hõrgutavaks valmistusviisiks on loonud värske kala pidev kättesaadavaus. Kala püütakse niihästi kogu pikal rannikujoonel kui arvukatel saartelgi. Lihast süüakse enim kana- ja talleliha; muu lihakarja kasvatamiseks on Kreeka maapind liiga ebatasane, suvi aga ülemäära pikk ja põuane. Liha valmib Kreekas enamasti samal viisil kui kala ehk siis grillis või praevardas. Aastaajad Kreeklaste toidulaud on ikka seotud aastaajaga. Talvel keedetakse munast ja sidrunist ergutavalt tugevamaitselist ja kosutavat suppi, mis kannab nime avgolemono. Sügisel süüakse ohtrasti mustsilm-ube koos salatirohelisega, või siis kana, mille juurde kuuluv riis ehk pilafi on hautatud kanast väljaimbunud leemes. Väga palju kasutatakse metsikult kasvavat taime hortat, mis maitseb nagu spinat ega jää viimasest maha ka rauasisalduse poolest; soositud köögiviljaks on okra. Mitmed Kreeka piirkonnad on saanud kuulsaks kohalike saadustega Kalamata oma oliivide, Argos mesimelonite ja Kreeta
Hispaanias, Lõuna-Prantsusmaal, Itaalias, Türgis, Iraanis, Indias, Pakistanis, Hiinas, Aserbaidzaanis, Dagestaanis ja Krimmi lõunarannikul. Safran on maailma kalleim maitseaine, kuna safrankrookuse emakasuudmed korjatakse käsitsi. 125 g safrani saamiseks kulub üle 20 000 safrankrookuse. Kõrgemalt hinnatakse safraniniite, sest peenestatud safran ei pruugi olla ehtne. Teiste vürtsidega sobib safran halvasti, kuulub ainult mõnede vürtsisegude koostisesse. Sfranit, kui väga tugevamaitselist vüstsi lisatakse toidule väga vähe. Et liigne safranikogus ei rikuks toitu, võib seda lisada lahusena. Kõigepealt valmistatakse safrani-piirituslahus, mida vastavalt vajadusele lahjendatakse. Lisatakse toidule 4-5 minutit enne valmimist. Pagaritoodetele taigna segamise ajal 0,1 g 1-1,5 kg taigna kohta. 2.Basiilik - imelise jõuga taim Basiilik pärineb Lõuna-Aasiast India troopikaaladelt ning on külmaõrn päikeselembeline viljaka maa taim
on loonud värske kala pidev kättesaadavaus. Kala püütakse niihästi kogu pikal rannikujoonel kui arvukatel saartelgi. Lihast süüakse enim kana- ja talleliha; muu lihakarja kasvatamiseks on Kreeka maapind liiga ebatasane, suvi aga ülemäära pikk ja põuane. Liha valmib Kreekas enamasti samal viisil kui kala ehk siis grillis või praevardas. Kreeklaste toidulaud on ikka seotud aastaajaga. Talvel keedetakse munast ja sidrunist ergutavalt tugevamaitselist ja kosutavat suppi, mis kannab nime avgolemono. Sügisel süüakse ohtrasti mustsilm-ube koos salatirohelisega, või siis kana, mille juurde kuuluv riis ehk pilafi on hautatud kanast väljaimbunud leemes. Väga palju kasutatakse metsikult kasvavat taime hortat, mis maitseb nagu spinat ega jää viimasest maha ka rauasisalduse poolest; soositud köögiviljaks on okra. Mitmed Kreeka piirkonnad on saanud kuulsaks kohalike saadustega Kalamata
haugidel leitud ei ole. Retseptid. Haug juustsu kastmes: 1 haug (u.1,6 2 kg) u. 150 g külmutatud spinatit 2 sl valget veini või vett ½ sidruni pigistatud mahl ½ tl soola ¼ tl valget pipart 1 2 küüslauguküünt KASTE: 1 väike sibul 1 tl värsket tüümiani või ½ tl kuivatatud tüümiani 2 ½ dl piima 2 dl lahjat koort 1 sl margariini või võid 1 sl nisujahu 2 munarebu ½ tl soola ¼ tl valget pipart 3 sl riivitud parmesaani või muud tugevamaitselist riivjuustu 1 2 sl riivsaia Haug õllega: kilose haugi kohta võta 1/2 liitrit õlut, 2 suurt sibulat, 1 loorberileht, petersellilehti, soola, pipart, 100g võid. puhastatud haugi hoia 20 minutit nõrgalt hapus äädikavees, nõruta majapidamispaberil, hõõru soola ja pipraga. õlu ja sibul pane sobiva suurusega potti, lase keema, tõsta haug sisse ja lisa või. kui tõuseb uuesti keema, keera kuumus väiksemaks ning keeda tasasel tulel umbes 15 minutit. Haug lavashi sees: 800grammine haug
paastuajal keelatuteks (piima-muna-liharoad). Et üle poole päevadest aastas loeti paastupäevadeks (192 216 päeva olenevalt aastast), oli loomulik, et sel ajal lubatud toitude valikut püüti mitmekesistada. Jookidest on teada, et 9. Sajandil oli olemas kali. Kalja valmistamisel tehti seda korraga suurtes kogustes 500 1000 liitrit. Lisaks joogile oli kali paljude toitude valmistamise alus, näiteks külmad supid. Tugevamaitselist liha (nt lammas) keedeti või küpsetati kaljas. 15. Sajandist võib kirjanduse andmeil kokku lugeda 600 erinevat kaljaliiki. Peale kalja joodi meejooke, mõdu, kasemahla nii värskelt kui kääritatuna. Õlu tuleb 1284-nda aasta paiku. 1386. aastal demonstreeris Genova saatkond Moskva bojaaridele ja apteekritele akvaviiti. On teada, et esimese kange alkoholi ,,vodka" valmistamiseni jõuti Moskva kloostrites aastate 1440 ja 1470 vahel. Laiemalt hakkab vodka levima 15. Saj. lõpust ja 16
keelatud 1. märtsist 15. maini. Haug juustukastmes Valmistusained 1 haug (u.1,6 - 2 kg) u. 150 g külmutatud spinatit 2 sl valget veini või vett ½ sidruni pigistatud mahl ½ tl soola ¼ tl valget pipart 1 - 2 küüslauguküünt Kaste: 1 väike sibul 1 tl värsket tüümiani või ½ tl kuivatatud tüümiani 2 ½ dl piima 2 dl lahjat koort 1 sl margariini või võid 1 sl nisujahu 2 munarebu ½ tl soola ¼ tl valget pipart 3 sl riivitud parmesaani või muud tugevamaitselist riivjuustu 1 - 2 sl riivsaia Valmistusviis 1. Osta kalafileed või fileeri kala ise ja eemalda kõik luud. 2. Sulata ja nõruta spinat tihedas sõelas. 3. Pane spinat kastrulisse või potti. Lisa vein, sidrunimahl, sool, pipar ja purustatud küüslauk. Lase mõni minut kaane all haududa. 4. Tee kaste; Koori ja haki sibul. Pane see potti ja puista tüümian pinnale. Lisa piim. Lase keema ja keeda umbes 5 minutit. 5
kättesaadavaus. Kala püütakse niihästi kogu pikal rannikujoonel kui arvukatel saartelgi. Lihast süüakse enim kana- ja talleliha; muu lihakarja kasvatamiseks on Kreeka maapind liiga ebatasane, suvi aga ülemäära pikk ja põuane. Liha valmib Kreekas enamasti samal viisil kui kala ehk siis grillis või praevardas. Kreeklaste toidulaud on ikka seotud aastaajaga. Talvel keedetakse munast ja sidrunist ergutavalt tugevamaitselist ja kosutavat suppi, mis kannab nime avgolemono. Sügisel süüakse ohtrasti mustsilm-ube koos salatirohelisega, või siis kana, mille juurde kuuluv riis ehk pilafi on hautatud kanast väljaimbunud leemes. Väga palju kasutatakse metsikult kasvavat taime hortat, mis maitseb nagu spinat ega jää viimasest maha ka rauasisalduse poolest; soositud köögiviljaks on okra. Mitmed Kreeka piirkonnad on saanud
20 000 safrankrookuse. Kõrgemalt hinnatakse safraniniite, sest peenestatud safran ei pruugi olla ehtne. Teiste vürtsidega sobib safran halvasti, kuulub ainult mõnede vürtsisegude koostisesse. Sfranit, kui väga tugevamaitselist vüstsi lisatakse toidule väga vähe. Et liigne safranikogus ei rikuks toitu, võib seda lisada lahusena. Kõigepealt valmistatakse safrani-piirituslahus, mida vastavalt vajadusele lahjendatakse. Lisatakse toidule 4-5 minutit enne valmimist. Pagaritoodetele taigna segamise ajal 0,1 g 1-1,5 kg taigna kohta. Safranit kasutatakse veise- ja kanalihast toitudes, jõuluroogades, suppides, kastmetes, kala-, köögivilja ja riisiroogades (pilaffis), puuviljakreemides, kookides ja saias
vürtsikad kastmed, sellised nagu hakitud piprakastmed ja vürtsikad veinid, näiteks Hermitage. Puuviljadega toitude juurde, näiteks Veronique, mis sisaldab viinamarju, peaks võtma puuviljamaitselised veinid nagu Riesling ja Muscat. Samuti on tähtis mõlema, nii toidu kui veini struktuur. Näiteks vintsked ja parkunud punased veinid on kehv valik veiseliha juurde, nad panevad selle kalgilt maitsma, parem oleks veiseliha kõrvale juua Burgundy valget veini ja tugevamaitselist tugevat valget veini pakkuda lambaliha kõrvale. Kooreste juustude kõrvale oleks õige valik juua kõrvale kuiva valget veini. Magustoitudele on soovitatud valget vahuveini Champagne sherbett'i. Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus 5.1. Toidutegemine veiniga Küpsetamisel-keetmisel võib valge veini lisamisega muuta tagasihoidliku toidu tõeliseks ambroosiaks
põhiprintsiipi, mis on kuuma vee kasutamine, et eraldada kohviubadest naturaalsed õlid, kafeool, mis annab kohvile suurepärase maitse ja lõhna. Lõpptõmmis on kohvilahus. Araabia või Türgi kohv Kuigi kohviuba levis Araabiast ülejäänud maailma, ei levinud araablaste kohvivalmistamise viis. Araabia ja teiste meetodite vahel on suur vahe, araablased keedavad oma kohvi kolm korda. Kohvi keetmine keedab ära suurema osa delikaatsetest maitsetest, kuid see on romantiline viis teha tugevamaitselist kohvi. Araabia kohvi tehakse ibriqs, väikeses, pika varrega vasknõus. Kaks teelusikat peenjahvatatud kohvipuru pluss üks suhkrut lisatakse tassile veele ja segu aetakse keema. Ibriq võetakse tulelt, kui sisu hakkab keema, tavaliselt kolm korda, ja siis see valatakse välja ja juuakse. Maitseks lisatakse ka kardemoniseemneid.
annaabi.ee 
