C lähtekivim, mis pärandab mullale omadused. D aluskivim. Asub lähtekivimi all. On varasema geoloogilise ajastu kivim. Mõju mullale kaudne. E väljauhtehorisont, heleda värvusega. Toiteelemendid ja saviosakesed on välja uhutud. G gleihorisont, sinakas hall. AT toorhuumus, tüüpiline gleimuldadele. T turvas Aurumise ja sademete vahekorra mõju mullatekkele. Mullad on tihedalt seotud kliima ja taimkattega, mis paiknevad Maal tsonaalselt (vööndiliselt). Ka mullad paiknevad Maal tsonaalselt (enamasti). 1) Läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurumist.Sademete vesi jõuab vähemalt kord aastas põhjaveeni, toimub leostumine ja lahustuvate toitainete kadu. Mullaviljakus langeb. 2) Tasakaalustatud aurumine on võrdne sademetega. Toitaineid välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange. Muld on parajalt niiske. Mustmullad (Ungari).
Mullaviljakus on mulla võime varustada taime vajalike toiteelementidega, veega ja hapnikuga. Mulla looduslik viljakus oleneb peamiselt mulla koostisest, omadustest ja reziimidest (vee-, niiskus-, õhu-, soojus- ja toitereziim). Mulla tehisviljakus kujuneb loodusliku mullaviljakuse alusel inimtegevuse mõjul. Mõlema tulemus on saak bioloogiline (taimede poolt toodetud) ja majanduslik (inimeste kasutatav). Mullatüübid. Mullatüübid esinevad tsonaalselt. Tundra-gleimuld tekib tundravööndis. Tingimused jahe, igikelts lähedal, vegetatsiooniperiood lühike (2 2,5 kuud), soostumine. Leetunud mullad levivad metasavööndis. Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Horisondid erinevad teravalt. Esineb tuhakarva leethorisont. Metsavööndis on veel mitmeid
Prediction-NWP models · NWP - globaalmudelid (GM)- nt.GFS,ECMWF piiratud ala mudelid (LAM-Limited Area Models)- nt.HIRLAM, ALADIN Ilmavaatlused nii maalt kui õhust Maapealsete vaatlusandmete esitlusskeem Sünoptiline kaart 22.08.09 Õhurõhu jaotus maapinnal · Kiirgusbilanss määrab atmosfääri ja selle all oleva maapinna soojusliku seisundi, millest sõltub atmosfääri õhutemperatuur. Kuna päikesekiirgus jaotub tsonaalselt ning ka meri ja maismaa soojenevad ebaühtlaselt?on ka õhurõhu jaotus Maa pinnal vöönditi erinev. Mõlemal poolkeral on 4 õhurõhuvööndit. · Õhurõhu jaotust Maa pinnal nimetatakse baariliseks reljeefiks, sest isobaaride (samarõhujoonte) abil kujutatud õhurõhu jaotus sünoptilisel kaardil meenutab isohüpside (samakõrgusjoonte) abil kujutatud maapinnareljeefi geograafilisel kaardil · Baarilist moodustist atmosfääris, mille keskmes on
muldi. Suurtel metsaaladel kaotas muld suure osa mineraalainetest, nii et tekkis halb põllumaa. Teiselt poolt hakkasid mullad kujunema ka kõrgemate alade paljanduvatel emakivimitel. Seal on lähtekivimiteks enamasti gneisid, gabro, lubjakivi, kildad ja liivakivid. Kõigi Norra muldade lähtekivimitele (välja arvatud lubjakividele) on iseloomulik madal karbonaatsus, mille tõttu nad on vähearenenud ja väheviljakad. Sageli ei lange taiga- ja segametsa piir kokku neile tsonaalselt vastavate leet- ja pruunmuldade piiriga. See on seotud kliima vaheldumisega Euroopas Holotseeni vältel. Sinna, kus pruunmuldade areaal ulatub põhja ning on kaetud taigataimestikuga, kasvasid varem soojematel perioodidel segametsad ja ümberpöördult. 4. Kliima Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett
(erinevus tasandikest). Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad. Neid nimetatakse tavaliselt kõige silmahakkavama tunnuse taimkatte järgi. Omavahel erinevad vööndid kliima, mullastiku, loomastiku, taimestiku ja mitmesuguste välisjõudude iseloomu poolest. 45. Tsonaalsus ja atsonaalsus. -Tsonaalsus ehk vööndilisus, a'la, et madal/kõrgrõhkkonnad vahelduvad tsonaalselt. -Atsonaalsus ehk mittevööndilisus, ntks kivimid maailmas paiknevad ebakorrapäraselt . 46. Nimeta maakera loodusvööndid. *Jäävöönd *Tundravöönd *Metsatundravöönd *Okasmetsavöönd (taiga) *Segametsavöönd *Lehtmetsavöönd *Vahemerelise igihaljase metsa ja põõsastiku vöönd *Metsastepivöönd *Rohtlavöönd (stepp, pusta, preeria ja pampa) *Poolkõrbevöönd *Kõrbevöönd *Savannivöönd (puisrohtla) ja hõrendik *Lähistroopilise igihalja
kohale või talvel sooja merelise õhu liikumine mandri kohale. Advektiiv-radiatsiooniline udu moodustub kahe teguri koosmõjul: a) soe niiske õhk liigub külmale aluspinnale ja hakkab kiiresi jahtuma b) jahtumise tagajärjel tekkib õhumassis kondenseerumine ja udu Auramisudu esineb suhteliselt sooja veekogu pinnal mille temparatuur on vähemalt 8 20C õhutemperatuurist kõrgem. 23. Õhurõhk ja selle geograafiline jaotus Kuna päikesekiirgus jaotub tsonaalselt ning ka meri ja maismaa soojenevad ebaühtlaselt?on ka õhurõhu jaotus Maa pinnal vöönditi erinev. Mõlemal poolkeral on 4 õhurõhuvööndit. Ekvaatoril madal, 30ndatel kõrge, 60ndatel madalam ja polaaraladel kõrgem 24. Atmosfääri tsirkulatsioon Lühidalt öeldes tähendab see õhuringlust atmossfääris. Üldine tsirkulatsioon põhjustatud päikesekiirgusest ja selle ebaühtlasest jaotusest,seejuures võib
jätkavad elutegevust kevadel). Alumisi rindeid iseloomustab vegetatiivne uuenemine. Fütotsönoloogiliselt võib stabiilsed taigakooslused jaotada kahte tähtsamasse rühma: 1. varjukad kuuse- ja nulumetsad, mis moodustavad taiga kitsas tähenduses, tumetaiga; 2. valgusrohked männi- ja lehisemetsad, mis asendavad eelmisi vaesemail muldadel ja kontinentaalsemates tingimustes; see on heletaiga (venekeelne nimetus tuleneb okaste värvusest, eriti lehisel). Tumetaiga on tsonaalselt laiema levikuga ja moodustab okasmetsavööndi ka paljudes mäestikes. Seda iseloomustab üherindeline puistu väga varjusallivast ja tiheda okastikuga okaspuust (ühest, harva kahest kuuse- või nululiigist; Siberis lisandub neile siberi seedermänd, Põhja-Ameerika okasmetsades tsuuga ja ebatsuuga). Tihe võrastik loob omapärase mikrokliima, mis kaitseb allpool kasvavaid taimi tugeva kiirguse, tuule, auramise ja temperatuurikõikumise eest, kuid ühtlasi
Østlandetis, mis on kõige tasasem. Teiselt poolt hakkasid mullad kujunema ka kõrgemate alade paljanduvatel emakivimitel. Seal on lähtekivimiteks enamasti gneisid, gabro, lubjakivi, kildad ja liivakivid. Kõigi Norra muldade lähtekivimitele (välja arvatud lubjakividele) on iseloomulik madal karbonaatsus, mille tõttu nad on vähearenenud ja väheviljakad. Sageli ei lange taiga- ja segametsa piir kokku neile tsonaalselt vastavate leet- ja pruunmuldade piiriga. See on seotud kliima vaheldumisega Euroopas Holotseeni vältel. Seal, kus pruunmuldade areaal ulatub põhja ja on kaetud taigataimestikuga, kasvasid varem soojematel perioodidel segametsad, ja vastupidi. Taimed Pärismaiseid taimeliike on umbes 2000. Endeeme on vähe. Laiades liustikuorgudes kuni 850 m kõrgusel merepinnast Ida-Norras ja kuni 700 m kõrgusel Trondheimi piirkonnas on valdavad paksud kuuse- ja männimetsad
Mullaviljakus on mulla võime varustada taime vajalike toiteelementidega, veega ja hapnikuga. Mulla looduslik viljakus oleneb peamiselt mulla koostisest, omadustest ja reziimidest (vee-, niiskus-, õhu-, soojus- ja toitereziim). Mulla tehisviljakus kujuneb loodusliku mullaviljakuse alusel inimtegevuse mõjul. Mõlema tulemus on saak bioloogiline (taimede poolt toodetud) ja majanduslik (inimeste kasutatav). Mullatüübid. Mullatüübid esinevad tsonaalselt. Tundra-gleimuld tekib tundravööndis. Tingimused jahe, igikelts lähedal, vegetatsiooniperiood lühike (2 2,5 kuud), soostumine. Leetunud mullad levivad metasavööndis. Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Horisondid erinevad teravalt. Esineb tuhakarva leethorisont
koosluse iseloomu poolest, vaid ka rütmilisuse iseloomu poolest. 6. Maastiku mõiste, geograafiline maastik.Maastikuline sfäär koosneb üksik komponentidest. Kõikide komponentide vastastikune toime seob nad aga üheks terviklikuks süsteemiks. Maastikuline sfäär on keerukas, kus:*komponendid on omavahel seotud, *maastikud on omavahel seotud, 7. Tsonaalsus ja atsonaalsus. Tsonaalsus ehk vööndilisus, a'la, et madal/kõrgrõhkkonnad vahelduvad tsonaalselt. Tsonaalsus on maastikusfääri sisemised omadused. Tsonaalsus esineb peamiselt Maa füüsikalisel pinnal. Ei esine ookeanisügavustes, troposfääri ülemistes kihtides ega maakoores. Tsonaalsus (horisontaalne) on maastikulise sfääri kõige iseloomulikumaks struktuuriliseks iseärasuseks, mis väljendub maastiku ja kliimavöötmete ning mullastiku-, taimkatte- jm. vööndite korrapärases järgnevuses
annaabi.ee 
