· Kasutasid kiilkirja Pärsia riik (Iraan) · Suur riik, 4 pealinna:Babülon, Persepolis, Susa ja Ekbatana · Pärisa suurriigi rajajaks oli Kyros II · Suur Kuningatee · Riigi eesotsas oli suurkuningas ja riik oli jagatud asehaldurkondadeks ehk satraapiateks · Asevalitsejad-satraabid allusid Pärsia kuningale · Pärsia kuningad Dareiois ja Xerxes on seotud Pärsia-Kreeka sõdadega Pärsia religioon: · Tulekummardajad · Preestrid ehk maagid · Usuuuendajaks oli Zarathustra, ta kirjutas püha raamatu Avesta · Zarathustra usk- mazdaism, see oli duastlik õpetus, 2 vastandit jumalat-kuri jumal Angro Mainju ja hea jumal-Ahuramadza · Samas oli see õpetus ka eshatoloogiline, lõplik, hea võidab kurja. Foiniikia · Asub Vahemere idakaldal, kitsal territooriumil, mere ja mägede vahel · Linnriigid: Siidon, Byblos, Tüüros · Maailma I tähestik (22 kaashäälikut)
539. a. eKr alistati Mesopotaamia. Tungiti ka Kreekasse, kuid saadi neilt lüüa. Kuna alistatud rahvastest oldi kultuuriliselt madalamad, võeti neilt palju üle. Avaldati austust kohalikele tavadele ja ei surutud peale oma kombeid.Sellega tagati kohaliku ülikkonna lojaalsus ja riigi püsimine. Oluline oli korrapärane maksude maksmine. Mesopotaamiast võtsid üle kiilkirja ja jätkasid sealseid ehitus- ja kujutatava kunsti traditsioone. Templeid nad ei ehitanud, sest olid tulekummardajad, kuid lossid olid uhked. Pärsia suuruse tõttu oli sellel neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Suurkuningas reisis pidevalt nende vahel. Riik oli jagatud asehalduspiirkondadeks ehk satraapiateks. Asehalduspiirkonnad järgisid üldiselt alistatud rahvaste elupiirkondi. Palju oli heas korras teid, et pidada ühendust riigi eri osade vahel. Asehaldurid olid enamasti pärslased. Nad kogusid makse ja juhtisid kohapealset sõjaväge
kiired hobukaarikud, sõjaliselt tugevad, võtsid üle Mes. kiilkirja, kohandasid sobivaks, esimesed raua sulatajad, kergekaarikuväe leiutajad, riiki juhtis kuningas- teistega võrdne, lihtrahvas vaba, majanduslikult sõltumatu. Pärsia riik- Iraani kiltmaal, areneb käsitöö, kujunevad linnad, 4 pealinna, riik jagatud satraapideks- asehalduskondadeks, rahvalt nõuti kuninga tunnustamist, maksude maksmist, rajati ühendusteesid- Suur- Kuningatee, olid tulekummardajad, sp ei ehitanud templeid, tekkis Mazdaismi usk. Foiniikia, iseloomustus. Kaanan territoriaalselt killustunud, erilist rolli mängisid rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid. Rikkuse peamine allikas transiitkaubandus, linnriiki ja sõjaväge juhtis kuningas, suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel. Silmapaistvaim saavutus tähestiku leiutamine- 22 kaashäälikut. Juuda ja Iisraeli riigi kujunemine. Taaveti ja Saalomoni ajal oli Iisrael ilmselt tugevaim riik Kaananis.
Reeglina kujutati tornis loomi. Asüüria kunst: Asüürlased on ajalukku läinud kui sõjakas rahvas. Küüditamine on vana nähtus (elanikgrupi ümberasustamine) Asüürlased on ajalukku läinud Assurbanipali raamatukogu tõttu. Hammurapi seaduste kogu Ehitati suuri losse, kuulus on Sarbon II loss. Kujudest on Asüüriale iseloomulikud nn väravavalvurid. (inimese peaga, härja või lõvi kehaga ja tiibadega olendid.) Pärsia kunst: Pärslased olid tulekummardajad, nad võtsid raha kasutusele ning panid aluse teesüsteemile. Teada on haudehitised ja lossid, tuntumad kuningalinnad olid: Persepolis, Susa, Pasargadai. Kapiteelid( samba ülemine osa) olid sageli ka loomapea kujulised, relieefidest on kuulsaim nn Dareiose kaardivägi Susas. Hunn Attila ja Dsingiskaan vms leidmata kuppelhauad Lossi seinad kaetud maalidega, mehed tumedamad naised heledamad Kujutavast kunstist kuldsed maskid atreuse varakambrist Mükeenes lõvide värav
Hetiidi 1700-1200 eKr tänapäeva Türgi aladel Indoeurooplased Pealinn – Hattuša Sõjavägi tugev : Kaarikuvägi, sõjaline aristokraatia, ratastel kodarad Lihtrahvas olid vabad talupojad Hakkasid esimesena sulatama rauda Riiki juhtis kuningas Pärsia riik 6-4 saj eKr, Iraanis Kyros II riigi kuningas ja rajaja Mitu pealinna – Susas, Persepolis, Ekbatana, Babülon Suur kuningatee Tulekummardajad, ei ehitanud templeid Uskusid, et maailma valitseb ’tark isand’ 19. Iseloomustada muinas-Ameerika rahvaid: Asteegid 14-16 saj Mehhikos, Kesk-Ameerika Piiramatu võimuga kuningas Kihistumine: valitseja, sõjamehed, kaupmehed, lihtrahvas, orjad Tegevusalad: kauplemine, põlluharimine, loomakasvatus Kõige suuremad ohverdajad Piltkiri Tempelpüramiidid, kanalisatsioon, planeeritud linnad, kasutasid sideainet
jäljendajateks. Lossidest on kuulsaim Sarbon II loss Horsabadis, oli rajatud 100 000 ruutmeetrisele terrassile, lossi juures kasutati ka sambaid. Säilinud on ka mõningaid reljeefe ja täisskulptuure, sarnane Egiptusele. Hästi kuulus on Sureva Ema Lõvi Minivest. Ja tuntud on ka nn. Väravavalvurid. Kas lõvi või härja kehaga, mehe peaga ja tiibadega müütilised olendid. PÄRSIA KUNST Pärsias puudusid religioossed hooned (n: templid) puudusid. Pärslased olid tulekummardajad, rituaalid toimusid vabas looduses. Lossi arhitektuurist saab ülevaateDareiose ja Xerxese ajal ehitatud lossivaremetes. Kuulsaim on Persepolise loss, sammaste juures olid sageli kapiteelid loomafiguuridest. Kuulsaim= Susa linnas Dareiose kaadrivägi KREEKA KUNST Kreeka ajaloo-, kunsti- ja kirjanduseperioodid ei ole omavahel täpselt ajalises kooskõlas, natukene leidub erinevusi. Ajalugu periodiseeritakse järgmiselt: Egeuse ehk Kreeta mükeene ajajärk (u
kombestik, traditsioonid ja ühtekuuluvustunne. Indialaste põhiloomuse määrab usutunnistus. Umbes 83% rahvastikust on kas brahmanistid või hinduistid. Moslemid moodustavad ligikaudu 11% elanikonnast. Nad elavad eelkõige Kashmiri osariigis; nende suhted hinduistliku enamusega pole alati hõlpsad. Pandzabi osariiki on koondunud sikhid (2% rahvastikust), kellel on olulisi vastuolusid India riigiga. Kristlased moodustavad 2% elanikkonnast. Vähesel määral on budiste, dzainiste ja parse (tulekummardajad). Kireva rahvastikuga Indias kõneldakse kuni 1600 keelt. Neist suurim on hindi keel, mida kasutab tavasuhtluses peaaegu kolmandik indialasi. Selle muutumisele ühiskeeleks avaldatakse aga suurt vastuseisu, eriti Lõuna-Indias. Nii on kogu maal keeleks hoopis inglise keel. Põhiseaduse järgi on Indias 17 regionaalset keelt, mida kasutatakse ainult kindlates piirkondades. Ülitihe asustus ja kõrge sündivus põhjustavad riigile raskeid majandusmuresid. Umbes 70% indialstest elab maal.
Paleeehitus, Sargon II loss: Horsabadi loss (210 ruumi, 30 siseõue, mis asetsesid 14m kõrgusel) Skulptuurist: reljeef oli täielikult arhitektuuriteenistuses. Peamiselt sündmused valitsejate elust. täisfiguurid olid jõulised, tugevad. Keha oli antud edasi umbmääraselt, aga palju detaile. Väravavalvurid olid lõvi või härja keha, inimese pea ja tiibadega kujud. Pärsia kunst. 6. saj 4.saj eKr. Aleksander Suur. Templid puuduvad. Olid tulekummardajad. Rituaale viidi lävi lahtise taeva all. Haudehitistest: Kyrose haud Pasargadais (kasut. Sambaid) Lossiarhitektuur: Persepolis, Dareios, Xerxes. Ümarplastika: reljeef Dareiose kaardivägi susalossis. § 6. VanaEgiptus. Püramiidid. Ajalugu jagatakse... Vana riik I vaheperiood Keskmine riik II vaheperiood 30002130 eKr 21301990 eKr 19501650 eKr 16501550 eKr 36 dünastia 711 dünastia 1214 dünastia 1517 dünastia
Gathasid, mis on pühad laulud, nimetatakse ka 7 pitsatiga suletud pühadeks tekstideks II osa Yasht sisaldavad kiiduhümne jumalikele olenditele, põimitud jutustused Zarahustra eelnevast ajast, võitlus hea ja kurja vahel, hea võit on alati kindel III osa Vendidad puhtusekvoot deemonite vastu, sisaldab Iraanimaade loomist, 1.kuninga kirjeldust, esimesel kohal puhtus, hool tule jt elementide eest (sealt tuleneb nimetus tulekummardajad). Surnuid ei maeta maha, lasta vette, ega põletata (sest rikuksid neid asju), selleks rajati vaikuse torne, kuhu nad viidi ja kus raisakotkad neid söömas käisid IV Väike Avesta katkendite kogu igapäevasteks palvusteks. Need osad olid legendi järgi kirja pandud Zarahustra väimehe poolt, olid eksisteerinud 2 ametlikku koopiat mis Aleksander Suure tulemisega kadusid Esineb veel Kesk-Pärsia keelseid raamatuid, mis kirja pandud 9.saj
Jumal vihastanud inimeste peale ja seganud ära nende keeled (Paabeli segadus) Skulptuurist on reljeefid, mis põhiliselt kujutavad loomi. ASSÜÜRIA KUNST Assüürlased on sõjakas rahvas. Assurbanipal (valitseja, raamatukogu) Rohkem oli palee ehitus, Sargon II loss Horsabadis Väravavalvurid härja või lõvikehaga, inimese peaga, tiibadega müütilised olendid. PÄRSIA KUNST Pärsia impeerium eksisteeris paar sajandit. Võtsid kunsti teistelt üle. Polnud ühtegi templit, nad olid tulekummardajad ehk rituaalid toimusid õues. Lossid kasutasid sambaid, kus kapiteel oli loomapeakujuline. Reljeefid Dareiose kaardivägi suusalossis VANA-EGIPTUSE KUNST Egiptuse ajalugu jagatakse: · Vana riigi periood umbes 2650-2130 eKr (III-VI dünastia) · Esimene vaheperiood umbes 2130-1950 eKr (VII-XI dünastia) · Keskmine riik umbes 1950-1650 eKr (XII-XIV dünastia) · Teine vaheperiood umbes 1650-1550 eKr (XV-XVII dünastia)
. Laibad viidi nissidesse (joonis tahvlil) ihualasti ning kaarnad nokkisid surnukehad paljaks, siis nisid tühjendati, luud lükati alla (matmistornid - dakma) Kuninga laip kaeti vahaga ja paigutati kivist sarkofaagi, mis suleti õhukindlalt Kõik hauakambrid äratavad teatud seltskonna tähelepanu. *Tähtsaim kohustus oli vale vältimine, oli keelatud ka võlgade tegemine, sest see võis kergesti õhutada ja suunata inimest valetama. Käepigistus tugevam kui allkirjastatud leping - parsid (tulekummardajad). Vaenlase vastu leebus võidetu vastu, mis äratas kreeklastes (hellenites).... ,,Templite mahapõletamist õppisime meie kreeklastelt," ütlesid pärslased. Kuningas Kroisos (6-7 saj. e.m.a.) läks oma suure rikkusega ülbeks, läks delfi oraaklite juurde, tuli uimastavat gaasi kas alustada sõda pärslaste vastu? kui sa alustad sõda, hävitad sa suure riigi (Pärsia); sõda võidetakse (kroisos arvas, et tema võidab ja alustas sõda)
annaabi.ee 
