Märja puidu kasutamine ehituses on kuritegu: see loob eeldused bioloogiliste kahjustuste tekkeks, millega kaasneb puidu füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste langemine. Kandvates puitkonstruktsioonides tuleb kasutada kuivatatud ja tugevussorditud puitu. Puidust kandekonstruktsioonid tuleb valmistada projektikohase tugevusklassiga. Saetööstusest tulev nn tembeldatud saematerjal garanteerib, et puit on kuivatatud ja vastab markeeringul esitatud tugevusklassile. Puidu kestuse võti on konstruktiivne kaitse. Konstruktsioonide montaa on industrialiseeritud ehitustöö liik. Mida kõrgem on monteeritava konstruktsiooni tehaseline ettevalmistus , seda vähem läheb selleks tööd ja aega. Konstruktsioonide montaa on komplekstöö , mis koosneb transpordi- ,ettevalmistus- ja monteermistööst. Transporditöö on konstruktsioonide kohalevedu ja lattu paigaldamine. Ettevalmistustöö on
Karkassipostide ja vöötalade mõõt on sageli 50*150 (kui ei ole hööveldatud), postide vahekaugust ehk sammu aga kontrollitakse arvutuslikult (samm on tavaliselt 600 mm, vajadusel pannakse postid kahekordselt). Tänapäeval on soojustus sageli paksem kui 150 mm, tavaliselt saadakse 225 mm kahe kihina nii, et lüüakse postide külge täiendav roov 50*50 prussist (horisontaalne). Karkassipuit peab olema tugevussorteeritud kambris kuivatatud puit. Tugevussorteerimisel saab iga pruss tugevusklassile vastava templi. Soojustus paigaldatakse peale karkassi katuse alla saamist. Platvormmeetodil ehitamiseks vajalikke täpsemaid jooniseid leiab RT-kaardilt Platvorm- puitkarkass. Platvormmeetod on hästi kombineeritav teiste meetodite, tehase elementide kasutamisega jne. Posttalameetod Põhimõtteliselt on igasuguses puitkarkassmajas postid ja talad, ent sellist terminit kasutatakse juhul, kui postid-talad on suurema ristlõikega ja neid on seetõttu harvemalt. Samuti jäetakse
Puidu omadused ja kasutamine paremat sobivust tisleritöödeks või mööbli valmistamiseks, tugevuse jaoks on okste paiknemine nende arvust ja suurusest olulisemgi. Seepärast peab ehitiste karkassis kasutama tugevuse järgi sorteeritud saematerjali. Tugevuse järgi sorteerimine toimub kas visuaalselt või masinsorteerimisega. Mõlemal juhul markeeritakse iga pruss templiga, millel lisaks tugevusklassile (Eestis tavaliselt kas C16 või C24) on andmed tootja ja sorteerija kohta. Puidu omadused ja kasutamine Kokkuvõte Kokkuvõtlikult võib öelda, et niiskus mõjutab puitu ääretult palju. Kui puidust midagi ehitada siis peab alati silmas pidama tema niiskuse sisaldust ja ka kvaliteeti. Oluline on arvestada ka puidu liigiga, kuna liigiti erineb nende pinna töödeldavus. Nt. kuusk ei ole vastuvõtlik immutamisele, mänd aga on. Ka tuleb tellimisel olla täpne mõõtmetega.
kipsi ja põlevkivituhka. Täitematerjaliks on tavaliselt liiv, kruus või killustik. Täitematerjale on betoonis umbes 70% ja nad moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist ja veest sideainekivi. Betoonisegu omaduste reguleerimiseks kasutatakse mitmesuguseid lisandeid, näiteks plastifikaatoreid, õhku sisse viivaid, tardumist kiirendavaid ja aeglustavaid lisandeid jpm. (Otsman, 1976: 24). Betoonisegu valmistatakse vastavalt soovitud omadustele ja tugevusklassile, sealjuures tuleb lähtematerjalid valida nii, et betoonisegus oleks minimaalne kogus tsementi ja maksumus võimalikult väike (Otsman, 1976: 24). Tähtsamad omadused: · Survetugevus on betooni tähtsaim omadus betooni kasutataksegi ehitistes just survejõudude vastuvõtmiseks. Survetugevus määratakse betoonist valmistatud kuubilise või silindrilise proovikeha survekatsega. Survetugevuse järgi
kasutatava puidu tugevusklassi. Seega on ta vastutav puitkonstruktsioonide normidekohase tugevuse ja püsivuse arvutuste eest seda juhul kui ehitaja on kasutanud projektikohast puitmaterjali. 1.4. Kokkuvõtteks - ehituses tuleb kasutada kuivatatud puitu; - puidust kandekonstruktsioonid tuleb valmistada projektikohase tugevusklassiga; - saeveskitest tulev nn tembeldatud saematerjal garanteerib meile selle, et puit on kuivatatud ja vastab markeeringul esitatud tugevusklassile; - märja puidu kasutamine ehituses loob eeldused bioloogiliste kahjustuste tekkimiseks, millega kaasneb puidu füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste langemine; - puitu tuleb nii ehitamise kui ka hoone kasutamise käigus kaitsta liigniiskuse eest; - puidu kuivatamisega eraldame puidust liigniiskuse ja koos sellega vähendame puidus edaspidist mahumuutusest põhjustatud defektide teket.
materjal ei pruugi C-sordi materjalist oluliselt tugevam olla, kõrgem kvaliteet tähendab okste ja rikete vähesust ja paremat sobivust tisleritöödeks või mööbli valmistamiseks, tugevuse jaoks on okste paiknemine nende arvust ja suurusest olulisemgi. Seepärast peab ehitiste karkassis kasutama tugevuse järgi sorteeritud saematerjali. Tugevuse järgi sorteerimine toimub kas visuaalselt või masinsorteerimisega. Mõlemal juhul markeeritakse iga pruss templiga, millel lisaks tugevusklassile (Eestis tavaliselt kas C16 või C24) on andmed tootja ja sorteerija kohta. Sel viisil võtab tootja endale vastutuse selle eest, et materjal tõepoolest tagab nõutud tugevuse. Number tugevusklassi tähises näitab normatiivset paindetugevust N/mm2. Ümarmaterjalid:
Esitatakse sorptsioonigraafikutena. Puidu maksimaalne tasakaaluniiskus 100% õhuniiskuse juures on ligikaudu 30%. Mõnikord esitatakse niiskust ka kujul kg/m3. 3 Betoon kui ehitusmaterjal eelised ja puudused (märksõnad tihedus, soojusjuhtivus, survetugevus, paindetugevus, tuleohtlikkus) Betoon - põletamata tehiskivi - saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. · Betoonisegu arvutatakse ja valmistatakse vastavalt soovitud omadustele ja tugevusklassile · Eesmärk valmistada betoonisegu minimaalse tsemendihulgaga ja vähima võimaliku maksumusega andes talle antud tingimustes vajalikud omadused. Sideaineks portlandtsement, tsemendi eriliigid, harvem lubisideaine, kips ja põlevkivituhk. 3.1 Betooni liigitus: Tiheduse järgi: - raskebetoon 2600 kg/m3 - normaalne ehk harilik ehk tavabetoon 2100-2600 kg/m 3 tsemendi ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus, killustik)
Vesi ei tohi sisaldada sooli, sulfaate, rasvasid või muid keemilisi ühendeid, mis pärsivad tsemendikivi moodustumist või halvendavad muul moel betooni kvaliteeti. 3.2.1 Sarrus Konstruktsioonid sarrustatakse tööjooniste ja esitatud nõuete järgi ning fikseeritakse viisil, mis tagab paigalpüsivuse betoonimistööde ajal. Sarruse vajalikud kaitsekihid on märgitud konstruktsiooni tööjoonisele või vastavad tähistatud keskkonna ja betooni tugevusklassile. Sarruse fikseerimine tuleb kavandada ja teostada selliselt, et vajalik kaitsekihi paksus ja nõuded betoonpindadele oleksid tagatud. Keelatud on elektrikaablite isolatsioonitorude paigaldamine sarruse kaitsekihi tsooni, samuti torude pikisuunaline paiknemine töösarruse vahetus läheduses. 3.2.2 Raketis Raketis ja selle tugikonstruktsioon tuleb teha lahenduses, mis talub värske betoonisegu omakaalu ja
täitebetooni pragunemist mahukahanemisest, mida võib põhjustada vee väljaimemine müüritise poolt. Maksimaalne täitematerjali tera suurus ei tohiks olla suurem kui (0 - s) / 5 , kus (0 on väiksema õõnsuse mõõt kivis; s on armatuuri diameeter. Täitematerjali tera suurus ei tohiks olla üle 20 mm. Tavaliselt kasutatava betooni normsurvetugevus fck ja normnihketugevus f cvk, mida võib arvutustes kasutada, on toodud tabelites (isas lk.2), vastavalt betoonooi tugevusklassile. 4. MÜÜRITISE TÖÖTAMINE. MÜÜRITISE OMADUSED. Müüritise tugevust mõjutavad järgmised tegurid: - kivi tugevus; - mördi tugevus ja konsistents; - kivi pinna puhtus; - kivi pinna siledus; - kivi veeimavus; - vertikaalsete vuukide täitmise aste; - seotise liik; - töö kvaliteet. 4.1. MÜÜRITISE TUGEVUS. Müüritise arvutuslik survetugevus fd = fk / M. Müüritise arvutuslik nihke- (lõike)tugevus fvd = fvk / M.
8.1 Tala 8.1.1Tala pikiarmatuur 8.1.1.1 Minimaalne ja maksimaalne armatuuri pind Pikitõmbearmatuuri ristlõikepindala ei tohiks olla väiksem kui As,min. f As,min = 0,26 ctm b t d , kuid mitte väiksem kui 0,0013btd, (8.1) f yk kus bt on tõmbetsooni keskmine laius; survetsoonis asuva plaadiga T-ristlõike korral võe- takse bt määramisel arvesse ainult ribi laius; fctm tuleks määrata vastavalt betooni tugevusklassile tabeli 1.2 järgi. Pragunemise piiramiseks vajaliku pikitõmbearmatuuri kohta vt ka Eurokoodeks 2 jaotis 7.3. Lõiget, kus armatuuri on vähem, kui As,min, tuleks vaadelda armeerimata lõikena. Nii tõmbe- kui ka survearmatuuri ristlõikepindala ei tohiks väljaspool ülekattejätku olla suurem kui As,max = 0,04Ac. 8.1.1.2 Muud konstrueerimisnõuded Monoliitse tala toeristlõige (isegi siis, kui projekteerimisel vaadeldakse tuge lihttoena) tuleks
annaabi.ee 
