Lapse käitumine sõltub kasvataja asjatundlikkusest kolmes valdkonnas: a) Kasvatusteadvus b) Kasvatushoiakud ja tõekspidamised c) Kasvatussituatsioon Mis on kasvatus? Kasvataja kasva tab siis, kui tal Lapse sünnist võtab vanem on eesmärk muuta kasvandik endale vastutuse lapse pare maks, tublimaks turvalisuse ja optimaalse Kasvatusprotsess on tee arengu eest juhendamiselt iseseisvusele Vanemate kasvatusülesanded 1. Esmaseks ülesandeks on lapse turvalisuse tagamine 2. Lapsevanem peab olema lapsele eeskujuks ning pakkuma malle, mida järgida 3. Raskeim ülesanne on normide ja väärtuste esindamine; lapsele seaduste ja korra sisendamine Vanem teeb seda, mis tundub õige, kuid lastel on kombeks piire proovile panna Vanemate kasvatusülesanded
(kasvatuspsühholoogia). (Hirsjärvi & Huttunen, 2005) Kasvatsuse määratlemiseks on seega mitu erinevat võimalust. Seda on võimalik defineerida nii kasvatussotsioloogia, filosoofilise antropoloogia kui ka kasvatuspsühholoogia abil. Kõige paremini mõistetav on see aga läbi filosoofilise antropoloogia, mis uuribki inimest ennast. Seega on ka mõistetav, et kasvatust uuritakse kõige paremini läbi antropoloogia. Kasvatus on inimese muutmine paremaks ja tublimaks. Kasvatuse läbiviimiseks püstitatakse eesmärke, milleni siis mingil hetkel ideaalis jõuda tahetakse. Näiteks võib tulla laste ettevalmistamine kooliks, kus vanemad õpetavad lastele ka kodus, kuidas õigesti käituda ning koolis hakkama saada. Kasvatuse abil püüdleb inimene mingi parema seisundi suunas. Kui küsida näiteks mõne lapsevanema käest, miks ta oma last just nii kasvatab, siis vastab ta loomulikult, et muuta oma laps paremaks ning ühiskonna normidele vastavaks inimeseks.
K.J.Peterson Vastupidi, oldi selle üle uhke! Maarahvas 19.sajandi keskel ei teadvustanud eestlased end veel ühtse rahvuse -eestlastena. Enamik eestlasi elas endiselt maal, seega kutsuti end maarahvaks. Tere, armas eesti rahvas! *1857.a. asutati Pärnus ajaleht Perno Postimees. *Selle lehega algas eesti pidev rahvuslik ajakir - jandus *Kirjutati kõigest, mis Eestimaal ja laias ilmas sünnib. *Eestlasi kutsuti üles saama tublimaks ja targemaks kui seni. *Eestlane pidi häbenema seda, et ta rumal on, mitte aga seda, et on eestlane. Johann Voldemar Jannsen 1819 Vändra - 1890 Tartu Tema toimetatud eestikeelsed ajalehed aitasid kaasa rahva lugemisoskuse arendamisele ja silmaringi laiendamisele. J.V.Jannsen hoidus kõnelemast rahva tõelisest viletsusest, et mitte pahandada mõisnikke. *1857 Perno Postimees *1864 Eesti Postimees *1865 laulu- ja mänguselts Vanemuine
Nii ei jõudnud vähem kohusetundlikud lapsed enale mitu kuud vajalikke asju muretseda, ikka oli võimalik mingi ettekääne tuua. Nüüd aga on ,,Piste" pood kohalikus kaubanduskeskuses ja õpetajal on isegi tunni ajal võimalik minna õpilastele poodi tutvustama ja selgitada ning näidata, milliseid asju täpselt vaja on. Samuti on hea koostöö müüjatega, kes juba teavad, mida lastele soovitada. Tundub lausa, et lapsed on palju tublimaks muutunud, tegelikult on asi lihtsalt paremates võimalustes. Kui just ise endale töökohta ei looda, on loovast mõtlemisest ja tegutsemisest tööjuures ikkagi kasu. Ka loominguga otseselt mitteseotud elualadel tuleb see üldjuhul ainult kasuks. Kui töötajad on loovad, suudavad nad ka veidi keerulisemaid ja tavapäratumaid ülesandeid edukalt lahendada ja ka ettevõttel läheb paremini. Näiteks klienditeenindaja puutub päevast-päeva kokku
et armastavad inimest, kuid on neid kes esmaskohtumisest juba aära armuvad.Pikaks suhte eelduseks arvatakse olevat aastatepikkune läbikäimine juba.Kuna partner teab siis juba kuidas teine erinevates situatsioonides käitb jne.ERALDUMINE:Suhte alguses pole partneritel raske teineteise silmst avsuseid lugeda..Kuid kooselades muutvad asjad,kuna inimesed on erievad ja neil on erinevad harjumused.Hakatakse tahtma partnerit ümber kasvatada,ta paremaks ja tublimaks teha.Ja pisiasjad võivad hakata häirima.Arvatakse et tülid ja erinevuste ilmnemine tähendaba armastuse lõppu,kuid tegelt see nii ei ole.Lihtsalt suhe on jõudnud uude etappi.Inimene ei suuda end lõputult alla suruda. KAASLUS:Pärast tüliderohket perioodi hakkab lähendustunne tavaliselt taas kasvama,See armastus sisaldab vähem romantikat vaid on pigem tugev kiindumus,mille puhul kaaslakse heaolu ja õnn on sama olulised kui enda oma.Toimub samastumine kaaslasega.Mõlemad osapooled on
Lapse kasvatamine peaks olema eesmärgipärane nii on tulevikus lapsele toeks ka kindlad reeglid. Loomingulisust kasvatate lapsega koos mängides ja tema individuaalseid oskusi arendades. Õpetage lapsele kõike, tehke õppimisest elu loomulik osa. Õnneliku lapse kasvatamis eks on vaja vaid tähelepanelikkust, hoolimist ja armastust. Kasvatus. Kasvatusse kuulub lõpmata palju erinevaid tegevusi. Kasvataja kasvatab siis, kui tal on kindel eesmärk muuta kasvandik paremaks, tublimaks, julgemaks, sotsiaalsemaks. Lapsevanemate esmane ülesanne on turvalisuse tagamine. Laps peab tundma, et ta on hoitud, kaitstud ja armastatud, siis saab ta vabalt areneda. Esmatähtis on turvalisus esimestel eluaastatel, sest kiindumussuhete loomine on järgnevate inimsuhete edukuse eeldus ja alus soovile maailma tundma õppida. Aga turvalist kodu vajab laps ka hiljem. Raskustesse sattudes, uues elusituatsioonis (näiteks kooli minnes) vajab laps jälle tunnet, et vanemad on olemas ja valmis
eraldi/vaheldumisi mõlema silma projektsioone) 18. Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Hallutsinatsiooniga objekti ei ole olemas, illusiooniga objekt on olemas, kuid tegelikkusest moonutatud. 19. Kirjelda isikutajus ennasttäitvate ootuste efekti, järjestuse efekti, haloefekti. Too iga efekti kohta näide. Ennasttäitvate ootuste efekt Kui õpetaja usub ja loodab, et tema õpilased muutuvad tublimaks, siis nad muutuvadki. Ja vastupidi. Eriti mõjutab see endas kõhklejaid. Pygmalioni efekti puhul rõhutatakse, et teeseldud positiivsed ootused mõju ei avalda. Kui tööandjal tuleb valida optimistliku ja vähekompetentse ning pessimistliku ja kompetentse töötaja vahel, soovitatakse eelistada esimest. Järjestuse efekt olemus on selles, et ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad
Lapse õppimisvõime kasvab selles elujärgus kiiresti. Õppimisvõimet (nimetatakse ka omandamisoskuseks, mõtlemisvõimeks ja tunnetuseks) iseloomustab lapse suutlikkus õppida uusi oskusi ja mõisteid, saada aru ümberringi toimuvatest sündmustest, kasutada mälu sihipäraselt ja täpselt ning lahendada väiksemaid probleeme. Lapse teisel ja kolmandal eluaastal kasvab iga päevaga tema arutlusvõime. uutest mõistetest arusaamine ja probleemide lahendamise oskus. Ta muutub tublimaks mõtlejaks ja õppijaks. Mõned peamised muutused: · Kujundlikkus. Kuni pooleteiseaastaseks saamiseni ei osanud laps kujundlikult mõelda: ta mõtles ainult reaalselt näha olevatest asjadest, kui objekt asus eemal, valmistas sellest mõtlemine talle raskusi. Teise eluaasta keskel olukord muutub, laps hakkab mõtlema kujundlikult ning see suurendab tohutult tema õppimisvõimalusi. · Tähelepanu
Infiniitvormid ei esine lauses iseseisvalt öeldisena, nad kuuluvad tavaliselt sekundaartarindite koosseisu. 1) tegevusnimed: da-infinitiiv, vat-infinitiiv, ma-tegevusnimi e supiin (need on funktsioonilt lähedased substantiividele, nt Elada on ilus); 2) kesksõnad e partitsiibid – oleviku ja mineviku partitsiip – nud- ja tud, v- ja tav-kesksõna (need on sarnased adjektiividega, nt töötav laps); 3) gerundiiv e des-vorm, mis sarnaneb funktsioonilt adverbiga, nt tehes tööd, saame tublimaks. da-infinitiiv on pöördsõna infiniitne vorm, mis väljendab tegevust kui niisugust, edastamata seejuures spetsiifilisi grammatilisi tähendusi. Tunnus liitub tüvele, kusjuures tunnusel on 3 allomorfi: -da (ela/da, õmmel/da, saa/da), -ta (tõmma/ta, hüpa/ta), -a (tundá, needá; tuu/a, käi/a; surr/a, pann/a, tull/a). vat-infinitiiv – päritolult on tegemist oleviku kesksõna osastava käände vormiga, millel on neli avaldumisvõimalust:
komparatsiooni-kategooriaga nt piiratud, piiratum, piiratuim). 1) tegevusnimed: da-infinitiiv, vat-infinitiiv, ma-tegevusnimi e supiin (need on funktsioonilt lähedased substantiividele, nt Elada on ilus); 2) kesksõnad e partitsiibid oleviku ja mineviku partitsiip nud- ja tud, v- ja tav-kesksõna (need on sarnased adjektiividega, nt töötav laps); 3) gerundiiv e des-vorm, mis sarnaneb funktsioonilt adverbiga, nt tehes tööd, saame tublimaks. 23. Partitsiibid - Partitsiip e kesksõna on verbi infiniitne vorm, mis väljendab objekti tegevust tema omaduse või seisundina. Oleviku partitsiibid: v-partitsiip (isikulises tegumoes) -v (luge/v, tööta/v); tav-partitsiip (loe/tav, läbi/tav) (umbisikulises tegumoes, tunnus ta/v). Mineviku partitsiibid: nud-partitsiip (isikulises tegumoes), tunnus -nud; tud- partitsiip (umbisikulises tegumoes), tunnusel on kaks allomorfi -tud (ela/tud, tape/tud) ja -dud (käi/dud, laul/dud). 24
eluaastast. Vilepi teostest on see ainuke, mis on suunatud mitte kõige nooremale vanusegrupile, vaid algklassilastele. Ainet juttude kirjutamiseks on pakkunud kirjaniku poeg, kes lugude kirjutamise ajal oma kooliteed alustas. Lugudest paistab välja soov ulakale lapsele rahulikus toonis õpetussõnu jagada. Lood on pedagoogilised, nende eesmärk on teadmiste vahendamine, õpetamine, isiksuse arendamine. Tihti peetakse taolist pedagoogilisust, inimeste tublimaks kasvatamise soovi lasteraamatu väärtust kahandavaks teguriks. Siiski ei maksaks lastekirjanduse pedagoogilist aspekti halvustada, sest see oli, on ja jääb lasteraamatu üheks peamiseks tunnuseks. Vilep ei karda olla avalikult didaktiline. Selle jutukogu lood eristuvadki tema hilisematest lugudest sellega, et neis on didaktiline eesmärk varjamatult esiplaanil. Autor julgustab lapsi olema teistsugune, sest kõigil on koht päikese all, ning milleski on igaüks kõige osavam ja tublim
Schirren, tundes ja Vene- ja Liivimaa ajalugu, oskas tüli suureks puhuda. Tema jaoks lõppes tüli nii, et oma elu teise poole veetis Saksamaal eksiilis. Konfliktist tuleb ka eestlaste jaoks küsimus, kumma poolega kaasa minna, või leida hoopis oma tee. 1860-ndate teisel poolel hakkab seltskond nii Eestis kui Lätis küsimusele vastust otsima. Arvamusi oli igasuguseid. Põhitendents oli see, et valida tuleb oma tee, üles ehitada oma rahvuslik ühiskond. Üheks tublimaks tegelaseks selle osas oli Jakob Hurt ja tema lähikondlased. 19. sajandi viimastel kümnenditel hakatakse rahvuslikku liikumist pidurdama. Kui Samarini ja temalaadsete rünnakute tulek siia aset leidis, on ka selle üheks põhjuseks, miks baltisakslased konservatiivsemaks muutusid. 1860-ndate lõpp ja 70-ndate algus näitab seda, et rahvuslik liikumine on avaldunud ja laienenud. Toimub ka põlvkonnavahetus rahvusliku liikumise tegelaste hulgas, kes on sündinud 1830-ndate II p ja 40-ndate
annaabi.ee 
