võitlevad ja ületavad neid tabanud raskusi ja õnnetusi, mintamata siiski teotahet ja elamise rõõmu. V.Luik „7 rahukevad“ - Romaan viib lugeja keerulisse sõjajärgsesse aega, kujutab ühe, nüüd juba küpse põlvkonna lapsepõlve. See on sotsiaalne, vastutustundlik ja vastutustunnet sisendav raamat, milles eilne ja tänane saavutavad sünteesi. Kõlama jääb usk inimesse, tulevikulootust kätkev karge kevadetunne. P.E.Rummo „Tuhkatriinumäng“ – Näidendis mängitakse tuhkatriinu – muinasjutu järellugu 9 a. hiljem. Prints tahab järgi uurida, kas on saanud ikka õige tuhkatriinu. J.Kruusvall „Pilvede värvid“ – Ühe rannaküla talupere lugu viimasel sõjaastal. Tavaelu sinnamaani, kuni hakkavad lähenema Nõukogude väed. Lapsed peale ühe lahkuvad kõik, kuid ema ja isa jäävad paigale.
Kavas oli eestikeelne tõlge olemas, seega oli kerge mõista laulu sisu, kuid atraktiivseks tegi loo tema meloodiline mitmekesisus. Lugu oli pikem ja võimsam kui teised ning tundus nagu oleks koorilauljatele just selle loo esitamine innukust süstinud. Zeisl on Austriast pärit juudi helilooja, ta on kirjutanud filmimuusikat, laule, ühe ooperi ja ühe reekviemi, mida ka tol päeval kuulsin. Tema sõnul kirjutas ta loo juutide reekviemi puudumise tõttu. Selles loos oli kiitust ja tulevikulootust. (Allikas: kontserdi kava) Esinenud kammerkoor Vocales Musicales pandi kokku 1999. aastal dirigent ja laulja Risto Joosti poolt. Juba esimestest hooaegadest saatis neid edu ja saadi mitmeid kõrgeid kohti kodumaistelt kontserditelt. Koor on olnud oodatud külaline erinevatel festivalidel üle maailma. 2009. Aastal tähistati 10ndat tegevusaastat ja anti välja koori esimene heliplaat. Dirigendi töö on üle võtnud ka kontredil dirigeerinud Endrik Üksvärav.
Tihedalt seotud ka Liivi endaga ta pidas ennast üheks osaks Eestimaast. Tõdes, et kuigi ta väga tahaks, ei jõua ta ise midagi Eestimaa heaks teha. Peaaegu kogu aeg kõlavad mõtted Eestimaa kurvast saatusest ja õnnetusest, mis siin on, aga annab ka mõista, et kodumaa on talle kallis ja vajalik. Vaimsus on kuhugi kadunud. Palju sõna- ja fraasikorduseid, lihtne keel, palju ridade vahele kirjutatud. "Isamaale" sügavtundeline pihtimus, sees traagilised noodid, ei ole tulevikulootust "Must lagi on meie toal" kurb saatus on kodul ja sel ajal, paralleele inimtunnetega - lagi on näinud perekonna pisaraid, nuttu ja riidu "Rukkivihud rehe all" loodab tulevikust paremat, et elu oleks parem "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" "Ma lillesideme võtaks" ühendaks Eestimaa kõige heaga: sinise taeva, armastuse, truuduse ja aususega, õnnetu Eestimaa headest omadustest, ka veresidemega "Sinuga ja sinuta" otsesõnu ütleb välja oma seose kodumaaga, et armastab oma
Teemaks on päevaprobleemid nagu hariduse vajalikkus,koha ostmine,armastusabielu jt.Näidend on õpetliku sisuga.Targale ja haritud Märdile vastandub arg,kaval ja rahaahne Enn.Märtjõuab eesmärgile,kosib Maie,aga Enn pannakse vangi. Koidula on kirjutanud veel kaks näidendit-,,Kosjakased" ja ,,Kosjaviinad". Koidula tähtsus- Ta tõstis lüürika juhtivaks zanriks Koidula tõstis rahva iseteadvust,andis olevikujulgust ja tulevikulootust Oli kaastegev Vanemuise Seltsi loomisel,kirjutas näidendeid ning oli teatri asutaja Koidula oli ilu,vaimsuse ja patriotismi võrdkujuks luules,draamas,lõuendil,kivis ja muusikas.Pärnus on Amandus Adamsoni poolt tehtud mälestusmärk Koidulale. Romantism on Euroopa kunsti,kirjanduse ja vaimuelu suund,mille alged olid 18.saj.Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasusele.Tähtis koht oli tunnetel.Möödunud aegu vastandati kaasajale.Kesksed mõisted olid armastus,usk ja võim
Kuldliiga talvisel finaaletapil püstitas ta Eesti siserekordi, hüpates 6.70, Torino sisekergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel parandas Balta tulemust, hüpates 6.75 ning samal võistlusel suutis ta veel ennast parendada ja hüppas tulemuse 6.87, millega ta tagas Euroopa meistritiitli uue siserekordiga. Ksenija Balta valiti aastal 2009 parimaks naissportlaseks. Tema treener on Andrei Nazarov. 2009. aastal on näidanud Mikk Pahapill, et Eesti kergejõustiku kümnevõistlusel on tulevikulootust. 3.3. Mikk Pahapill Mikk Pahapill on sündinud 18. juulil 1983. aastal Kuressaare (http://et.wikipedia.org/wiki/Mikk_Pahapill 03.12.09). Mikk Pahapilli isiklik rekord kümnevõistluses on 8255 punkti, mille ta saavutas 2009. aastal Talance`is toimunud võistlusel. 2009 aastal Torinos tuli Mikk Pahapill Euroopa sisemeistriks seitsmevõistluses 6362 punktiga, Eesti rekordist jäi puudu vaid 12 punkti. Eesti siserekordi omanik
ja jooksin verest tühjaks. Sirelioks lumehelenduses, hoia kuldseid mälestusi meie armastusest.“ Järgnevates luulekogudes nagu näiteks „Hilised talled“, „Lagendiku aeg“ ja „Septembrifuuga“ jätkavad otsinguid sisemise harmoonia saavutamiseks ning luuletused kuulutavad elujõudu ja –usku ning tulevikulootust, looduslüürika kaudu on tunnetada inimese ja looduse ühtsust ning oluliste eluväärtuste püsimist. „Jäälilled“ (1988) süvendab eelmiste kogude eetilist tunnetust, isamaaluule omandab üha selgemaid ja ühemõttelisemaid metafoore, Traat ennustab kurjuse impeeriumi hävimist. „Ajalaulud“ (1990) on tervenisti isamaaluule, selgelt on tunda kriitikat valitseva korra ja vägivalla suhtes, ta nõuab oma poeemides vastust sünnimaa ja rahva saatusele. Katkend
Truuksjäämine oma elu- ja kunstikreedo põhiveenetele, toetumine sisemisele täiusele ja tasakaalule ilmneb ka värsikogudes “Harala elulood” (1976), mis sai J.Smuuli nimelise preemia, “Hilised talled” (1976), “Lagendiku aeg” (1977) ning ka autori 80-ndate aastate luulekogudes. Kõigis neis jätkuvad otsingud sisemise harmoonia saavutamiseks läbi jõuliste ja sisukate väljenduste, kus kuulutatakse sugestiivselt elujõudu ja –usku ning tulevikulootust. Juba oma poeemis “Kassiopeia” üritab Mats Traat käsitleda veelgi laiemaid – kogu koduplaneedi oleviku ja tuleviku sõlmprobleeme. Globaalprobleemide tulekut tema luulesse 60-ndate aastate keskel inspireerisid ilmselt teatud määral õpinguteaegsed vahetud kontaktid Moskva kultuurikeskkonna ning selleaegse vene nõukogude uudisluulega, mida ta on ka ise tõlkinud. Ent toonane Traat ei olnud veel suuteline nii mastaapset ainet ja probleemiarendust ohjama, niisiis
1970. aastail hakati üle minema Veljo Tormise koorilooming. Piltlikult öeldes oli värvitelevisioonile, värvitelerid muutusid šamaanitrummi põrin 1970. aastail moes ja omakorda üldiseks 1980ndail. Tuntumatest ja sellest otsis kultuurihuviline eestlane nii oma uuenduslikumatest teleajakirjanikest võib juuri kui võibolla ka tulevikulootust. Oma aja 1960.70. aastail nimetada Rein Karemäed ja kohta julgelt kriitilisi filme väntas Jüri Müür Valdo Panti, 1970.80. aastail Mati Talvikut, (“Künnimehe väsimus”, 1982), loodusfilmide 1980ndail Urmas Otti. (Kogu Nõukogude loojana tõusis tipptasemele Rein Maran. Liidus sai üheks vaadatavamaks saateks Oti
väljendavad luuletused. Rahvusliku liikumise ajal jõudis lõpule eesti kirjanduse tekkeprotsess ning algas ilukirjanduse kõigi põhiliikide – lüürika, eepika ja dramaatika hoogne edenemine. Rahvusromantilises kirjanduses tõusis domineerivale kohale lüürika, seda eelkõige L. Koidula sügavalt isikupärase ja romantilise luuleloomingu tõttu. Teiste põhiliikidega võrreldes oli lüürika tunduvalt romantilisem. Noore rahvuse eneseteostust ja tulevikulootust väljendasid Koidula, M. Veske, A. Reinvald, J. Kunder, J. Bergmann sügavatundelistes ja pateetilistes värssides. 22. Milles seisneb „Noor-Eesti” liikumise uuenduslikkus? Millised on „Noor-Eesti” kultuuriideoloogiline platvorm, esteetilised tõekspidamised ja suhtumine keele arendamisse? Noor Eesti. Kirjanduslik rühmitus, esitab 20. saj kirjanduse murrangut. Tekib Tartus noore haritlaskonna eneseotsingute tulemusena. Tekib salajastest üliõpilasringidest
ideid väljendavad luuletused. Rahvusliku liikumise ajal jõudis lõpule eesti kirjanduse tekkeprotsess ning algas ilukirjanduse kõigi põhiliikide lüürika, eepika ja dramaatika hoogne edenemine. Rahvusromantilises kirjanduses tõusis domineerivale kohale lüürika, seda eelkõige L. Koidula sügavalt isikupärase ja romantilise luuleloomingu tõttu. Teiste põhiliikidega võrreldes oli lüürika tunduvalt romantilisem. Noore rahvuse eneseteostust ja tulevikulootust väljendasid Koidula, M. Veske, A. Reinvald, J. Kunder, J. Bergmann sügavatundelistes ja pateetilistes värssides. 25. Erinevad esteetilised voolud vanemas kirjanduses a) romantismi esteetika ja ärkamisaja eesti luule Romantism moodustav esimese kindlaloomulise perioodi eesti kirjanduse ajaloos. Romantism tekkis eesti kirjanduses tunduvalt hiljem kui Lääne-Euroopas. Eesti romantismi eripära lähtub
„Kirsiaed“. 3’s toimub tegevus väikeses maamõisas. Temaatika on oluline, elab kaasa mõisakutluuri hääbumisele. Olulisem on elu ja ilusa ning õiglase saabumine. „Kajakas“ Polnud ettekujutust, millal võiks juhtuda, lavastus kukkus läbi. Vähe tegevust, puudusid veidrikud. Soovitati lõpetada. „Onu Vanja“ olgu, elu on mõttetu rügamine, aga teispoolsuses ehk juba. „Kolm õde“ on võimalik ka maapealset elu muuta, kauge tulevik on helge. „Kirsiaed“ Anja esindab tulevikulootust, kooli õppima. 30ndates tuberkuloosi märgid. Abiellus kauni näitlejannaga, parandas ka Jaltas tervist. Soe, kuiv kliima 44a suri Saksamaal tervisevetel. Kirsiaia probleemid: Minevikus kinniolemine, tühine elu, tulevikulootused, armastuse otsimine. NÄIDEND: Kirsiaed Novell: Magada tahaks Pilet 13 1. A.Puškini elu ja looming, ,,Jevgeni Onegin” Aleksandr Puškin 1799-1837 Sünnib Moskvas põlisaadliku peres, aga temal oli ema poolt Etioopia vürstipere verd (Peeter I
annaabi.ee 
