1. Mitu kalorit annab 1g süsivesikuid? o 3 kcal o 4 kcal o 5 kcal 2. Baklažaan ehk ... o Munavili o Tsukiini o Fenkol 3. Kui suur on soovitatav päevane kogus soola? o 1g o 5g o 20g 4. Mis on manna? o Teraline jahvatus tera keskosaast o Terved või purustatud viljaterad o Söödavatest teradest jahvatatud pulber 5. Nisujahu tüüp nr 812 tuhasisalduse protsent on: o ... – 0,5 o 0,51 – 0,63 o 0,64 – 0,90 6. Tortilla on... o Tugeva köömnemaitsega ümmargune päts. o Mehhiko köögist pärinev pehme maisi- või nisuleib.
KÖÖGIVILJAD Juurviljad: Kaalikas Naeris Punapeedi Porgand rõikad redised sellerid Kapsad. Valge, punane ,kähar e. Savoi lill spargel nui ja rooskapsas Peata kapsad hiina pekingi Lehtköögiviljad peasalat : jääsalat bataavi punane käharsalat rooma salat Leht vars: rabarber spinat artisokk Sibul : porru küüslauk murulauk sibulad Vili : kõrvits kabatsokk e tsukiini, patisson melon arbuus Dessert: Spinat rabarber Kaun:hernes uba läätsed PUUVILJAD o seemneviljalisteks (õunad, pirnid, pihlakad, küdoonia ja ebaküdoonia).Vili o koosneb viljalihast ja südamikust, mis on jaotatud kambriteks, kus asuvad seemned o luuviljalisteks (kirsid, ploomid, aprikoosid, virsikud, nektariinid). Vilja koostisosaks on mahlane viljaliha ja kivi, mis omakorda koosneb koorest ja seemnest.
· Kurk on tundlik külma suhtes · Võib pikkuse järgi jaotada kolme rühma: - Lühiviljalised (5-13 cm) - Poolpikad (13-20 cm) - Pikaviljalised (üle 20 cm) Kõrvits: · Sisaldab suhkruid, mineraalaineid (K, Mg, Ca, Fe, Cu), A- ja B-rühma vitamiine · Sisaldab 92% vett · 100g kõrvitsat sisaldab 27 kcal · Säilitamiseks soovitatav temperatuur on 8-10oC (võib säilida märtsini) Nt: harilik kõrvits, tsukiini (kabatsokk), patisson (taldrikkõrvits), pudelkõrvits, muskaatkõrvits. Kaunviljad: · kõrge valgusisaldusega 6-8% · sisaldavad mineraalaineid, eriti kaaliumi ja fosforühendeid. · Vitamiinidest sisaldavad B-rühma vitamiinid, rohkelt C-vitamiini, karoteeni, PP- ja K- vitamiini Nt: aedhernes, suhkruhernes
koore maha. Seejärel lõikasin lõhed nii, et apelsiniviil jääb ilma sisemise nahata. Tegin tiramisu magustoitu. 7 Hommikusöögi köögis tegin singi, -juustu, -kalavaagnat ning kaunistasin ära. Õppisin, kuidas soolatud kalal nahk ära võtta nii, et pea ja saba jäävad alles. Valmistasin kisselli. Panin potti vee ja kuivatatud puuviljad. Vesi läks keema ning siis valasin külma vee ja kartulitärklise segu potti. Segu valan aeglaselt, segan kiirelt. Tegin Wokki (tsukiini, paprika, lillkapsas, brokoli, kirsstomat, sampinjon, sibul). Valmistasin peedi-küüslaugu salatit. Riivisin köögiviljamasinaga valmis keedupeeti. Panin kaussi, lisasin purustatud küüslauku ja majoneesi. Maitsestasin suhkru ja soolaga. Segasin ühtlaseks ja serveerisin omaperre (kollegiidele). Kell 12:00-15:00 on lõunapaus. Saab valida, mis kellaajal sööma lähed. Kaastöötajad on väga sõbralikud, aktiivsed ning rõõmsameelsed. Peakokk oli tore ja sõbralik
cayenne pipar jahvatatud sool TORTILLAD 0 nisujahu kg 0,045 0,045 0,090 0,090 9,07 0,41 0 vesi l 0,020 0,020 0,040 0,040 0,00 0,00 0 või kg 0,010 0,010 0,020 0,020 59,75 0,60 sool KÖÖGIVILJA SEENE WOK 20 porgand kg 0,019 0,015 0,038 0,030 17,92 0,34 2 tsukiini kg 0,015 0,015 0,031 0,030 26,27 0,39 25 punane värske paprika kg 0,013 0,010 0,027 0,020 26,10 0,35 25 kollane värske paprika kg 0,013 0,010 0,027 0,020 26,10 0,35 10 soolatud metsaseened kg 0,011 0,010 0,022 0,020 82,04 0,90 24 porru kg 0,007 0,005 0,013 0,010 23,87 0,16
Jäävesi/kohv/ tee Menüü 11 EUR Klassikaline lambapraad röstitud köögiviljade, kartulipudru ja sinepikastmega Sokolaadikreem kirsikastmega Leib, sai, kuklid, kohupiima-ürdikreem Jäävesi/kohv/ tee Menüü (tsöliaagihaigetele) 14 EUR Küpsetatud lõhefilee aurutatud kartuli kodujuustu kastmega Jäätisekook värskete marjadega (hapukoor, jäätis, mustikad, vaarikad, muna) Leib, sai, kuklid, kohupiima-ürdikreem (rõõsk koor) Jäävesi/kohv/ tee Menüü 11 EUR Tsukiini ja porgandiga täidetud valge kala, tomati-kurgi salat, sibularisoto ja sidruni-võikaste Vaniljepuding marjadega Leib, sai, kuklid, kohupiima-ürdikreem Jäävesi/kohv/tee Menüü 15 EUR Suitsulõhepirukas värske salati padjal, porgandi-rosinasalat Ahjus küpsetatud seapraad mädarõika kastme, ratatouille ning kartuli gratääniga Puuviljasalat jäätisepalliga Leib, sai, kuklid Taimetoitlaste menüü 9 EUR Grillitud köögiviljadega täidetud paprika, juustukaste
paljudes roogades ja joogina. Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. · Puuviljad ja köögiviljad. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, dzemmide valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tsukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. · Lihast on esirinnas veiseliha, vasikaliha, sealiha ja lambaliha. Kasutatakse kanaliha, hane, parte ja kalkuneid, metslinde, võimalusel hirvi ja jäneseid. · Kala kasutatakse värskelt, soolatult, suitsutatult. Lõhe, heeringas, jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid. Mune kasutatakse enamasti garneerimisel, suupistete valmistamisel,
roogades ja joogina. Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. 2.2.Puu- ja köögiviljad. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, dzemmide valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tsukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. Rohelisi köögivilju kasutatakse suppides. Kurki süüakse värskelt soolaga või marineeritult. Hapukapsast kasutatakse mitmekesiselt. Köögivilju kasutatakse enamasti suppides, täidistena või marineerituna. Salateid valmistatakse kuumtöödeldud ja tükeldatud toorainetest, harva kohtab salatis tooreid köögivilju. Kaunvilju kasutatakse teatud regioonides. 2.3. Liha.
seeni, valmistasin pannkooke, valmistasin Creme brüleed, Panna Cotta't , marja- purukooki, sokolaadi kooki, tegin puuviljavaagnaid (sinna hulka kuulusid apelsinid, viinamarjad, ananass, melon, õunad, kiivid jms), kaunistasin erinevaid magustoite, valmistasin lõhefileest roose ja kaunistasin lendkalamarjaga, grillisin suvikõrvitsat ehk tsukiinit, grillisin pipraleibu, valmistasin kurgi-meloni ja tsukiini salsat, kaunistasin erinevaid roogi, mis läksid väljastamisele, puhastasin kõrvitsat, tükeldasin kana, valmistasin pannkoogi taignat, puhastasin liha ja kala, hakkisin sibulat, valmistasin erinevaid kastmeid, pesin ja tükeldasin salatilehti, hakkisin kartulit, valmistasin kartulivormi, täitsin kana kreemiga ( maitsevõiga), valmistasin maitsevõid, valmistasin salatipatju praadide alla, vormisin pitsataignat
tomat kg 1,53 tomati-chillikaste l 3,99 tomatid omas mahlas kg 1,13 tomatiketsup kg 1,66 tomatipasta kg 1,7 toorsuitsupeekon kg 7,72 toorjuust kg 5,9 toorjuust Philadelphia kg 6,8 tortilla tk 0,14 tordipulber kg 2,4 tsillipipar kg 11,02 tsukiini kg 1,36 tuhksuhkur kg 1,35 tume kuvertüütsokolaad kg 6,62 tursafilee kg 7,3 tuunikalakonserv kg 6,55 tähtaniis kg 17,31 täidispulber kg 2,3 täistera-nisujahu kg 0,72 täisterariis kg 1,3 tükksuhkur kg 2,02 tüümian potis tk 1,02
Serveerimine: 1. Temperatuuril 75 °C eelsoojendatud taldrikul. 2. Lisandiks vastavalt ülesandele. TOIDU NIMETUS Ratatouille portsjoni kaal g 180 valmistatavaid portsjoneid 2 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto 2 bruto 1 baklažn kg 0.053 5 0.050 0.106 2 tsukiini kg 0.053 5 0.050 0.106 3 mugulsibul kg 0.015 16 0.013 0.030 4 küüslauk kg 0.003 22 0.003 0.006 5 roheline paprikas kg 0.007 25 0.007 0.014 6 kollane paprikas kg 0.007 25 0.007 0.014 7 punane paprikas kg 0.007 25 0.007 0.014 8 tomat kg 0.084 40 0.050 0
köögivili oluluse osa inimese toidusedelist. Köögiviljad jaotatakse söödava osa järgi: Sibulköögiviljad sibul, peasibul, talisibul, murulauk, küüslauk, porrulauk. Juurviljad porgand, pastinaak, peet, redis, jaapani redis, kaalikas, naeris, takjas, juurseller, must rõigas, aed-mustjuur, aed-piimjuur. Kaunviljad hernes, kikerhernes, suhkruhernes, põlduba, sojauba, aeduba, okra ehk söödav muskushibisk. Viliköögiviljad tomat, kurk, kabatsokk, tsukiini, kõrvits, harilik paprika, kibepipar, baklazaan, avokaado,füüsal. Lehtköögiviljad lehtkapsas, peakapsas, hiina kapsas, rooskapsas, spinat, salat, petersell, till, hapuoblikas, sigur, punasigur, salatsigur, põldkännak, salatkress, aedportulak, põld-võõrkapsas ehk rukola. Varsköögiviljad rabarber, nuikapsas, lehtpeet, varsseller, apteegitill, bambusevõrsed, spargel. Mugulköögiviljad kartul, mugulpäevalill, jamss, maapirn,
Lehma- ja hobusepiima ning rõõska koort tarvitatakse roogades ja joogina. Palju kasutatakse hapupiima, kodujuustu, ahjujuustu. Puuviljad ja köögiviljad, kõik metsamarjad. Mõnesid puuvilju ja marju süüakse värskelt. Serveeritakse ka hautistena, kompottidena, püreestatult kissellides. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete ja džemmide valmistamiseks. Levinud köögiviljad: kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgand, kaalikas, tsukiini. Vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. Neid kasutatakse enamasti suppides, täidistena või marineerituna. Kurki süüakse värskelt soolaga või marineeritult. Hapukapsast kasutatakse mitmeti. Salateid valmistatakse kuumtöödeldud ja tükeldatud toorainetest. Harva on salatitesse lisatud tooreid köögivilju. Lihad: veise-, vasika-, sea- ja lambaliha. Kasutatakse ka kanaliha,
106 tarvitatakse paljudes roogades ja joogina. Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. Puuviljad ja köögiviljad. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, dzemmide valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tsukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. Rohelisi köögivilju kasutatakse suppides. Kurki süüakse värskelt soolaga või marineeritult. Hapukapsast kasutatakse mitmekesiselt. Köögivilju kasutatakse enamasti suppides, täidistena või marineerituna. Salateid valmistatakse kuumtöödeldud ja tükeldatud toorainetest, harva kohtab salatis tooreid köögivilju. Kaunvilju kasutatakse teatud regioonides.