ületaksid tõukimise ja jääksid tuumajõudude haardesse. Looduses toimub selline tuumareaktsioon näiteks tähtede sisemuses, kus hiiglaslik raskusjõud tähe aine kokku vajutades viib selle tihedasse ja ülikõrge temperatuuriga olekusse. Sellist tuumareaktsiooni nimetatakse termotuumareaktsiooniks, sest nad saavad toimuda ainult kõrgel temperatuuril. Termotuumareaktsioon on kergete aatomite ühinemine. Kõige levinum ongi TTR tähtede sisemuses, kus kaks vesiniku aatomit ühinevad ja saaduseks on heelium. TTR toimub kõigis elementides, mis on perioodilisusetabelis enne rauda. TTR on vaja kõrget temperatuuri selleks, et prootonid hakkaksid tõmbuma. Ahelreaktsioon on raskete aatomite lagunemine. Ahelreaktsioon toimub enamasti perioodilisuse tabelis olevate elementidega, mis on peale rauda, sest sealsed tuumajõud ei suuda tuumasid enam hästi koos hoida ning on n-ö lagunemise äärel.
20.saj. 1917 veebruari revoluts.-ga kukutati tsaar troonilt, kapitalistlikud suhted jäid,Okt revoluts-viis läbi Lenin 1917 okt Nõukogude Venemaa, 1922 30 dets NSVL-nõukogude sotsialistlike vabariikide liit,20 aug. 1991 Eesti Taasisestumine, 1991 dets. Lagunes NSVL, nim. Jälle Venemaaks,20 saj-katastoofide sajand, Suured Ühendused: OPEC,ÜRO,EL jne.Kosmose sajand 12 apr. 1961 Gagarin eimene inimene kosmoses, Armstrong 20 juuli 1969 esimene Kuul, TTR ja infokeskonna teke, Tuumaenergia USA 1945 võttis kasutusele,Nõugogude liit 1949 esimene tuumarelv Suur sündimus 1.6 miljard. 20 saj. Alguses 6 miljard. 20 saj lõpuks.Ülerahvastatus (eriti India) Impeeriumide kokkuvaris. 1991 dets NSVL,Venemaa pärast I MS, Austria Ungari imp. Lagune pärast I MS. Viktoorialik periood Inglismaal:Viktooria(1837-1901),õitsenguperiood, Ingl. Nimetati maailma sepikojaks tööstus-
Lahendus
#include
.. Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 15 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 16 Äriidee: võimaluste kujunemine ja tuvastamine INNOVATSIOON ning TEADUSLIK-TEHNILINE PROGRESS (TTP) või REVOLUTSIOON (TTR) Põhimõtteliselt on kaks võimalust äriidee loomiseks: TTR - alates XX sajandi keskpaigast, kust alates on kogu inimese elu teadusest · genereerida oma (st uus) äriidee või mõjutatud ja inimene pidevalt teaduse "sees" (kuigi enamik seda ise ei taju). · arendada edasi juba tuntud (st kellegi teise) äriideed
,.;iiij :' ,i r.t: :.1: : i=toYF"-. L ttr-')-hPo. , i :: ':'i i !i ,i
2) Kaar alguspunkti, keskpunkti ja kesknurga järgi (first point, center point, angle) 3) Kaar alguspunkti, lõpppunkti ja kekspunkti järgi (irst point, endpoint ja center point) 5 CIRCLE ringjoone joonestamine Käsku saab välja kutsuda järgmiselt: 1) Valides DRAW ribalt ikooni ( ) 2) Kirjutades käsuribale CIRCLE Kui kirjutada ribale CIRCLE: C ja R - Kuvatakse tekst: Specify center point for circle or [3P/2P/Ttr (tan tan radius)] Kui meil on teada ringi keskpunkt ja raadius või diameeter, siis tuleks seejärel ekraanil hiirega määratagi ära ringi keskpunkti asukoht. Seejärel kuvatakse tekst: Specify radius for circle or [Diameter] sisesta ringi raadius või [diameeter] - Raadiuse sisestamiseks võibki siis kohe kirjutada käsuribale raadiuse väärtuse või vedada hiirega ring vajaliku suuruseni. - Kui on teada aga diameetri väärtus, siis tuleb kirjutada
rahuldada vajadusi. LOENG 12 RAHVUSLIKU KOGUTULU MÄÄRAMINE 1. Avaliku sektori kulutused Eesmärk uurida kogukulutuste komponentide muutuste mõju tegelikule kogutulule ja toodangule. Eelmises mudelis oli C ja I (kodumaised tarbijad ja investeerijad), nüüd tuuakse juurde avalik sektor G ja netoeksport X-M. G sisaldab teenuste ja kaupade ostu, ei sisalda turusiirdeid. Kolmesektorilises majanduses on esindatud: E=C+Id+G, kui G ei ole null, sest siis Y=C+Id+G Yd=sissetulek-TA+TTR, kus TA tulumaks, TR tulusiirded C=Co+c(Y-TA+TR), tähistame netomaks T: T=TA-TR, seega C=Co+cY-cT Eeldatakse, et G on autonoomne (sõltumatu kogu aeg ühesugune) ja T on konstantne. Vt. joonis 12.1 kogukulutuste joon 2. Netoeksport Neljasektorilises avatud majanduses on ka välismaa netoekspordina on seos nii meile toovate firmade kui välja viivate firmade vahel: E=C+Id+G+(X-M) Eksport X suurendab kogutulu ja toodangut. Eksporti käsitletakse
co sh'y ./ L ( (^v L D c aqL'y )t I (, aY I & i eru? z{-1{ 'i'n.! , 7ll .! 1i '.ttr xu oslex ourrn"Jggru elqns alsnJooslJe nqo I'I IOqUI 9 C YotO :'t"ltn; *&u-4qLq) 'a = _(T - u
tä t ADC BEC srs r P CB CE q = = = P p = Qq P p - Qq = 0 Q AC DC p t MC (P ) + MC (Q) = 0 rs õ rsttõ rst sts ts ts õ F ttrs rs t sts trt MO = r × F |MO | = rF sin(r, F ) s r tr st õt õ F rsts P tä t MO ts ä O F t st ä t r sin(r, F ) = p ärst |MO | = F p = F r sin(r, F ) t tr st tr s rt ts O ttr rts rtt r = (x, y, z) F = (X, Y, Z) ss i j k MO = r × F = x y z X Y Z = (yZ - zY )i + (zX - xZ)j + (xY - yX)k s i, j, k ütr MOx = yZ - zY, MOy = zX - xZ, MOz = xY - yX õt t sts ts õs t sts t t rst ts õt s õ rts s t ts õt sts õ t t sts ts stss tss s t stst t üü õ öört stä ärä õ t t sts õ t sts ss tss t t sts ttr rts s t
=l#.'ft fr t r* . 93. + Q ffil *E ffiI 5.E Fq ok$i *J'' *t|sqq "t.*1. Ait n Lnw4'iil^^tve&"' a'[e'W */.o't w4JilMPe&'' -ttr^ {'uffi a,riliJt n.nqf f q n'oql ael^ */.o't Y"k^' S-{v,[. T-drF& i h'4 q=-l 4 p M } uu' }-/* PJ' ) ru'a'$a-il^^ W,{.5 t *",t "+"'",tft'fr }*l* * ",fi-*+{-l1-Jq -1 W.[4].,,tWd* t l^*, dd ef ,nh{'[",
T I l/ Pe*.r (jk'r A !-*c-isvG{',(-ttr,l*-,Vr'*o **a-Llrik J.,'l,'Tq*ij ,{udo L!,a_ i*.fu nr!-^*,5 T R1 Rr Pb Rn,, i- => ----
T I l/ Pe*.r (jk'r A !-*c-isvG{',(-ttr,l*-,Vr'*o **a-Llrik J.,'l,'Tq*ij ,{udo L!,a_ i*.fu nr!-^*,5 T R1 Rr Pb Rn,, i- => ----
t i,r,,r, "-i bJ!-tpL>,Vl"i {r, , 'O( o !"i*t.c.d fD;-].1,^1u,I dr t,otol ti...rr{ toJ.ot ttr...:r{ ,1* ,r",,ir!;L.f,e ,1* ,1",,11 t1)u.e,( , ",-1,*,.!u ;J^Aort I ' (ri t< Sfso ,i'" 6n6t or no{xv V--. B/3o1 g< glc,Auta orr r,.Lb".a
I t =O 4 4e,=, 4sh' lo,L.l.a-L- a) L^-7b)-o -> n= ul d,u, + 7a' = 0 fho o'' . f+*-( , f+r;jct-- +h*l'l=( )^.XV,aaj" sa t.aVA- ttl,.a- taTa-a,^'ae'-A.-''. O- t , ,aL+,."t- n'aa,Af,az-"e- Dl /o,A,t^d- . /r'@i^ f'.t"Jt; 4 @.el'ud u-= ttr' =) =ul * J 4 a ^ ( * 1. D l "yDl'U' 'f(,;v). *4 ''(X, n) *"-J'le?- Aa"-L*a. Dl t"t /t ,)c1+ ' {y q '))"tu -O t rU"ft': ","- tix a- u*)l A't l 4"'-' h 4 4' a c-,t^"-t t^s,^;9u,.ad y'^.-llAJo''-'& To'"ta","-r, a) e, an-L",..<. Odp*,--e , e
(Gagarin). I riik oli NL, kes vallutas kosmose! · Hoogne ehitustegevus elamuehitus läks hoogu (Stalini ajal ei pööratud inimesele tähelepanu, nüüd hakatakse ka inimeste heaolule tähelepanu pöörama) · Uudismaade ülesharimine · Nn inimnäoline sotsialism · Eesmärk jõuda Ameerikast majanduslikult ette · Rahu teema (Stalin oli sõjakas, siis nüüd võetakse kurss rahule) TTR (teaduse ja tehnika revolutsioon) ja selle mõju kunstile · Optimism tuleviku suhtes, mis kajastus ka kunstides · Tehnika areng pakkus uusi võimalusi (nt salvestustehnika, helitehnika, televisioon (jõudis Eestisse 1955)). · Kajastused sõnalavastuste helikujunduses ja lavakujunduses seni ei olnud võimalik sõnalavastuses kasutada muusikalist kujundust (ainult naturaalne heli), kuid nüüd sai salvestustehnikaga kasutada helilindilt tulevat muusikat.
joonis 14). AutoCAD joonestab nüüd haarade 12 ja 13 vahelise nurga poolitaja (haarasid endid ei joonestata). Teise haara punkte 3 saab sisestada korduvalt, igale neist vastab oma nurga- poolitaja. Valik Offset võimaldab tõmmata varemjoonestatud joonele lõpmata pika paral- leeljoone (võrdle samanimelise käsuga OFFSET leheküljelt 33). Ka ringjoon on jooniste tüüpiline objekt. Käsuga CIRCLE ilmutatakse viip Specify center point for circle or [3P/2P/Ttr (tan tan radius)]: Valikutel on järgmine tähendus: · 3P teatada ringjoone kolm punkti, mida ring- joon läbib; · 2P teatada ringjoone diameetri otspunktid; · Ttr olemasolevatel sirgjoontel, ringjoontel või kaartel tuleb näidata kaks punkti, mis on loo- dava ringjoone puutepunktideks; lisaks tuleb teatada raadius (NB! ringjoone asukoht sõltub näidatud punktide valikust oluliselt).
Käskude kirjeldused CIRCLE [C] – Ringjoon CIRCLE ↵ (või lühiväljakutsena C ↵ , mis on soovitatavam ja kiiem), a) “vaikimisi” – sisestada keskpunkti asukoht; b) 3P – ringjoon läbi kolme punkti; c) 2P – ringjoon keskpunkti läbivale kõõlule; d) T – ringjoon, millele antakse ette kaks puutujat ja raadius (teatud tingimustel võib selline ringjoon ka puududa; vanemates AutoCADides oli selle valiku nimi TTR). Ülesanne II Tihend 28 a) {keskpunkt} ↵ a.1) {raadius} ↵ (raadius sisestada kas arvuna või kursori uue asendina, mille kinnitamiseks ┐ a.2) D ↵ (joonestme ringjoone läbimõõdu järgi) {läbimõõt} ↵ b) 3P ↵ (ringjoon läbi kolme punkti) Specify first point on circle: {esimene punkt} ↵ Specify second point on circle: {teine punkt} ↵
4 .e( M i ^i -.r ctrd. r'- L'ratr -.2-T t: 1- 9i;! r 3) / ,. .1 +Jn -t-' C- ^o' - -:- -:/: - ,",-i[--*"{ i--.:-i-] . ttr, :. a L " o 1 l -,;1 V (o' dJ ,Jj' . L :t,* V / x.: I t1q ,,ti7 - 7 + 1 1 , , "f.1 t i- - I l *. a, KONTIiOLLTOO nr.
4 .e( M i ^i -.r ctrd. r'- L'ratr -.2-T t: 1- 9i;! r 3) / ,. .1 +Jn -t-' C- ^o' - -:- -:/: - ,",-i[--*"{ i--.:-i-] . ttr, :. a L " o 1 l -,;1 V (o' dJ ,Jj' . L :t,* V / x.: I t1q ,,ti7 - 7 + 1 1 , , "f.1 t i- - I l *. a, KONTIiOLLTOO nr.
---riC '=J',= o. d = t! .i *,t/ - A gbJl *:E-vr == ! c.- '-p, =tr;T* ta ^ k .= i'- .b F, t : J ;i=:jliir- v r! ,t =E-o-ttr i!A:! vtl!F V-h^r +.F tjC,^JTl= (JY-r'l-! =Jo.:'= .:-r (U;^!) !.E S;d E; L! L=g)1 iS'Y(iOl.; r-1 4 (E a A r V c.r:i i-- S.3-6 j' -'L!r!/l!^ :c! cd .v 51 -. lli = '--d :" d '!
annaabi.ee 
