Viskoosi tootmisel esineb teatavaid keskkonna- ja terviseprobleeme. Ketrusprotsessis tekivad kõrvalained on muuhulgas: * väävelsüsinik, mis protsessis vabaneb väävelsüsiniku ja väävelsüsinikuna ning võib põhjustada nii tervisehäireid kui ka keskkonnaprobleeme. * naatriumsulfaat, mis tekib ketrusprotsessis kõrvalproduktina. Naatriumsulfaati kogutakse ja kasutatakse tselluloosi- või pesuvahenditööstuses toorainena. * väävelhape, naatriumsulfaat ja tsinksulfaat, mis järeltööstusel erituvad pesuvette ja võimalik, et ka veekogusse. Viskoosi tootmisprotsessil on suuremateks probleemideks ettevõtete energiaallikad ja nende mõju keskkonnale. Viited · http://www.gorenje.ee/support/head_nouanded_ja_napunaited_koogis_tegutsemiseks/ups/ka ngad/jatke_viskoos · http://de.wikipedia.org/wiki/Viskose#Hersteller · Aunaste, L (1972). Õmblusmaterjalid. Trükikoda Ühiselu. 335 lk. · http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/269/6.1
vaskdiglütsinaat, vase-lüsiini kompleks, vask(II)oksiid; 5) jood – naatriumjodiid, naatriumjodaat, kaaliumjodiid, kaaliumjodaat; 6) tsink – tsinkatsetaat, tsink-L-askorbaat, tsink-L-aspartaat, tsinkdiglütsinaat, tsinkkloriid, tsinktsitraat, tsinkglükonaat, tsinklaktaat, tsink-L-lüsinaat, tsinkmalaat, tsinkmono-L-metioniinsulfaat, tsinkoksiid, tsinkkarbonaat, tsink-L-pidolaat, tsinkpikolinaat, tsinksulfaat; 7) mangaan – mangaan-L-askorbaat, mangaan-L-aspartaat, mangaandiglütsinaat, mangaankarbonaat, mangaankloriid, mangaantsitraat, mangaanglükonaat, mangaanglütserofosfaat, mangaanpidolaat, mangaansulfaat; 8) naatrium – naatriumvesinikkarbonaat, naatriumkarbonaat, naatriumkloriid, naatriumtsitraat, naatriumglükonaat, naatriumlaktaat, naatriumhüdroksiid, ortofosforhappe naatriumisoolad;
Samuti raua puhul . Mikroväetiseid antakse: Mulda- madala kontsentratsiooniga mikroväetised või kompleksväetised. ; külvise töötlemine- kontsentreeritud mikroväetised; pritsimine- mikroelementide nõrga kontsentratsiooniga lahused; seemnete töötlemine ja taimede pritsimine on odava kuid ilma järelmõjuta. :: Vasksulfaat-külvise piserdamine või juureväline andmine; Boorhape- seemnete niisutamine; Ammooniummolübdaat-külvise töötlemine ja juureväline. ; Tsinksulfaat-puu ja köögiviljades. 15. Ca, Mg ja S sisaldavad väetised ning nende kasutamine- Kaaliumväetised.tooraineks maapõues toorsoola lademed, Võimalik toota mereveest, lisanditeks on Mg ja S , milles Mg vähendab liikuva alumiiniumi ja vesiniku kahjulikku mõju. Väävli puudus on liblikõielistel. 16. Kompleksväetiste iseloomustus ja kasutamine-Mineraalväetiste kompleksväetised. Kulud väiksemad. Liitväetise molekuli koostisesse kuulub mitu defitsiitsed taimetoiteelementi.tavaliselt
· Reg. mulla lupjamine, kvaliteetne harimine ja väiksem põllu tallamine. · Kui on loodud kõik vajalikud eeltingimused, siis tuleks laiendada paindlikku väetamist, suurendades väetamist ja tagades väetiste ühtlane külv. 13. Ohutustehnika ja keskkonnakaitse mineraaivaetiste kasutamisel 14. Mikroväetiste iseloomustus ja kasutamine Kasutamisvõimalused: mulda andmine; külvimaterjali töötlemine; taime pritsimine. Vasksulfaat, ammooniumnitraat, tsinksulfaat. 15. Ca, Mg ja S sisaldavad väetised ning nende kasutamine 16. Kompleksväetiste iseloomustus ja kasutamine Tänapäeval enim kasutatud mineraalväetised on kompleksväetised. Sisaldavad mitut toiteelementi. NPK %. Esmajärguliste makroelementide sisaldus. Sageli mitte elementidena vaid oksiididena. Sisaldus elementidena peab olema esitatud. Täisväetis sisaldab kõiki 3 esmajärgulist elementi. Kui väetis sisaldab
· Reg. mulla lupjamine, kvaliteetne harimine ja väiksem põllu tallamine. · Kui on loodud kõik vajalikud eeltingimused, siis tuleks laiendada paindlikku väetamist, suurendades väetamist ja tagades väetiste ühtlane külv. 13. Ohutustehnika ja keskkonnakaitse mineraaivaetiste kasutamisel 14. Mikroväetiste iseloomustus ja kasutamine Kasutamisvõimalused: mulda andmine; külvimaterjali töötlemine; taime pritsimine. Vasksulfaat, ammooniumnitraat, tsinksulfaat. 15. Ca, Mg ja S sisaldavad väetised ning nende kasutamine 16. Kompleksväetiste iseloomustus ja kasutamine Tänapäeval enim kasutatud mineraalväetised on kompleksväetised. Sisaldavad mitut toiteelementi. NPK %. Esmajärguliste makroelementide sisaldus. Sageli mitte elementidena vaid oksiididena. Sisaldus elementidena peab olema esitatud. Täisväetis sisaldab kõiki 3 esmajärgulist elementi. Kui väetis sisaldab teisejärgulisi makro- või mikroelemente tuleks
•Taimede pritsimine mikroelementide nõrga kontsentratsiooniga lahusega. •Seemnete töötlemine ja taimede pritsimine on odavad kuid ilma järelmõjuta. Mikroväetised •Vasksulfaat – külvise piserdamine või juureväline andmine • Boorhape – seemnete niisutamiseks •Ammooniummolübdaat – külvise töötlemiseks ja juureväliselt. Suurte lämmastikunormide kasutamine soodustab Mo väljaleostumist. Esmajärjekorras vajalik juurviljadele ja liblikõielistele kultuuridele. •Tsinksulfaat – puu- ja köögiviljanduses 15. Ca, Mg ja S sisaldavad väetised ning nende kasutamine Kaaliumväetised mullas Muld seob väetistega mulda antud kaaliumi hästi, sulfaatioone halvemini, kloor aga jääb mullalahusesse, kus ta allub väljauhtumisele. Raskema lõimisega mullad on võimelised siduma suhteliselt suurtes kogustes kaaliumi, mistõttu võib neid anda ka varuväetisena. kultuurrohumaadel ei peeta otstarbekaks suurte
*Iga põllumaa hetkar peaks aasta keskmisena saama 10 tonni kvaliteetset org. väetist. *Reg. mulla lupjamine, kvaliteetne harimine ja väiksem põllu tallamine. *Kui on loodud kõik vajalikud eeltingimused, siis tuleks laiendada paindlikku väetamist, suurendades väetamist ja tagades väetiste ühtlane külv. 14. Mikroväetiste iseloomustus ja kasutamine. Kasutamisvõimalused: mulda andmine; külvimaterjali töötlemine; taime pritsimine. Vasksulfaat, ammooniumnitraat, tsinksulfaat. 16. Kompleksväetiste iselooomustus ja nende kasutamine. Tänapäeval enim kasutatud mineraalväetised on kompleksväetised. Sisaldavad mitut toiteelementi. NPK %. Esmajärguliste makroelementide sisaldus. Sageli mitte elementidena vaid oksiididena. Sisaldus elementidena peab olema esitatud. Täisväetis sisaldab kõiki 3 esmajärgulist elementi. Kui väetis sisaldab teisejärgulisi makro- või mikroelemente tuleks see markeeringus välja tuua
· Seemnete töötlemine ja taimede pritsimine on odavad kuid ilma järelmõjuta. Mikroväetised · Vasksulfaat külvise piserdamine või juureväline andmine · Boorhape seemnete niisutamiseks · Ammooniummolübdaat külvise töötlemiseks ja juureväliselt. Suurte lämmastikunormide kasutamine soodustab Mo väljaleostumist. Esmajärjekorras vajalik juurviljadele ja liblikõielistele kultuuridele. · Tsinksulfaat puu- ja köögiviljanduses 15. Ca, Mg ja S sisaldavad väetised ning nende kasutamine Ca - Arvestatavates kogustes kaltsiumi viiakse mulda peamiselt lubi- ja fosforväetistega. Tolmjad lubiväetised sisaldavad 30...35%, dolomiidijahu 21%, lihtsuperfosfaat 20,5% kaltsiumi. Kaltsiumi, kui toiteelemendi puudus avaldub eelkõige happelistel muldadel ja kõrvaldatakse regulaarse lupjamisega. Mg - Kuna magneesiumivaesed mullad on sageli ka happelised, saab magneesiumipõuda
• Seemnete töötlemine ja taimede pritsimine on odavad kuid ilma järelmõjuta. Mikroväetised • Vasksulfaat – külvise piserdamine või juureväline andmine • Boorhape – seemnete niisutamiseks • Ammooniummolübdaat – külvise töötlemiseks ja juureväliselt. Suurte lämmastikunormide kasutamine soodustab Mo väljaleostumist. Esmajärjekorras vajalik juurviljadele ja liblikõielistele kultuuridele. • Tsinksulfaat – puu- ja köögiviljanduses Väetistarbe määramise meetodid Taimede teadlikuks väetamiseks on lisaks taime vajadustele vaja teada ka muldade liikuvate, s.t. taimedele omastatavate toitainete sisaldust ehk nn. väetistarvet. Kogu väetistarbe määramisega tegelevat organisatsiooni nimetatakse agrokeemiateenistuseks. Põldkatsed Annavad kõige tõepärasema pildi väetistarbest. Viiakse läbi looduslikes tingimustes põllul või rohumaal
pritsimine (juureväline väetamine). Mulda andmiseks sobivad madala kontsentratsiooniga mikroväetised (nt boormagneesium) ja ka mikroelementidega rikastatud kompleksväetised, mis on eriti efektiivsed paiklikult antuna. Külvise töötlemiseks (piserdamine, puuderdamine) sobivad kontsentreeritud mikroväetised. Külvise puuderdamiseks tuleb valida amorfsed (tolmjad ja jahujad) väetised, piserdamiseks ja niisutamiseks aga hästilahustuvad väetised nagu vasksulfaat, booraks, tsinksulfaat. Taimede pritsimine mikroelementide nõrga kontsentratsioonilise lahusega (100...300g CuSO4, H3BO3, ZnSO4 250...300 liitri vee kohta, see on 1ha norm). Pritsimine viiakse läbi taimede noores eas (nt teraviljade võrsumise või loomise faasis, kaheidulehelistel köögiviljadel 3...4 lehe faasis, kartulil mugulate moodustamise alguses jne). Väetiste otstarbekale kasutamisele aitab alati kaasa pakendil olevate väetamisjuhiste kasutamine!
annaabi.ee 
