17 sajandil hakati ka eestis asutama manufaktuure. Narvas rajati kose veejõudu kasutav vase ja saeveski, Tallinnas Härjapea ojale Eesti esimene paberimanufaktuur. 18.sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja. Räpina paberivabrik rajati 1736, mis tegutseb siiamaani ning on vanim tänini tegutsev tööstusettevõte. 1760 aastatel hakati Põltsamaal tootma klaasi. 18. Sajandi õlpul tuli siinsessemajandusele ühe enam kapitalistlike jooni. Kujunes vaba konkurents, tsunftipiirangud kaotati. Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus.
Vabaksaamisega kaasnes priinimede panek. Arenes kogukondlik omavalitsus, kes kogusid magasiaitades hoitavaid viljavarusid).1858-Mahtra sõda oli 1856 aasta talurahvaseaduse tagajärg.1868- keelati teorendi nõudmine eramõisas, 1860 said mitteaadlikud õiguse mõisaid osta.1866- vallaseadus- suurendas valdade õigusi. Tänu linakasvatusele said eestlased raha, et oma talud ära osta ja pärisperemeesteks saada.Hakkasid kujunema vabrikud(Sindis ja Kärdlas, Kreenholmi manufaktuur).1866 kaotati tsunftipiirangud, 1870 valmis Tallinna-Paldiski raudtee.Tartu Ülikooli saj.(18.saj)-1802 taasavati Tartu Ülikool(esimene rektor G.F.Parrot). Seal töötasid: astronoom W.Struve, füüsik M.H.Jacobi, embrüoloogia rajaja K.E. von Baer, kirurg ja anatoom N. Pirogov ja N. Lumin-avastas vitamiinid. Tarus oli Emajõe Ateena: Professorite Instituut, Veterinaarja Instituut, joonistuskool( K.A.Senff). Tallinnas töötas eesti keele sõnastiku autor F.J.Wiedemann. Kunstnikud: G.F. von Kügelgen
• Vakuraamatud- fikseeritud koormised • Liivimaa majandusreglement- kui talu peremees suri sai tema pere tema vara. ➔ Negatiivne • Nõiaprotsessid, sest tapeti süütuid inimesi, kui nad teadsid rohkem. • Sunnimaisus- talupojad ei tohtinud liikuda ja nad olid pärisorjad. • Koormised- mõisavooris käimine, teotöö, kirikumaksud ja loonusrent.(suur nälg) ➔ Linnad, kaubandus, käsitöö (negatiivne) • Viljaeksport- riigi enda talupojad jäid nälga. • Tsunftipiirangud – ühe eriala käsitööliste selts ja sinna kuulusid vaid meistrid, eestlasi tõrjuti. • Sisemaa linnade tähtsuse vähenemine- linnaelanikel nappis tööd(Tartu), sest veeteed kasvasid kinni ja Hansaliit lõpetas tegevuse. ➔ Positiivne • Sadamalinnade tähtsuse kasv- aitas kaasa linnade arengule(Narva eriti) • Manufaktuurid- käsitööettevõtted kõigil inimestel on kindel ülesanne(kiirem, kvaliteetsem) • Uued kaubad- suhkur ➔ Usuelu, kultuur(positiivne)
Väiksemad sisemaa linnad ei suutnud enam konkurentsis püsida. Väljaveosadamatena omasid väiksemat tähtsust Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. Riigivõim hakkas üha rohkem linnadele ettekirjutisi tegema ning üldriiklikele huvidele allutama. Tekkisid esimesed manufaktuurid. 7. Hinnake Rootsi aja mõju Eesti ala majanduslikule arengule. Põhjendage (mis ma ise arvan?) Majandusellu tuli üha enam kapitalistlikke jooni. Kaotati senised tsunftipiirangud ning käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents. Kaotati ka kauplemispiirangud. Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus. Haridus ja kultuur 1. Millega jäid Eesti ajalukku B.G. Forselius õpetas koolmeistreid välja, alustas talupoiste tasuta õpetamist, 1684 oli Tartus tema rahvakooliõpetajate Seminar. H. Stahl koostas esimese eesti keele grammatika J. Skytte tema eestvõttel loodi 1630
liti tolliga.Sisekaubandus koondus väikekaupmeeste kätte. Väikelinnades kehtestati kaupmeeste arvu ülempiir-Vene kaupmehed pakkusid oma kaupa palju odavamalt. Soomega toimus vahetuskaubandus: silgud vilja vastu. Kagu- Eestis tegeldi salaviina- põletamisega nind Venemaale salaja müümisega.Käsitöö alal säilis tsunftikord. Töötasid ka nurgakäsitöölised e tsunftijänesed.17.saj asutati ka manufaktuure. 18.saj lõpul tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Tsunftipiirangud kaotati ja käsitööliste vahel tekkis vaba konkurents, kaotati kauplemispiirangud. Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. 1583.a asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, hiljem asutati ka tõlkide seminar, mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva seast. 1625.a rootslaste vallutustega hakkas uuesti levima luterlus.Jhering andis välja
Eestis veel ei kujunenud. 18. sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja. 1736. aastal alustas tööd Võhandu jõel rajatud Räpina mõisa paberivabrik, mis on jäänud vanimaks tänini tegutsevaks tööstusettevõtteks Eestis ja mis tootis oma hiilgeaegadel koguni rahapaberit. Nii tööjõud kui ka tooraine toodi Räpinasse Venemaalt. Põltsamaa klaasi valmistamine. 18. sajandi lõpul tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Senised tsunftipiirangud kaotati ning ka kauplemispiirangud. Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus. 6. Mõisted ja isikud Tartu ülikool Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Ülikooli asutamise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte. 1632. aastal avas Tartu Ülikool uksed. Neli teaduskonda. Usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Õpetöö toimus Ladina keeles.
Eestlaste majanduslik iseseisvumine. 1840ndatel levima hakanud kartulikasvatus tegi järk-järgult lõpu näljahädadele (viimaseks loeti 1868.-1869.a näljahäda). Väga tulusaks kujunes linakasvatus. Siit tuligi see raha, millega eestlased ostsid oma talud ära ja said pärisperemeesteks. Talude jõukuse kasv oli omakorda seotud tööstuse ja kaubanduse arenguga. Eestis hakkasid kerkima vabrikud. Kreenholmi manufaktuur-seal töödeldi kangaks puuvilla. 1866.a kaotati linnades tsunftipiirangud. 1870.a valmis Narva-Tln-Paldiski raudtee,mille tagajärjel Tln sadama kaubakäive mitmekordistus. Kõik see kokku tähendas tööstuslikku pööret ja linnaelanikkonna kasvu, mis omakorda laiendas põllumajandussaaduste turgu ja tõi kasumit talupidajaile. 29.ptk Tartu ülikooli sajand (18.saj) Ülikool (lk 154) 1802.a toimus Trt-s ülikooli pidulik taasavamine. Loenguid peeti saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene
Kaugkaubandus: peamine väljaveoartikkel oli teravili, maksud: tollimaks, kaup kaubandusega ei võinud aadlikud tegeleda; 3) Käsitöö tsunftikord, tsunftijänesed Säilis tsunftikord: lisaks tsunftikäsitöölistele tegutsesid ka nurgakäsitöölised e. tsunftijänesed. 4) Manufaktuurid mis on, too näiteid ülemineku etapp käsitöölt vabrikule. Tööjõud + tooraine toodi Räpinasse paberivabrikusse Venemaalt, 1760 hakati klaasi valmistama: peeglid ja portselan. Tsunftipiirangud kaotati, käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents, kaotati kauplemispiirangud. 5. Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal. 1) Luterliku kiriku seisund Liivi sõja järel: Kirikuhooned purustatud-rüüstatud, paljud kirikuõpetajad hukkunud, levima olid hakanud muinasusu kombed. 2) Luterliku kiriku peaülesanne, kuidas seda ellu viidi Aitas kaasa kiirele ,,rootsistamisele", selleks : - Suhtuti eitavalt kõikidesse usuvooludesse, mis kaldusid kõrvale luterlikust õpetusest
17 sajandil hakati ka eestis asutama manufaktuure. Narvas rajati kose veejõudu kasutav vase ja saeveski, Tallinnas Härjapea ojale Eesti esimene paberimanufaktuur. 18.sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja. Räpina paberivabrik rajati 1736, mis tegutseb siiamaani ning on vanim tänini tegutsev tööstusettevõte. 1760 aastatel hakati Põltsamaal tootma klaasi. 18. Sajandi õlpul tuli siinsessemajandusele ühe enam kapitalistlike jooni. Kujunes vaba konkurents, tsunftipiirangud kaotati. Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus. 18. Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon.Olulist osa etendasid jesuiidid.Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja-Euroopa tagasivõitmiseks katolikule usule.1583. aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium.Gümnaasiumi kõrvale asutasid jesuiidid tõlkide seminari,mille peaeesmärk oli ette
annaabi.ee 
