-Itaalia. -Prantsusmaa. -Austria-Ungari. 2. Miks teravnesid riikidevahelised suhted 20.sajandi algusel ? -Kõik suurriigid olid huvitatud asumaade haaramisest, oma mõju tugevndamisest ja teiste nõrgendamisest riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ? -Esimene Balkani sõda toimus Balkani riikide(Serbia, Bulgaaria ja Montenegro) ja Türgi vahel, teine Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus). 1)Algus - 28.juuli 1914 a. - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 2)Põhjused. -Territooriumi laiendamine. -positsioonide kindlustamine. -asumaade laiendamine. 3)Ajend - Franz Ferdinandi tapmine 1914 a. 4)Lõpp - 11.november 1918 a. - Compeigne'i rahuleping. 5. Erinevate suurriikide sõjaplaanid.
-Itaalia. -Prantsusmaa. -Austria-Ungari. 2. Miks teravnesid riikidevahelised suhted 20.sajandi algusel ? -Kõik suurriigid olid huvitatud asumaade haaramisest, oma mõju tugevndamisest ja teiste nõrgendamisest riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ? -Esimene Balkani sõda toimus Balkani riikide(Serbia, Bulgaaria ja Montenegro) ja Türgi vahel, teine Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus). 1)Algus - 28.juuli 1914 a. - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 2)Põhjused. -Territooriumi laiendamine. -positsioonide kindlustamine. -asumaade laiendamine. 3)Ajend - Franz Ferdinandi tapmine 1914 a. 4)Lõpp - 11.november 1918 a. - Compeigne'i rahuleping. 5. Erinevate suurriikide sõjaplaanid.
Kahele päritava võimuga kuningale Spartas allus veel sõjavagi. Seitsmendast eluaastast alates elasid poisid kodust eemal eakaaslaste rühmades ja tegelesid peamiselt kehaliste ning sõjaliste harjutustega. Kahekümmnendast eluaastast loeti nad täisväärtuslikesk sõjameesteks ja kolmekümmneselt täieõiguslikeks kodanikeks. Seega oli Sparta sõjaväekorraldus hästi arenenud, kuna juba 7aastased poisid läksid nö. sõjakooli õppima. Spartalased tugevndasid juba varajasest ajast sõjalist külge, sest Spartalased olid dooria päritolu sissetungijad. Ateenas polnud võõramaalastel õigust maad osta. Võõramaalased elasid linnas ja tegelesid käsitööga ja kaubandusega. Nad pidid riigile regulaarselt makse maksma, vajadusel ka Ateena sõjaväes teenima. Eesti sarnaneb Ateenale, riigile maksu maksmise poolest, kuid seda ei tee ainult võõramaalased, vaid kõik Eestis elavad kodanikud, kes ametlikult töötavad. Eestis ei
sajandil konvendihoone. Teisel korrusel asusid kapiitlisaal, refektoorium ja dormi- tooriumid, ja läänenurgas kabel. Kolmas korrus oli kaitsekorrus ning ehitati lõplikult välja alles 18. sajandil. Säilinud on kitsas ja järsk tellistest müüritrepp konvendihoone tornis. Kogu ringmüüri sisekülg on olnud hoonetega ääristatud. 15. sajandil kõrgendati ringmüüri, rajati uus kitsekäik umbes meetrit vanast kõrgemale. Müüris olid suured laskeavad ning müüri nurki tugevndasid tornid, mille välismüür oli kivist, sisesein puust. 16. saj. algupoolel ehitati kaguküljele suurtükitorn. Kogu Põltsamaa lossi endise maaala kinkis Peeter I 1720. aastal riigi majandusnõunik Heinrich von Fick`ile. Kunagine Peeter I kaaslane, riiginõunik Heinrich Fick, kelle teeneid Venemaa finantsasjanduses oli monarh vääriliselt hinnata osanud, suri 1750. a.. Pärast Ficki surma jaotasid pärijad tema mõisad omavahel.
vahel oli peamine tõukejõud selleks, et rallidel hakkasid ühest punktist teise sõidule lisanduma spetsiaalsed katsed. Neid korraldati tavalistel ajutiselt suletud teelõikudel, kus ei häiritud teisi liiklejaid ja samas pandi paremini proovile sõitjate juhi oskused. Kiiruskatsete lismine klassikalistele tähesõitudele hakkas elujõudu koguma pärast Teist maailmasõda. Sellesuunalineareng oli küll aeglane, kuid pidev. 1950-ja 1960ndatel aastatel jäidki püsima ning tugevndasid oma positsioone just sellised võistlused, mis suutsid aja ja muutustega kaasas käia, nagu näiteks Monte Carlo ja Suurbritannia- ralli. Just 1950ndatel aastate algul pandi alus mitmetele uutele, tänaseni MM- võistluste kalendris püsivate võistlustetele, nagu San Remo, Korsika, Acropolise, Rootsi, 1000 järve e. Soome ralli. Samas kadusid mitmed seni populaarsed võistlused. Ajapikku kiiruskatsete kilometraaz kasvas ning üle- ja kogunemissõitude sõitude osatähtsus vähenes. 1973
õhutamine st. NL toetas Nõudsid Versaille rahaliselt kui ka süsteemi rahulepingu relvastusega teistes tühistamist. Üldine riikides elavaid/olevaid sõjaväe kohustus, mis kommuniste. lubas neil luua suure armee Sisepoliitika Enamlased tugevndasid Natsid koguvad rahva oma võimu. Kõrvaldati poolehoidu ning teised parteid. Võim Hitlerist saab diktaator koondus ühele parteile ehk füürer 5) Mõisted ja aastaarvud Nõukogude Venemaa/Liit 1917.a- Bolsevikud tulid võimule moodustati esimene nõukogude valitsus 1918.a- Bolsevikud saatsid laiali Asutava Kogu. 1918.a.- Võeti vastu nõukogude põhiseadus. 1922
Eesti 1917-1920 kordamiseks: § 27-29, lk 40-42 + konspekt 1. Iseseisvumise eeldused kas valdkonniti (poliitika, majandus, kultuur) või rahvusvahelisel, Venemaa ja Eesti tasandil. Kultuurilised eeldused(lk7,14-15): 1. Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti. 2. Välja kujunes rahvuslik haritlaskond. 3. Rahva eneseteadvust tugevndasid suurüritused (laulupeod; folkloori- ja vanavara kogumine) Majanduslikud eeldused: 1. Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg maa peremeheks. 2. Algas linnase eestistumine (majaomanikud, haritlased,väikekaupmehed) 3. Laienes tööstuse ja põllumajanduse toodete saatmine Vene siseturule. Poliitilised(lk7-10): 1. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia. 2
kõrvale tõrjudes riigijuhtimist enda kätte saada. *Sageli viisid sisevastuolud türannia (ainuvalitsuse) kehtestamisele. Türann meelitas suurema osa rahvast enda poolele ja haaras riigis võimu. Türannid toetusid sõjalisele võimule, kuid püüdsid saavutada ka kodanike toetust. *Türanhnid kehtestasid riigis kindla korra, lõpetasid segadused ja astusid sageli samme vaeste olukorra parandamiseks. Mõned sõdisid naabritega ja tugevndasid riigi võimsust. *Paljud kodanikud, eriti aristokraadid ei leppinud ainuvalitsusega, vaid soovisid endisel viisil riigivalitsemisest osa saada. *Rahulolematud läksid sageli pagulusse, et oodata võimalust türanni kukutamiseks. Türannid püüdsid neid paljastada ja karistada, see aga muutis nende võimu vastumeelseks ja viis võimult kukutamiseni. *Segadusi ja türanniat püüti vältida seaduste täpsema üleskirjutamisega. Seadusandjad pidid
Keiser Justinianuse ajal püüti eduka vallutuspoliitikaga taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust, kuid see idee unustati peagi, kuna Bütsantsi aladele hakkasid tungima lõunaslaavlased ja langobardid. Korrastati seadused Rooma õigus. Koguti kokku Rooma keisri seadused, mis süstematiseeriti ning neile lisati Justinianuse seadused tekkis uus seadustekogu. 8. sajandil hakkasid aladele tungima araablased. Raskustele vaatamata seadsid keisrid riigikaitse uutele alustele, tugevndasid sõjaväge ja asusid vastupealetungile (araablastega). Araablased levitasid islamiusku Väike-Aasias, Bütsants palus abi Lääne-Euroopast. Sellega sai alguse ristisõjad (üks ajenditest), mille käigus vallutati Konstantinoopol ning Bütsants langes frankide võimu alla. Hiljem vallutasid Konstantinoopoli türklased, mis lõpetas Bütsantsi riigi. 6)Bütsantsi kultuur. Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel.
eraldusmärkide ja muude tunnustega. See süsteem võimaldas kindlaks määrata inimese positsiooni ühiskonnas. Pilet nr 10 1. Napoleoni sõjad ja selle tagajärjed Napoleoni ajajärk 1799-1815 18. brümääri riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks . Tegelik võim koodus esimese konsuli napoleon BOnapare´i kätte. ta hakkas prantsusmaal teostama ulatuslikke ümberkorraldusi , mis tugevndasid riiki ning parandasid selle majanduslikku olukorda. 1802 valiti ta eluks ajaks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta prantslaste keisriks ehk imepraatorik. Prantsusmaast sai monarhistlik riik. Kõik olulisemad seadused kehtestai keisri dekreedi või Senati otsusega . Sõna " vabariik" kadus aja jooksul käibelt. Põhjalikult korraldati ümber kohtupidamine ja seadusandlus. 1804 . aastal võeti
talurahvamässud. · Jeanne d'Arc: väitis, et kuulis hääli, mis käskisid Prantsusmaa vabastada, viis Cahrles VII kroonimisele. Sai Pariisi all lüüa, põletati nõiana. · Sõda kujundas inglaste ja prantslaste rahvustunnet. · 1454.aastal inglastele jäi vaid Calais, sõda lõppes ilma lepinguta. OLUKORD SÕJA JÄREL · Prantsuse kuninga positsioon tugevam, ühtsem riik · Inglismaal olid segadused Rooside sõda · 15.saj lõpus Tudorite dünastia tugevndasid riiklikku ühtust · Kujunema hakkas absoluutne monarhia 01. RIIGID KESKAJAL: Hilary Karu 9 2009 veebruar SAKSAMAA · Feodaalne killustatus · 919.aastal sai Heinrich I kuningaks, liites saksid ja frangid · 936.aastal Markiide süsteem. Otto I Suure vallutused · 2.02.962
religiooni veendunud pooldajana kristlase äge vastane, kuid pöördus siis, väidetavalt ilmutuse ajel, ristiusku. III-VI sajandil toimusid Rooma keisririigis sügavad muutused, mille käigus ühiskonnas ja kultuuris asendusid antiikmaailmale omased jooned keskaega iseloomustavate joontega. Roomas sai valitsevaks ristisusk. Hiline Rooma keisririik ja ristiusk Diocletianus ja Constantinius tugevndasid keskvõimu ja bürokraatiat ning piirasid alluvate vabadust. Keisrid olid piiramatu võimuga valitsejad. Senaatori seisus säilitas ka kõrge ühiskondliku positsiooni, kuid võimalus riigiasjades kaasa rääkida, puudus. Senat muutus Rooma linna nõukoguks. Korraldati ümber ka sõjavägi. Loodi piirivägedele lisaks ka tugev reservvägi, mida sai vajadusel ükskõik kuhu suunata. Keiser Diocletianus suutis aastakümneid kestnud segadused lõpetada ja riigis taas
kuningas kasutas ära konflikte et Willlu mõjuvõimu vähendada, ja pandi kirja raport, juurdlus komisjoni otsuse põhjal võttis Wilhelmilt Kuramaa hertsogi trooni ära. Kuramaahertsogi riik taasühines, tema vanemvend sai kõik endale. Friedrich oli kompromissi altim, oskas vältida konflikte aadlikkonna ja poola kuningaga. Poola kuninga surevl 1617 pidi algkirjastama, hertsogi riigi valitsemiskorra, need tugevndasid oluliselt kohaliku aadli positsiooni , nende alusel moodustati hertsogi nõukogu, mis pidi otseselt valitsema herstogi riigi üle, mingil juhul kui herstogit pole, pidid asendama teda, muudel aegadel kui ta ametlikult olemas, siis oli tema ülesandeks hertsogit nõustama ja kaitsa kohalike aadlike huve. Koosnes 6 liikmest , 4 ülemnõunik ja kaks alamnõunikut(pidi olema ülikooliharidus), nõukogu tööd juhtis ülemnõunikute vahelt valitud kantsler, kõik nõukogu liikmed valiti aadli poolt
annaabi.ee 
