Priit Põdra Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2
P.Põdra Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 10 mm ja piirjõud FLim = 58,3 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2
Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavaltu,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2
Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2
Franz Mathias Ints 193527EANB 07.10.2020 Priit Põdra Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid (võib kasutada ka mõnd teist lahendusprotseduuri): 1
ekstsentrilisuse vastuvõtmiseks. 32. LOETLEDA VAIA KANDEVÕIME MÄÄRAMISE MEETODID KOOS LÜHISELGITUSEGA. Üksikvaia kandevõime määramiseks on mitmed võimalused. 1. Otsene meetod - staatiline koormuskatse 2. Kaudsed meetodid: - dünaamilise proovikoormamise alusel (vaia vajumi mõõtmise andmetel ja lainelevi mõõtmise andmetel); - teoreetilised valemid, mis lähtuvad pinnase tunnusomadustest; - surupenetreerimise andmete alusel. Pinnase tugevusomadustest lähtuvaid kandevõime meetodeid kasutatakse praktikas suhteliselt harva. Põhjuseks on suur sügavus, kust tuleb saada rikkumata struktuuriga monoliitproove pinnase tugevusparameetrite märamiseks. Vaia süvistamine ise muudab pinnase omadusi ja ei ole võimalik täpselt määrata, millisel määral. 33. MIS ON ROSTVÄRK? SELGITADA TÖÖPÕHIMÕTET. Rostvärk on padi või tala, mis seob vaiapead ühtseks vundamendiks. Vaia ots peab ulatuma rostvärgi sisse 5 kuni 10 cm
Väikseim varutegur tuleb leida proovimise teel, katsetades erinevaid pöördetsentri asukohti. Arvutuse muudabki töömahukaks minimaalse varuteguriga pöördetsentri ja raadiuse otsimine. Arvutus on seda kiirem, mida õigemini on valitud esialgne tsentri asukoht ja raadius. Ühtlase pinnase ja korrapärase nõlva jaoks on olemas abitabeleid ja graafikuid, mis võimaldavad vähemalt ligikaudselt kriitilise pöördetsentri asukoha leida olenevalt nõlva kaldest ja pinnase tugevusomadustest. Kihilise pinnase ja koormatud nõlva korral ei ole see aga võimalik. Üldjuhul võib juhinduda järgmistest soovitustest. Ohtlikema lihkepinna tsenter asub enamasti 1,5 kuni 2 kordsel nõlva kõrgusel nõlva jalamist. Lamedamatel nõlvadel ja suurema sisehõõrdenurga korral on kaugus jalamist suurem. Väiksema kui 45° nõlva kalde korral peaks lihkejoone tsentrit otsima nõlva keskosa lähedalt. Kui pinnase tugevus on määratud peamiselt nidususega, asub tsenter
ja Pärnu kombineeritud maantee- ja raudteesild. 5.2. ÜKSIKVAIA KANDEVÕIME MÄÄRAMINE. Üksikvaia kandevõime määramiseks on mitmed võimalused. 1. Otsene meetod - staatiline koormuskatse 2. Kaudsed meetodid: - dünaamilise proovikoormamise alusel (vaia vajumi mõõtmise andmetel ja lainelevi mõõtmise andmetel); - teoreetilised valemid, mis lähtuvad pinnase tunnusomadustest; - surupenetreerimise andmete alusel. Pinnase tugevusomadustest lähtuvaid kandevõime meetodeid kasutatakse praktikas suhteliselt harva. Põhjuseks on suur sügavus, kust tuleb saada rikkumata struktuuriga monoliitproove pinnase tugevusparameetrite märamiseks. Vaia süvistamine ise muudab pinnase omadusi ja ei ole võimalik täpselt määrata, millisel määral. Vaia kandevõime määramine staatilise koormuskatsega. Vaiakatsel saadakse vaia piirkandevõime Rcu. Piirkandevõime korral on koormus
Katsetamisega tuleb leida selline pöördetsentri asukoht, mis annab väikseima varuteguri. Arvutuse muudabki mahukaks minimaalse varuteguriga pöördetsentri ja raadiuse otsimine. Arvutus on seda kiirem, mida õigemini on valitud esialgne tsentri asukoht ja raadius. Ühtlase pinnase ja korrapärase nõlva jaoks on olemas abitabeleid ja graafikuid, mis võimaldavad vähemalt ligikaudselt kriitilise pöördetsentri asukoha leida olenevalt nõlva kaldest ja pinnase tugevusomadustest. Kihilise pinnase ja ebaühtlaselt koormatud nõlva korral minimaalse varuteguriga lihkejoone tsenter tuleb leida proovimise teel. Lihkejoone raadiuse määramist lihtsustab asjaolu, et ühtlases pinnases väljub lihkejoon nõlva jalamil või sellele lähedal. Kui nõlva all asub väiksema tugevusega kiht, läbib lihkejoon tavaliselt kogu sellise kihi ja puudutab sügavamal asuva tugevama kihi pealispinda.
Joon 6.15 , kus on W abitabeleid ja graafikuid, mis võimaldavad vähemalt ligikaudselt kriitilise pinnase tugevust ja mahukaalust, seinapinna karedusest, seina kujust ja purunemistasapinna, maapinna ja seina vahele jääva pöördetsentri asukoha leida olenevalt nõlva kaldest ja pinnase kaldenurgast, maapinna kujust (kaldu või horisontaalne), maapinnale pinnasemassiivi kaal. Q on purunemispinnale mõjuv jõud. Q ja tugevusomadustest. Kihilise pinnase ja ebaühtlaselt koormatud nõlva mõjuvast koormuse suurusest ja jaotusest, seina jäikusest, seina purunemispinna normaali vaheline nurk on . Pa on seinale mõjuv korral minimaalse varuteguriga lihkejoone tsenter tuleb leida proovimise liikumisest pinnase suhtes. aktiivsurvejõud, mis on seina normaalist kaldu seina ja pinnase vahelise teel
on püsivustegur 1,36. Väikseim varutegur tuleb leida proovimise teel, katsetades erinevaid pöördetsentri asukohti. Arvutuse muudabki töömahukaks minimaalse varuteguriga pöördetsentri ja raadiuse otsimine. Arvutus on seda kiirem, mida õigemini on valitud esialgne tsentri asukoht ja raadius. Ühtlase pinnase ja korrapärase nõlva jaoks on olemas abitabeleid ja graafikuid, mis võimaldavad vähemalt ligikaudselt kriitilise pöördetsentri asukoha leida olenevalt nõlva kaldest ja pinnase tugevusomadustest. Kihilise pinnase ja koormatud nõlva korral ei ole see aga võimalik. Üldjuhul võib juhinduda järgmistest soovitustest. Ohtlikema lihkepinna tsenter asub enamasti 1,5 kuni 2 kordsel nõlva kõrgusel nõlva jalamist. Lamedamatel nõlvadel ja suurema sisehõõrdenurga korral on kaugus jalamist suurem. Väiksema kui 45° nõlva kalde korral peaks lihkejoone tsentrit otsima nõlva keskosa lähedalt. Kui pinnase tugevus on
annaabi.ee 
