Koha väljendamine: -la:söökla, -k:seljak, -ik:madalik, -mik:lahkmik, -stik:kõrgustik, -stu: haljastu, -mu:elamu. Rühma ja kogu märkivad tuletised. õigekirjutuse ja keelsuse -la:söökla, -k:seljak, -ik:madalik, -mik:lahkmik, -stik:kõrgustik, -stu: haljastu, -mu:elamu. Rühma ja kogu märkivad tuletised. õigekirjutuse ja keelsuse juhtumid: 1.tuletusalus lõpeb k-ga, siis kond-liitelises tuletistes tuletustüve ja sufiksi liitumispiiril alati kk: ametnik ametnikkond. 2. kaashäälikuühendis tuleb juhtumid: 1.tuletusalus lõpeb k-ga, siis kond-liitelises tuletistes tuletustüve ja sufiksi liitumispiiril alati kk: ametnik ametnikkond. 2. kaashäälikuühendis tuleb iga häälik kirjutada ühe tähega: lipp-lipkond. 3. Kui tuletusaluseks on tugevneva astmevaheldusega: kombe-kombestik
Häälikuõigekirja reeglid ja reeglitused I SULGHÄÄLIK 1. Ülipika vokaali või kaksiktäishääliku järel üks sulghäälik kõike, kooke, loike 2. Eestikeelsetes omasõnades on alati tähe s kõrval tugev sulghäälik peatselt, siiski, seiske 3. Eelnev reegel ei kehti nt. liitsõnades, lihtmineviku korral, sõnade algvormi käänamisel/pööramisel, tuletistes, võõrsõnades jne. umbsõlm, leidsin, umbsed, jalgsi, absurdne 4. Mõned erandid: tõrges - tõrksa, ergas- erksa, hõlbus hõlpsa 5. k või kk? vastastikune (omadussõna) vastastikku (määrsõna) asjalikkus (nimisõna) asjalikus (omadussõna mõnes käändes) II H, i ja j 1. h kirjutamine nõuab teadmist, sageli häälduses ei kajastu hahetama - ahhetama
tervis ~ `tervis (terviseid – `tervisi ehk `terviseid), e-tüvelised omadussõnad ahne ~ `ahne, ihne ~ `ihne, kaine ~ `kaine, kiire ~ `kiire, kärme ~ `kärme, terve ~`terve, tiine ~ `tiine (käänamine vastavalt nagu sõnadel aine või `lahke : tiine, `tiine, tiinet või `tiine, `tiine, `tiinet). Palju rohkem on neid sõnu, mille välte kõikumine ei too kaasa muutusi nende sõnade morfoloogias. Nii on eesti keeles tendents, et pikkades tuletistes tuletusaluse III välde nõrgeneb II välteks, nt `meister – meisterdama, `julgus – julgustama, `peegel – peegeldama. Selliste tuletatud verbide II välde on fikseeritud ka õigekeelsussõnaraamatuis. Kuid on palju muidki tuletisi, mille välte nõrgenemist on tunnistanud alles ÕS 1999 ja 2006, näiteks: osa lik-omadussõnu (nt kahjurlik, ketserlik, luksuslik, meisterlik, seaduslik, soojuslik,
Metallid: kuld, raud, tina Päevad: laupäev Ühiskondl: raha, kaup, laen, vara, sõnavara, varas, rikas, jõulud Adj: arg, armas, kaunis, viisakas, kehv Verb: kiusama, sallima Slaavi laenud: aken, ike, lusikas, nädal, raamat, sirp, turg, vaba, värav, rist 5. Tehissõnad eesti keeles Tehistüvi on tüvi, mis on vaadeldavas keeles uus, olemata korrakohane laen. Nt raal : raali tüvisõna raal, tuletistes raalima, raalistama, liitsõnades raaljuhtimine, -projekteeri-mine, -refereerimine, -reguleerimine, -tõlge, -õpe, -graafika, -polügraafia, -arveldus jm. Tehissõna on sõna, mis sisaldab tehistüve. Nt tüvisõnad lünk, selmet, sudu, tuletised veenduma, veendumus, küülik. 6. Oma ja võõrsõnad Sõnade struktuuri omasuse või võõruse alusel eristatakse oma- ja võõrsõnu. Sõna, millel ei ole võõraks peetavaid struktuurijooni, on omasõna. Seejuures võib ta
.. Pöördkordus Ots tuleb, tuleb ots. Põrkkordus lause või värsi lõpus ning järgmise alguses kordus. Mõistmatu on mõtteleda, / mõtteleda, ütteleda. Parallelism teisendav kordus Nt. Varna küljes teise valu, aia küljes teise haigus. Refrään B. Tähenduslik kordus Pleonasm (kreeka k ülearusus) - samatähenduslik kordus Nt. Mis ilus, mis kaunis, mis kena! ja tautoloogia tähenduslik liialdus Nt. kunstlik tehiskaaslane, juhuslik kokkusattumus Tüvekordus erinevates tuletistes ning käände- ja pöördvormidega. Nt tegematuks tehtud teod, õnnega õnnestatud õnnelikud Kumulatsioon ehk kuhjum sama tähenduspiiri sõnade massiivne kogum. Nt. Ja kõik asuvad teele, sest kõik peavad asuma teele. Karavellidega, galeoonidega, galeeridega, galeassidega, fregattidega, parklaevadega, prikkidega, brigantiinidega, pargastega .... (J. Kross) Vormi ja sisu vastuolu retoorilised laused Retooriline hüüatus on hüüdlause vormis tunde- või suhtumisväljendus
vanainglise grammatikas ja sakslased Jakob Grimm, Franz Bopp ja Wilhlem von Humboldt saksa keele grammatikas. Nad näitasid, et keeltevaheline sugulus on tõestatav ainult häälikumuutuste alusel. Grimmi seadus 1822 gooti f t h fotus taihun ladina p d c(k) pedis decem kreeka p d k podos deka sanskrit p d s padas dasa · indoeuroopa algkeele b,d,g vanagerm. p,t,k · indoeuroopa algkeele p,t,k vanagerm. Ablaut vokaali kvaliteedi muutus sama sõna eri vormides või tüve tuletistes, nt sks sprechen, sprach, geschprochen, sprich!, ingl sing, sang, sung, a song 10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele Humboldt: Palju reisinud, valdas mitut keelt. ,,Keel on loov energia, mitte grammatikute kirjeldatud produkt" . ,,Igal keelel on oma sisene vorm" määrab foneetilise, grammatikalise, leksikaalse vormi. Igas keeles elab ta ajalugu. Keelevõime on omane inimesele kui liigile, kuid igal keelel on oma iseloom. Eri keeled sobivad erineval määral abstraktseks
tähendus siiski päris absoluutsel määral meelevaldselt kokku sattunud. Saab struktureerida nii tähendusi kui ka vormi. Liigendus- ja vormireeglite olemasolu annab võimaluse luua mõistesüsteeme, võimaldab teatud üht tüüpi objekte koondada, teisi lahus hoida. Tavaliselt on juursõnade puhul tähenduse ja märgi seos motiveerimatu. Ka tuletusliidete puhul on seos motiveerimatu vesi + ne = vesine. Samas on tuletistes (aga ka grammatilistes vormides ja liitsõnades) vormistruktuur üldiselt vastavuses tähenduse struktuuriga (vastavus morfeemide tasandil). Diagrammilisus Kui mitmest morfeemist koosnevas sõnas või sõnavormis on tähendus tuletatav osismorfeemide tähendusest, siis on tähenduse struktuur sõna osismorfeemide suhtes diagrammiline. Määratlus tuleb digrammi ja diagrammiga kajastatava objekti
– sakslased Jakob Grimm (saksa keele grammatika), Franz Bopp ja Wilhelm von Humboldt Nad näitasid, et keeltevaheline sugulus on tõestatav ainult häälikumuutuste (häälikuseaduste) alusel. Nn Grimmi seaduse juures ütleb ta siiski ise, et häälikumuutust ei järgita alati. Grimmi seadusega hakkab täpne meetod. • Grimm kirjeldas ka ablaut’i, mis on oluline keeleline nähtus indoeuropeistikas. • Ablaut – vokaali kvaliteedi muutus sama sõna eri vormides või tüve tuletistes, nt – sks sprechen, sprach, geschprochen, sprich!, Gespräch ‘vestlus’, Spruch ‘ütlus’, Sprüchen – ingl sing, sang, sung, a song – sanskriti (kirjeldas juba Panini) 10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele. TERMIN: von Humboldt - saksa keeleteadlane, filosoof, riigimees ja diplomaat. Kujundas keele struktuuri ja mõtlemise vastastikuse sõltuvuse käsituse. • Herder oli juba 1770
omadussõnad ahne ~ `ahne, ihne ~ `ihne, kaine ~ `kaine, kiire ~ `kiire, kärme ~ `kärme, terve ~`terve, tiine ~ `tiine (käänamine vastavalt nagu sõnadel aine või `lahke : tiine, `tiine, tiinet või `tiine, `tiine, `tiinet). Palju rohkem on neid sõnu, mille välte kõikumine ei too kaasa muutusi nende sõnade morfoloogias. Nii on eesti keeles tendents, et pikkades tuletistes tuletusaluse III välde nõrgeneb II välteks, nt `meister meisterdama, `julgus julgustama, `peegel peegeldama. Selliste tuletatud verbide II välde on fikseeritud ka õigekeelsussõnaraamatuis. Kuid on palju muidki tuletisi, mille välte nõrgenemist on tunnistanud alles ÕS 1999 ja 2006, näiteks: · osa lik-omadussõnu (nt kahjurlik, ketserlik, luksuslik, meisterlik, seaduslik,
) Sobivus moodustusaluseks Terminitest on sageli tarvis moodustada liitsõnu ja tuletisi, seega kuulub termini ihaldusväärsete omaduste hulka ka selle võimaldamine. Näiteks sobib paljuvaieldud ja -naeruvääristatud raal, mis on selles suh- tes üsna ideaalne: kahesilbiline, algab ja lõppeb helilise kaashäälikuga, nimetava ja omastava käände vorm on erinevad. Nii sobib ta üsna hästi liitsõnadesse nii esi- kui ka järelkomponendiks ja kõlab hästi tuletistes. Nimetava ja omastava vormi erinevus lubab vahet teha nimetavalise ja omastavalise liitumise vahel, näiteks raalitootmine võiks olla see, kui toodetakse raale, ja raaltootmine see, kui raal juhib tootmisprotsessi. Levinum sõna arvuti on nimetavas ja omastavas käändes ühesugune, mis sellist vahetegemist ei võimalda. Puudusi sellel kriteeriumil eriti ei paistagi olevat, peale ilmse piirangu, et sel viisil sobivaid sõnu on lihtsalt vähe. Prestiiž
annaabi.ee 
