3.humifikatsioon(huumuse teke), fosfor esineb mullas nii orgaanilise kui ka soojuseneelamise võimest, mulla 4.mineralisatsioon( orgaaniliste ainete anorgaaniliste ühenditena. Osa temast kuulub soojusmahtuvusest ja mulla soojusjuhtivusest. lagundamine mineraalseteks ühenditeks. Mulda huumuse koostisse, kuid märksa rohkem on Mullalahuse külmumine ei hakka mitte 0 kraai jäävad tuhaelemendid, eraldub CO2). Umbes mullas vees raskesti lahustuvaid mineraalseid juures vaid, oleneb lahuse soolade 25% humifitseerub ja 75% mineraliseerub. fosforiühendeid. kontsentratsioonist, madalama temperatuuri Orgaanilise aine muudumist mõjutavad tegurid kaaliumi esineb mullas peamiselt mitmesuguste juures. Mulla läbikülmumise sügavus oleneb mullas: 1
kraadi võrra soojusjuhtivus, - mulla võime juhtida soojust toitereziim, - mulla tingimuste ja omaduste kompleks millest sõltub taimede varustatavus toitainetega taimetoiteelemendid, - keemilised elemendid vajalikud taimede arenguks ja kasvuks, mida pole võimalik asendada makroelemendid, - C, O,H,N,P,K,Ca,Mg (Fe JA Mn) mikroelemendid, - Cl, Zn, Cu, B, Mo, Co, Se ( Sr, Cd, Pb, Ag, F) lenduvad elemendid,- C O H S tuhaelemendid,- Ca, Mg, K, P, Fe taimetoitained, - CO2 H20 O2 anioonid ja katioonid, millena toiteelemendid taime sisenevad, mügarbakter, - õhu lämmastiku siduja osade taimede juurtel mükoriisa - taimede ja seente kooselu, taim saab vett, mineraale ja vitamiine. Seen saab süsivesikuid 2) Kolloidide jaotamine ja ehitus, kolloidide olek. Jaotatakse : min. kolloidid- tekivad kivimite ja mineraalide peenestumisel, koosnevad räni- alumiinium- ja raudoksiidist.
Leelismetallid esinevad taimed ioonilise kujuna, ei ole tugevalt seotud org. ühenditega, seega kergesti välja tõrjutavad. K, Na, Ca, Mg. Raskmetallid erikaalu ja tiheduse järgi. Kasulikud Fe, Mn, Cu, Zn, koobalt, molübteen. Kahjulikud plii, tina, elavhõbe. 3. Põletamise eraldumise alusel: Lenduvad C, O, H, N, S. Tuhaelemendid P, K, Ca, Mg jt. Fosfor ja kaalium ainukesena oksiididena. 4. Taimedes ümberpaigutamise alusel: Kergesti reutiliseeruvad N, P, K, Mg jt. Raskesti reutiliseeruvad Ca, Fe, S jt. Elemendid paiknevad ümber, kui taimed on defitsiit. Vanematest lehtedest kergesti reutiliseeruvad ained noortesse lehtedesse. Taimede järgi
Leelismetallid esinevad taimed ioonilise kujuna, ei ole tugevalt seotud org. ühenditega, seega kergesti välja tõrjutavad. K, Na, Ca, Mg. Raskmetallid erikaalu ja tiheduse järgi. Kasulikud Fe, Mn, Cu, Zn, koobalt, molübteen. Kahjulikud plii, tina, elavhõbe. 3. Põletamise eraldumise alusel: Lenduvad C, O, H, N, S. Tuhaelemendid P, K, Ca, Mg jt. Fosfor ja kaalium ainukesena oksiididena. 4. Taimedes ümberpaigutamise alusel: Kergesti reutiliseeruvad N, P, K, Mg jt. Raskesti reutiliseeruvad Ca, Fe, S jt. Elemendid paiknevad ümber, kui taimed on defitsiit. Vanematest lehtedest kergesti reutiliseeruvad ained noortesse lehtedesse. Taimede järgi väetise määramine
veevälimahutavus on see mida muld on 2)biokeemiliste protsesside käigus(raku sisemus) 3% Lõ-E on hea kui on 2% Mulla org ainete võimeline kinni hoidma.veevälja tähistatakse 3)hunifikatsioon(huumuse teke)allub ainult üks poolestusajad mullas:1)juureeritised(2-5päeva) mm-es(10 cm mullakihi kohta)Keskmine osa 4)mineralisatsioon(mulda jäävad 2)haljasväetised(1-4p) 3)hästilagunev sõnnik(3- omastatav vesi=Wväli-Wmm 5)Wkap. tuhaelemendid,eraldub CO2) Orgaanilise aine 12 kuud) 4)taimejäänused(2-12 k.) Org aine (kapillaarne veemahutavus)-ei ole konstantne muundumist mõjustavad tegurid majandamise printsiibid:1)tuleb arvestada 6)Wmax-(maksimaalne veemahutavus)kõik mullas:1)mulla õhustatus(aeroobne või muldade huumusvõimet. 2)muld ei saa ümber mullapoorid on veega täidetud.taimele see ei
Kartuli tähtsus Majanduslik tähtsus: 1. Toit - nii loomadele kui ka inimestele; 2. Tärklis - tähtis tooraine tärklisetööstusele; 3. Söödaks loomadele; 4. Piiritus - tooraineks piirituse tööstusele. Koostis: 1. Süsivesikutest ¾ on tärklis; 2. Valgud inimese jaoks kergesti omastatavad, inimorganism omastab nendest umbes 70%; 3. Rasvad on kergesti omastatavad; 4. Vitamiinid- C, B1, B2, B6, Pp, K; 5. Mineraalained- tuhaelemendid 1% Kartuli botaaniline iseloomustus Kartuli ehitus: Kartul kuulub maavitsaliste sugukonda. Metsiku vormina on kartul mitmeaastane taim, kuid meil kultuurtaimena üheaastane taim. Botaaniline iseloomustus: 1. Juurestik: a) Seemnest maha pandud kartulil on sammasjuurestik; b) Mugulast arenenud taimel on narmasjuurestik; Umbes 50% juurestikust paikneb künnikihis. 2. Vars: Moodustub idandist. Varred on ribilised, koosnedes võnklevatest sõlmevahedest ja
Taimetoiteelemendid: nim keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei ole talle omaste funktsioonide tõttu ei ole võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga. Makroelemendid: on C, O,H, N, P, K, Ca, Mg ja S mida taim vajab suurtes kogustes Mikroelemendid: Cl, Zn, Cu, B, Mo, Co, Se, need täidavad taimes biokeemikilste protsesside katalüsaatori ülesannet lenduvad elemendid: C, O, H, S tuhaelemendid: Ca, Mg, K, P, Fe taimetoitained: nim molekule, anioone ja katioone, millena toiteelemendid taime sisenevad mügarbakter: esinevad mullas õhulämmastiku sidujana mükoriisa: on kõrgemate taimede ja seente kooseluvorm, mille korral taim saab seenelt vett, mineraalaineid ja vitamiine, ning seen taimelt süsivesikuid. Kolloid - pihustunud faasina esinev aine Hüdrofiilne - veelembeline Hügrofoobne - vetthülgav Koagulatsioon - kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks
omastatavate toitainetega. 99. taimetoiteelemendid - nimetatakse keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik talle omaste funktsioonide tõttu asendada. 100. makroelemendid - C, O, H, N, P, K, Ca, Mg ja S, mida taim vajab taim suures koguses. 101. mikroelemendid - Cl, Zn, Cu, B, Mo, Co, Se, mida on kuivaines 10-10% 102. lenduvad elemendid - eraldumisviis orgaanilise aine põlemisel; C, O, H, S 103. tuhaelemendid - eraldumisviis orgaanilise aine põlemisel; Ca, Mg, K, P, Fe 104. taimetoitained - molekulid, anioonid ja katioone, millena toiteelemndid taime sisenevad. (Co2, H2O, O2) 105. mügarbakter - 106. mükoriisa - on kõrgemate taimede ja seente kooseluvorm, mille korral taim saab seenelt vett, mineraalaineid (P, N, Zn, Cu) ja vitamiine ning seen taimelt süsivesikuid. Kolloidide jaotamine ja ehitus, kolloidide olek. Jaotuvad: • Mineraalsed kolloidid
On taimes ioonilisel kujul, ei ole eriti seotud orgaanilise ainega. raskmetallid Fe, Mn, Cu jt üldjuhul on kasulikud. On tugevasti seotud orgaanilise ainega, moodustades kulaatkomplekse. Võib jaotada kasulikeks ja kahjulikeks, on tinglik, sõltub kogustest. Enamasti on kahjulikud plii, elavhõbe, tina. 3. Põletamisel eraldumise alusel. lenduvad C, O, H, N, S. (95% taimemassist). tuhaelemendid P, K Ca, Mg jt (5% taimemassist). 4. Taimede ümberpaiknemise võime alusel: 3 reutiliseerumisvõime võime elemendi defitsiidi korral siis on kergesti reutiliseerunud elemendid võimelised liikuma vanematest noorematesse lehtedesse. Oksiididena ainult pärast põletamist tuhas. kergesti reutiliseeruvad N, P, K, Mg jne (puudus avaldub vanematel lehtedel).
Orgaaniline aine satub mulda ka loomsetest allikatest organismide suremisel, ka väljaheited. Orgaanilise aine kaod mullast: 1. Lagunemine (muundumine), mineralisatsioon 2. Väljauhtumine 3. Ärakanne erosiooniprotsessi käigus Mulla orgaanilise aine muundumine: 1.Värske orgaanilise aine mehaaniline peenenemine 2.Biokeemilise protsesside käigus (raku sisemuses) 3.Humifikatsioon (huumuse teke) 4.Mineralisatsioon (mulda jäävad tuhaelemendid, eraldub CO2) Orgaanilise aine muundumist mõjutavad tegurid mullas: 1.mulla õhustatus (aeroobne või anaeroobne lagunemine) 2.orgaanilise aine koostis: a. suhkrud, tärklised, proteiinid b.toorproteiinid c.hemitselluloos d.tselluloos e.rasvad, vahad jne f.ligniinid g.süsivesikud 3. Biokeemiline koostis: suhkrud pestakse taimest välja, mullas ei säilu (kasut. Ära). Tärklis pärineb seemnetest ja mugulatest. Tselluloos puidus üle poole; lehtedes 1/5
moodustamiseks • Leelismetallid – K, Na, Ca, Mg – taimedes peamiselt ioonidena • Raskmetallid – Fe, Mn, Cu, Zn, Mo jt. – orgaanilise ainega väga tugevasti seotud tihedus üle 6 g/cm3 • Kasulikud raskmetallid – Fe, Mn, Cu, Zn, Co jt • Ohtlikud raskmetallid – Cd, Pb, Sn, Hg jt Taime põletamisel: • Lenduvad elemendid – C, O, H, N, S – süsihappegaas, veeaur jmt. gaasilised ühendid • Tuhaelemendid – P, K, Ca, Mg, Fe jt. – oksiididena tuha koostises. Taimedes ümberpaiknemise võime alusel: • Kergesti reutiliseeruvad – N, P, K, Mg jmt., mida taim on nälja korral võimeline üle viima vanematest kudedest noorematesse • Raskesti reutiliseeruvad – Ca, Fe, S jt., mis on taimedes raskesti ümberpaigutatavad Leostumise ohtlikkuse alusel: • Ülisuur – NO3--N, Cl • Suur – B, S, Ca, Mg, Na • Tagasihoidlik – NH4+-N, K • Väike – P, Mn, Cu
Endla Reintam, 2008/2009 32 Biogeenid biogeensed ühendid, taimede toiteelementide mineraalsed ühendid, mis on sattunud keskkonda. Tähtsaimad biogeenid on fosfori- ja lämmastikuühendid (fosfaadid, nitraadid, nitritid, ammooniumsoolad). Biogeensed elemendid on C, H, O, N, P, S, K, Ca, Mg, Fe, Cu, Mn, Zn, Mo, B, Cl, Br, I. Tähtsaimad neist on C, H, O, N, P, K ja S. Tuhaelemendid (mis põlemisel ei lendu, ei muutu gaasiliseks, vaid jäävad tuha koosseisu) on P, K, Ca, Fe. Lenduvad elemendid on C, H, O, N, S. Elemendid võib aineringes jagada liikuvateks ja passiivseteks. Liikuvad on Cl, S, B, Br, F, väheliikuvad aga Si, K, P, Cu, Ni ning päris passiivsed on Al ja Fe. Ainete liikumine aineringetes toimub erineva kiirusega, nii kasutatakse elusorganismide poolt kogu atmosfääri CO2 ära 300 aastaga, hapnik 2000 aastaga ja vesinik vee koostises 2 000 000 aastaga
annaabi.ee 
