikud. Lisaks haavale võib lammimetsades kasvada saar, pärn, künnapuu, jalakas ja tamm, nende ümber väänduvad sageli humal ning seatapp. Luhaniidul looklevale Pedja jõele saab pilgu heita Altmetsa talukoha vaatetornist.
TAIMESUGUKONNAD ÕISTAIMED (Angiospermae) KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae) SUGUKOND: tulikalised (Ranunculaceae) 1) kuulub kaheiduleheliste klassi, tulikalaadsete seltsi. 2) hõlmab üle 2000 liigi. 3-4) rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad, abilehti pole. Lehed juurmised või varrel vahelduvalt. lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult. Õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad). Õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised. Õieosade arv varieeruv. Osa tolmukaist või õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks. Perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus (mõnel õied taandarenenud) Viljad on enamasti koguviljad: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur. Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö. Kuivamisel mürgisus väheneb.
jaoks. Madalamal kohtab akaatsiaid, küpresse ning oliivi- ja jaanileivapuid Orgudes kasvab papleid ja eukalüptipuid. Seal on ka puuviljaaedu, kus viljeldakse pirni, õuna, kirssi, virsikut, mandlit ja kreeka pähkleid. Palmid ja agaavid jäävad tavaliselt ranna lähedusse. Paljud taimed õitsevad veebruarist maini, nagu kollane nartsiss, kannike, mitmed võhumõõgalised, orhideed, anemoonid, miinud, tulikad, pojengid ja paljud teised. Imetajad Küprose tuntumaid imetajaid on muflon, teatav lammas. Praegu kuulub see liik looduskaitse alla. Saarel elab ka teisi väikesi imetajaid, nagu rebased, jänesed, nirgid, küülikud, mitut liiku nahkhiired ning roomajad, sisalikud, kilpkonnad, konnad ja kameeleonid. Küproselt leiad üle viiekümne liblikaliigi. Saare lõunarannikult on leitud skelette, mis arvatakse kuuluvat kääbusjõehobule.
17% saarest on kaetud metsadega. Paljudes kohtades on mets ära raiutud ning selle asemel paisuvad põõsastikud. Orgudes kasvab papleid ja eukalüptipuid.Seal paiknevad ka puuviljaaiad, kus kasvatatakse pirni, õuna, kirssi, virsikut, mandlit ja kreeka pähklit. Rannikualade läheduses kasvavad palmid ja agaavid. Enamus taimede õitseaeg on veebruarist maini, nagu kollane nartsiss, kannike, võhumõõgalised, orhideed, moonid, tulikad, pojengid ja paljud teised. 9.3. Imetajad Küprose tuntuim imetaja on muflon, praegu kuulub see liik loodukaitse alla. Saarel elavab palju väikseid imetajaid, näiteks rebased, jänesed, nirgid, küülikud, sisalikud, kilpkonnad, konnad, kameelionid ja mitut liiki nahkhiiri ning roomajaid. Küproselt võib leida üle viiekümne liblikaliigi. Saare lõunarannikul arvatakse elavat
erandeid) õiekate, lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed, juhtkimbud ringina, kambium olemas. Fülogeneetiliselt basaalseimaks peetakse seltsi TULIKALAADSED - siia kuuluvad sugukonnad tulikalised, magunalised, kukerpuulised. Sk. Tulikalised - rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad. Lehed juurmised v. varrel vahelduvalt, abilehti pole, lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult, õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad), mõnel liigil pudeneb varakult, õieosade arv varieeruv, õied radiaalsümmeetrilised (sinilill) v. monosümm. (käoking). Osa tolmukaist v. õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks. Vili: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur. N: roomav tulikas, sootulikas, kaartulikas, kibe tulikas, metstulikas, mürktulikas, kanakoole, varsakabi, võsaülane, metsülane, kollane ülane, harilik sinilill, aas-karukell, palu-karukell, kollane
- Kress- liha rikuvad - Laugud- liha rikuvad -takjad- rikuvad lambavilla -Kroonohakad- rikuvad villa Mürgised, söömine tingib mürgituse või surma. Tavaliselt neid ei söö, võivad süüa kui ette niidetud ja varakevadel- kui ahmivad süüa rohelist. - Mürkputk- selleri lõhnaga, kahjustab kesknärvisüsteemi, kuivatusel mürgitus säilib. - Osjad- võivad põhjustada krampe, mürgisus kuivatusel väheneb - Tulikad- mürktulikas- põhjustavad limaskesta ja neeru põletiku, kuivatatult mõju kaob. - Varsakabi- kevadel niisketel aladel, kerge mürgitus, kõhulahtisus, - Surmaputk- kogu taim on mürgine, eriliselt mürgised seemned, halvatus, haiseb ebameeldivalt, - Koerputk- kasvab raiesmikul, - koerapööri rohi- mürgisus säilib silos ja heinas. - Vereurmarohi- soolatüükapeale, põhjustab maohaigusi, kuivatamisel mürgisus ei kao,
kaheidulehelised(päriskaheidulehelised) - kolmeavaline tolmutera; tupp- ja kroonlehtedeks eristunud viietine (on erandeid) õiekate; lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed; juhtkimbud ringina, kambium olemas. Sugukondade iseloomustus ja esindajad: tulikalised - rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad; lehed juurmised v. varrel vahelduvalt; abilehti pole; lehed enamasti jagunenud, harva terved; õied tipmises õisikus, harva üksikult; õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad), mõnel liigil pudeneb varakult; õieosade arv varieeruv; õied radiaalsümmeetrilised (sinilill) v. monosümm. (käoking); osa tolmukaist v. õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks; vili: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur. roosõielised - liit- ja lihtlehed; lehed vahelduvalt; abilehed olemas, võivad olla leherootsuga liitunud; õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised; võib esineda välistupp; õietelg laienenud õiepõhjaks, mis võib olla lame, kuhikjas v
o Selts tulikalaadsed · Sugukond tulikalised Rohttaimed, harvad liaanid või poolpõõsad Lehed vahelduvad, jagunenud, harva terved, abilehed puuduvad, kroonlehed läigivad Õied tipmises õisikus, harva üksikult Lihtne õiekate, õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised Viljaks kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur Tulikad on mürgised! · Roomav tulikas, soo-tulikas, kibe tulikas, metstulikas, mürktulikas, kanakoole, varsakabi, võsaülane, kollane ülane, metsülane, harilik sinilill, perek karukell, perek ängelhein, kurekell, kurenupp, kollane käoking (Eesti mürgiseim taim; LK), sinine käoking · Sugukond magunalised
o Juhtkimbud ringina, kambium olemas o Selts tulikalaadsed Sugukond tulikalised Rohttaimed, harvad liaanid või poolpõõsad Lehed vahelduvad, jagunenud, harva terved, abilehed puuduvad, kroonlehed läigivad Õied tipmises õisikus, harva üksikult Lihtne õiekate, õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised Viljaks kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur Tulikad on mürgised! Roomav tulikas, soo-tulikas, kibe tulikas, metstulikas, mürktulikas, kanakoole, varsakabi, võsaülane, kollane ülane, metsülane, harilik sinilill, perek karukell, perek ängelhein, kurekell, kurenupp, kollane käoking (Eesti mürgiseim taim; LK), sinine käoking Sugukond magunalised Piimmahlaga rohttaimed, viljaks paljuseemneline kupar Perek magun (unimagun, kukemagun, liivmagun)
karjatamisega ristikupõllul olla ettevaatlik, sest värske ristik paisub kõhus pisut ja loomad võivad end mahlakast ristikust lõhki süüa. Hädakorral võivad valget ristikut süüa ka inimesed: see sisaldab palju proteiine, on laia levilaga ja teda kasvab tavaliselt suurtes kogustes koos. Inimesed on ristikut kasutanud sajandite viisi salatina ja teiste toitude juurde, mis sisaldavad lehttaimi. 23 4. Tulikas (Ranunculus) Tulikad kasvavad parasvöötmes Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kuid ka näiteks Uus-Meremaal. Kõik tulikaliigid on koduloomadele mürgised, seda näiteks ka küülikutele. Suures koguses tulikaid võib tappa isegi hobuse. Harilikult loomad väldivad tulikaid nende kibeda ja kõrvetava maitse tõttu, kuid olukorras, kus karjamaal kasvab tulikaid nii palju, et muud pole süüa, võib ette tulla mürgistusi. Taime kuivades mürk laguneb, nii et tulikaid sisaldav korralikult kuivanud hein on ohutu
annaabi.ee 
